Vestmik

et Arsti juures   »   be У доктара

57 [viiskümmend seitse]

Arsti juures

Arsti juures

57 [пяцьдзесят сем]

57 [pyats’dzesyat sem]

У доктара

[U doktara]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti valgevene Mängi Rohkem
Mul on aeg arsti juures. Я---п--ан--/ ---іс------ прыё- да-д------. Я запісаны / запісана на прыём да доктара. Я з-п-с-н- / з-п-с-н- н- п-ы-м д- д-к-а-а- ------------------------------------------ Я запісаны / запісана на прыём да доктара. 0
Ya za--s-n- - z--і--na na pr--m-da --kt-r-. Ya zapіsany / zapіsana na pryem da doktara. Y- z-p-s-n- / z-p-s-n- n- p-y-m d- d-k-a-a- ------------------------------------------- Ya zapіsany / zapіsana na pryem da doktara.
Mu aeg on kella kümneks. Я--а---а-ы / зап--ан--на прыё- -а--зе-я-ую гад-ін-. Я запісаны / запісана на прыём на дзесятую гадзіну. Я з-п-с-н- / з-п-с-н- н- п-ы-м н- д-е-я-у- г-д-і-у- --------------------------------------------------- Я запісаны / запісана на прыём на дзесятую гадзіну. 0
Y---a--sany-- -ap-s--a -a -ryem-n-----s---u---ga-zіnu. Ya zapіsany / zapіsana na pryem na dzesyatuyu gadzіnu. Y- z-p-s-n- / z-p-s-n- n- p-y-m n- d-e-y-t-y- g-d-і-u- ------------------------------------------------------ Ya zapіsany / zapіsana na pryem na dzesyatuyu gadzіnu.
Kuidas on teie nimi? Як В-с зв-ць? Як Вас зваць? Я- В-с з-а-ь- ------------- Як Вас зваць? 0
Y---Vas -va--’? Yak Vas zvats’? Y-k V-s z-a-s-? --------------- Yak Vas zvats’?
Palun võtke ootetoas istet. Ка-- ласк------ядз-ц- ў--р-ё-на-. Калі ласка, пасядзіце ў прыёмнай. К-л- л-с-а- п-с-д-і-е ў п-ы-м-а-. --------------------------------- Калі ласка, пасядзіце ў прыёмнай. 0
K-l----sk-----s----і--- u ---e--ay. Kalі laska, pasyadzіtse u pryemnay. K-l- l-s-a- p-s-a-z-t-e u p-y-m-a-. ----------------------------------- Kalі laska, pasyadzіtse u pryemnay.
Arst tuleb kohe. Д---а- -у-----ры--з-. Доктар хутка прыйдзе. Д-к-а- х-т-а п-ы-д-е- --------------------- Доктар хутка прыйдзе. 0
Dok----k-u-----ry----. Doktar khutka pryydze. D-k-a- k-u-k- p-y-d-e- ---------------------- Doktar khutka pryydze.
Kus te kindlustatud olete? Дз---ы-за---аха---ы-? Дзе Вы застрахаваныя? Д-е В- з-с-р-х-в-н-я- --------------------- Дзе Вы застрахаваныя? 0
D-e--y-z-st---ha-anyy-? Dze Vy zastrakhavanyya? D-e V- z-s-r-k-a-a-y-a- ----------------------- Dze Vy zastrakhavanyya?
Mis saan ma teie heaks teha? Што - -агу д-- Ва- з-абі--? Што я магу для Вас зрабіць? Ш-о я м-г- д-я В-с з-а-і-ь- --------------------------- Што я магу для Вас зрабіць? 0
S--o ya m-gu dly- V-- zr---ts’? Shto ya magu dlya Vas zrabіts’? S-t- y- m-g- d-y- V-s z-a-і-s-? ------------------------------- Shto ya magu dlya Vas zrabіts’?
On teil valud? У Ва- --о----удзь б----ь? У Вас што-небудзь баліць? У В-с ш-о-н-б-д-ь б-л-ц-? ------------------------- У Вас што-небудзь баліць? 0
U--as shto--ebu-z’ --lіts’? U Vas shto-nebudz’ balіts’? U V-s s-t---e-u-z- b-l-t-’- --------------------------- U Vas shto-nebudz’ balіts’?
Kus teil valutab? Ш---ў В-- -----ь? Што ў Вас баліць? Ш-о ў В-с б-л-ц-? ----------------- Што ў Вас баліць? 0
S-to-u -a- b----s-? Shto u Vas balіts’? S-t- u V-s b-l-t-’- ------------------- Shto u Vas balіts’?
Mul on pidevalt seljavalud. У -я-е-бе-пе---ынны --ль ----і--. У мяне бесперапынны боль у спіне. У м-н- б-с-е-а-ы-н- б-л- у с-і-е- --------------------------------- У мяне бесперапынны боль у спіне. 0
U-my-n- ---p---p---y b--’-- -p--e. U myane besperapynny bol’ u spіne. U m-a-e b-s-e-a-y-n- b-l- u s-і-e- ---------------------------------- U myane besperapynny bol’ u spіne.
Mul on tihti peavalud. У-мян--част-я -алаў--я бол-. У мяне частыя галаўныя болі. У м-н- ч-с-ы- г-л-ў-ы- б-л-. ---------------------------- У мяне частыя галаўныя болі. 0
U -yane --a--y-- gal------ --lі. U myane chastyya galaunyya bolі. U m-a-e c-a-t-y- g-l-u-y-a b-l-. -------------------------------- U myane chastyya galaunyya bolі.
Mul on mõnikord kõhuvalud. У-м--е--ас----аліц- ж-вот. У мяне часам баліць жывот. У м-н- ч-с-м б-л-ц- ж-в-т- -------------------------- У мяне часам баліць жывот. 0
U m---- -ha-a- -alі-s--zhy-o-. U myane chasam balіts’ zhyvot. U m-a-e c-a-a- b-l-t-’ z-y-o-. ------------------------------ U myane chasam balіts’ zhyvot.
Võtke palun ülakeha paljaks! Р-з-з-ньц---,-к-лі-ла---- -а -----! Раздзеньцеся, калі ласка, да пояса! Р-з-з-н-ц-с-, к-л- л-с-а- д- п-я-а- ----------------------------------- Раздзеньцеся, калі ласка, да пояса! 0
R---ze------y-, ka-----sk-- -a po-a--! Razdzen’tsesya, kalі laska, da poyasa! R-z-z-n-t-e-y-, k-l- l-s-a- d- p-y-s-! -------------------------------------- Razdzen’tsesya, kalі laska, da poyasa!
Heitke palun voodile! Кл--зіцеся--ка-і л--к-- на-кушэтку! Кладзіцеся, калі ласка, на кушэтку! К-а-з-ц-с-, к-л- л-с-а- н- к-ш-т-у- ----------------------------------- Кладзіцеся, калі ласка, на кушэтку! 0
K-a-z--se--a--kalі---sk---------h-t-u! Kladzіtsesya, kalі laska, na kushetku! K-a-z-t-e-y-, k-l- l-s-a- n- k-s-e-k-! -------------------------------------- Kladzіtsesya, kalі laska, na kushetku!
Vererõhk on korras. К-ывя-ы ц-с--у-пар-д--. Крывяны ціск у парадку. К-ы-я-ы ц-с- у п-р-д-у- ----------------------- Крывяны ціск у парадку. 0
K-y--a-y --і-k u--------. Kryvyany tsіsk u paradku. K-y-y-n- t-і-k u p-r-d-u- ------------------------- Kryvyany tsіsk u paradku.
Ma teen teile süsti. Я--ра--ю Ва- -кол. Я зраблю Вам укол. Я з-а-л- В-м у-о-. ------------------ Я зраблю Вам укол. 0
Ya ---bly- V-m -kol. Ya zrablyu Vam ukol. Y- z-a-l-u V-m u-o-. -------------------- Ya zrablyu Vam ukol.
Ma annan teile tablette. Я-д-м-В-м т-б-е-кі. Я дам Вам таблеткі. Я д-м В-м т-б-е-к-. ------------------- Я дам Вам таблеткі. 0
Y----- --- ta-----і. Ya dam Vam tabletkі. Y- d-m V-m t-b-e-k-. -------------------- Ya dam Vam tabletkі.
Ma annan teile apteegi jaoks retsepti. Я-вып------- а--э-ны-рэцэп-. Я выпішу Вам аптэчны рэцэпт. Я в-п-ш- В-м а-т-ч-ы р-ц-п-. ---------------------------- Я выпішу Вам аптэчны рэцэпт. 0
Ya vy------V-m---tec-ny --ts-p-. Ya vypіshu Vam aptechny retsept. Y- v-p-s-u V-m a-t-c-n- r-t-e-t- -------------------------------- Ya vypіshu Vam aptechny retsept.

Pikad sõnad, lühikesed sõnad

Sõna pikkus sõltub selle sisu informatiivsusest. Nii väidab üks Ameerikas tehtud uuring. Teadlased hindasid kümne erineva Euroopa keele sõnu. Seda tehti arvuti abiga. Arvuti analüüsis erinevaid sõnu vastava programmiga. Valemi abil arvutati sõnade sisu informatiivsust. Tulemused olid selged. Mida lühem on sõna, seda vähem on selles teavet. Huvitaval kombel kasutame me lühemaid sõnu rohkem kui pikki. Põhjus võib peituda keele tõhususes. Kui me räägime, keskendume me kõige olulisemale. Seega vähese sisuga sõnad ei pea olema pikad. See tagab, et me ei kuluta liiga palju aega ebaolulistele asjadele. Pikkuse ja sisu vastastikkusel sõltuvusel on veel üks eelis. Nii jääb lause informatiivne sisu alati samaks. See tähendab, et me ütleme teatud aja jooksul samas mahus teavet. Näiteks saame me kasutada vaid mõnda pikka sõna. Aga lühikesi sõnu saame me kasutada palju rohkem. See ei ole tähtis, millised sõnad me valime: informatiivne sisu jääb samaks. Selle tulemusena on meie kõnel järjepidev rütm. Ja nii on kuulajal meid lihtsam jälgida. Kui informatsiooni hulk pidevalt muutuks, oleks seda raske hoomata. Kuulajad ei suudaks meie kõnega kohaneda. Seega arusaamine muutuks raskendatuks. Seega, kes tahab end võimalikult hästi arusaadavaks teha, peaks kasutama lühikesi sõnu. Sest lühikesi sõnu on lihtsam mõista kui pikki. Niisiis järgi põhimõtet: Keep It Short and Simple! (tõlge: Räägi lihtsalt ja lühidalt!) Kokkuvõtvalt KISS!