Vestmik

et Minevik 4   »   ka წარსული 4

84 [kaheksakümmend neli]

Minevik 4

Minevik 4

84 [ოთხმოცდაოთხი]

84 [otkhmotsdaotkhi]

წარსული 4

[ts'arsuli 4]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti gruusia Mängi Rohkem
lugema კი-ხ-ა კ----- კ-თ-ვ- ------ კითხვა 0
k-i--hva k------- k-i-k-v- -------- k'itkhva
Ma lugesin. წ-ვ-კ-თ--. წ--------- წ-ვ-კ-თ-ე- ---------- წავიკითხე. 0
ts'---k'i-kh-. t------------- t-'-v-k-i-k-e- -------------- ts'avik'itkhe.
Ma lugesin terve romaani läbi. მთელ--რომა---წავიკ-თ-ე. მ---- რ----- წ--------- მ-ე-ი რ-მ-ნ- წ-ვ-კ-თ-ე- ----------------------- მთელი რომანი წავიკითხე. 0
mt--i-r-man- ts-a-i-'i--h-. m---- r----- t------------- m-e-i r-m-n- t-'-v-k-i-k-e- --------------------------- mteli romani ts'avik'itkhe.
mõistma გ--ე--. გ------ გ-გ-ბ-. ------- გაგება. 0
ga----. g------ g-g-b-. ------- gageba.
Ma mõistsin. გა----. გ------ გ-ვ-გ-. ------- გავიგე. 0
g-v-g-. g------ g-v-g-. ------- gavige.
Ma mõistsin tervet teksti. მთელ--ტ-ქს---გ-ვიგ-. მ---- ტ----- გ------ მ-ე-ი ტ-ქ-ტ- გ-ვ-გ-. -------------------- მთელი ტექსტი გავიგე. 0
mt-li -'-k-t'- g-----. m---- t------- g------ m-e-i t-e-s-'- g-v-g-. ---------------------- mteli t'ekst'i gavige.
vastama პ--უ-ი პ----- პ-ს-ხ- ------ პასუხი 0
p---u-hi p------- p-a-u-h- -------- p'asukhi
Ma vastasin. ვუპა-უ-ე. ვ-------- ვ-პ-ს-ხ-. --------- ვუპასუხე. 0
vu-'--ukh-. v---------- v-p-a-u-h-. ----------- vup'asukhe.
Ma vastasin kõigile küsimustele. ყ--ლ--კით-ვა--ვ-პა---ე. ყ---- კ------ ვ-------- ყ-ე-ა კ-თ-ვ-ს ვ-პ-ს-ხ-. ----------------------- ყველა კითხვას ვუპასუხე. 0
qve-- k'itk--as---p'asuk--. q---- k-------- v---------- q-e-a k-i-k-v-s v-p-a-u-h-. --------------------------- qvela k'itkhvas vup'asukhe.
Ma tean seda – ma teadsin seda. ვი-ი-- -იც--ი. ვ--- – ვ------ ვ-ც- – ვ-ც-დ-. -------------- ვიცი – ვიცოდი. 0
v-----– v-t-o-i. v---- – v------- v-t-i – v-t-o-i- ---------------- vitsi – vitsodi.
Ma kirjutan seda – ma kirjutasin seda. ვწერ-– ---წე-ე. ვ--- – დ------- ვ-ე- – დ-ვ-ე-ე- --------------- ვწერ – დავწერე. 0
v-s'-r –-d-v---er-. v----- – d--------- v-s-e- – d-v-s-e-e- ------------------- vts'er – davts'ere.
Ma kuulan seda – ma kuulsin seda. მე-მი- - --ვ---ე. მ----- – გ------- მ-ს-ი- – გ-ვ-გ-ე- ----------------- მესმის – გავიგეე. 0
me-mis - g----e-. m----- – g------- m-s-i- – g-v-g-e- ----------------- mesmis – gavigee.
Ma toon selle ära – ma tõin selle ära. მ---ქ-ს-– მო-ი--ნ-. მ------ – მ-------- მ-მ-ქ-ს – მ-ვ-ტ-ნ-. ------------------- მომაქვს – მოვიტანე. 0
moma-vs-–--ovi-'a--. m------ – m--------- m-m-k-s – m-v-t-a-e- -------------------- momakvs – movit'ane.
Ma toon selle – ma tõin selle. მ---ქვ----მო-ი-ა-ე. მ------ – მ-------- მ-მ-ქ-ს – მ-ვ-ტ-ნ-. ------------------- მომაქვს – მოვიტანე. 0
m---k-s-–-mo-i-'ane. m------ – m--------- m-m-k-s – m-v-t-a-e- -------------------- momakvs – movit'ane.
Ma ostan selle – ma ostsin selle. ვ-იდ-ლობ –-ვიყი-ე. ვ------- – ვ------ ვ-ი-უ-ო- – ვ-ყ-დ-. ------------------ ვყიდულობ – ვიყიდე. 0
v--dul---– v---de. v------- – v------ v-i-u-o- – v-q-d-. ------------------ vqidulob – viqide.
Ma ootan seda – ma ootasin seda. ვ-ლ--–-----დი. ვ--- – ვ------ ვ-ლ- – ვ-ლ-დ-. -------------- ველი – ველოდი. 0
v--i ------di. v--- – v------ v-l- – v-l-d-. -------------- veli – velodi.
Ma seletan seda – ma seletasin seda. ვხს---– ა-ხ--ნ-. ვ---- – ა------- ვ-ს-ი – ა-ხ-ე-ი- ---------------- ვხსნი – ავხსენი. 0
v-h-ni – --k-----. v----- – a-------- v-h-n- – a-k-s-n-. ------------------ vkhsni – avkhseni.
Ma tunnen seda – ma tundsin seda. ვი-- - ---ოდი. ვ--- – ვ------ ვ-ც- – ვ-ც-დ-. -------------- ვიცი – ვიცოდი. 0
v-t-- --v-ts-d-. v---- – v------- v-t-i – v-t-o-i- ---------------- vitsi – vitsodi.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Negatiivseid sõnu ei tõlgita emakeelde

Mitut keelt oskavad inimesed tõlgivad lugedes alateadlikult teksti oma emakeelde. See toimub automaatselt; see tähendab, et lugeja ise ei märka seda. Võiks öelda, et aju töötab nagu sünkroontõlk. Kuid ta ei tõlgi kõike! Üks uurimus on tõestanud, et ajul on nö sisemine filter. Filter otsustab, mida tõlkida. Ja tuleb välja, et filter ignoreerib teatud sõnu. Emakeelde ei tõlgita negatiivseid sõnu. Teadlased valisid katse tegemiseks hiina keelt emakeelena rääkivad inimesed. Kõik katsealused rääkisid teise keelena inglise keelt. Katsealused pidid hindama erinevaid ingliskeelseid sõnu. Antud sõnadel oli erinevad tundevarjundid. Seal hulgas oli positiivseid, negatiivseid ja neutraalseid mõisteid. Aju uuriti, kui katsealused antud sõnu lugesid. Teadlased mõõtsid nende aju aktiivsust. Nii said nad teada, kuidas aju sel ajal töötab. Sõnade tõlkimisel saadetakse ajusse signaale. See näitab, et aju on aktiivne. Samas ei näidanud katsealused üles mingit aktiivusust negatiivsete sõnade puhul. Tõlgiti vaid positiivseid ja neutraalseid sõnu. Veel pole teadlased selgust saanud, miks see nii on. Teoreetiliselt peab aju töötlema kõiki sõnu korraga. Samas võib olla, et filter annab kiirelt sõnadest ülevaate. Sõnu analüüsitakse juba võõrkeeles lugemise ajal. Kui sõna on negatiivne, siis on mälu blokeeritud. See tähendab, et ta ei suuda leida vastavat sõna oma emakeeles. Inimene ei ole sõnadele reageerimise osas nii tundlik. Võib-olla tahab aju neid kaitsta emotsionaalse šoki eest...