Vestmik

et Minevik 4   »   sl Preteklost 4

84 [kaheksakümmend neli]

Minevik 4

Minevik 4

84 [štiriinosemdeset]

Preteklost 4

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti sloveeni Mängi Rohkem
lugema b-ati b---- b-a-i ----- brati 0
Ma lugesin. Br----- s-m. B------ s--- B-a-(-) s-m- ------------ Bral(a) sem. 0
Ma lugesin terve romaani läbi. P--br----- --m--el r--a-. P--------- s-- c-- r----- P-e-r-l-a- s-m c-l r-m-n- ------------------------- Prebral(a) sem cel roman. 0
mõistma r----eti r------- r-z-m-t- -------- razumeti 0
Ma mõistsin. Ra--m--(a)--e-. R--------- s--- R-z-m-l-a- s-m- --------------- Razumel(a) sem. 0
Ma mõistsin tervet teksti. R-z-m-l-a)--e----l-tno--esed--o. R--------- s-- c------ b-------- R-z-m-l-a- s-m c-l-t-o b-s-d-l-. -------------------------------- Razumel(a) sem celotno besedilo. 0
vastama od-o--ri-i o--------- o-g-v-r-t- ---------- odgovoriti 0
Ma vastasin. Od---o----a)--em. O----------- s--- O-g-v-r-l-a- s-m- ----------------- Odgovoril(a) sem. 0
Ma vastasin kõigile küsimustele. Od-ov-r---a- --m--- v-a --rašanj-. O----------- s-- n- v-- v--------- O-g-v-r-l-a- s-m n- v-a v-r-š-n-a- ---------------------------------- Odgovoril(a) sem na vsa vprašanja. 0
Ma tean seda – ma teadsin seda. Vem-t- - -ede-(a- s-m--o. V-- t- – v------- s-- t-- V-m t- – v-d-l-a- s-m t-. ------------------------- Vem to – vedel(a) sem to. 0
Ma kirjutan seda – ma kirjutasin seda. P---m t- –-n-p-s-l-a- -e----. P---- t- – n--------- s-- t-- P-š-m t- – n-p-s-l-a- s-m t-. ----------------------------- Pišem to – napisal(a) sem to. 0
Ma kuulan seda – ma kuulsin seda. S---im-to----l--al(a) s-- -o. S----- t- – s-------- s-- t-- S-i-i- t- – s-i-a-(-) s-m t-. ----------------------------- Slišim to – slišal(a) sem to. 0
Ma toon selle ära – ma tõin selle ära. Grem to-i-ka-----a sem--- i---t. G--- t- i----- š-- s-- t- i----- G-e- t- i-k-t- š-a s-m t- i-k-t- -------------------------------- Grem to iskat– šla sem to iskat. 0
Ma toon selle – ma tõin selle. P-in-----to – -----sel--prin-sla--s-m---. P------- t- – p------- (--------- s-- t-- P-i-e-e- t- – p-i-e-e- (-r-n-s-a- s-m t-. ----------------------------------------- Prinesem to – prinesel (prinesla) sem to. 0
Ma ostan selle – ma ostsin selle. K--i- -- – -o s--------(-). K---- t- – t- s-- k-------- K-p-m t- – t- s-m k-p-l-a-. --------------------------- Kupim to – to sem kupil(a). 0
Ma ootan seda – ma ootasin seda. Priča--j-m to --t- se-------kov-l(--. P--------- t- – t- s-- p------------- P-i-a-u-e- t- – t- s-m p-i-a-o-a-(-)- ------------------------------------- Pričakujem to – to sem pričakoval(a). 0
Ma seletan seda – ma seletasin seda. Po---n-m t--– to--e- p-jas-il(--. P------- t- – t- s-- p----------- P-j-s-i- t- – t- s-m p-j-s-i-(-)- --------------------------------- Pojasnim to – to sem pojasnil(a). 0
Ma tunnen seda – ma tundsin seda. P---am-to --to s-- --z-al---. P----- t- – t- s-- p--------- P-z-a- t- – t- s-m p-z-a-(-)- ----------------------------- Poznam to – to sem poznal(a). 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Negatiivseid sõnu ei tõlgita emakeelde

Mitut keelt oskavad inimesed tõlgivad lugedes alateadlikult teksti oma emakeelde. See toimub automaatselt; see tähendab, et lugeja ise ei märka seda. Võiks öelda, et aju töötab nagu sünkroontõlk. Kuid ta ei tõlgi kõike! Üks uurimus on tõestanud, et ajul on nö sisemine filter. Filter otsustab, mida tõlkida. Ja tuleb välja, et filter ignoreerib teatud sõnu. Emakeelde ei tõlgita negatiivseid sõnu. Teadlased valisid katse tegemiseks hiina keelt emakeelena rääkivad inimesed. Kõik katsealused rääkisid teise keelena inglise keelt. Katsealused pidid hindama erinevaid ingliskeelseid sõnu. Antud sõnadel oli erinevad tundevarjundid. Seal hulgas oli positiivseid, negatiivseid ja neutraalseid mõisteid. Aju uuriti, kui katsealused antud sõnu lugesid. Teadlased mõõtsid nende aju aktiivsust. Nii said nad teada, kuidas aju sel ajal töötab. Sõnade tõlkimisel saadetakse ajusse signaale. See näitab, et aju on aktiivne. Samas ei näidanud katsealused üles mingit aktiivusust negatiivsete sõnade puhul. Tõlgiti vaid positiivseid ja neutraalseid sõnu. Veel pole teadlased selgust saanud, miks see nii on. Teoreetiliselt peab aju töötlema kõiki sõnu korraga. Samas võib olla, et filter annab kiirelt sõnadest ülevaate. Sõnu analüüsitakse juba võõrkeeles lugemise ajal. Kui sõna on negatiivne, siis on mälu blokeeritud. See tähendab, et ta ei suuda leida vastavat sõna oma emakeeles. Inimene ei ole sõnadele reageerimise osas nii tundlik. Võib-olla tahab aju neid kaitsta emotsionaalse šoki eest...