Vestmik

et Small Talk 3   »   kk Small Talk 3

22 [kakskümmend kaks]

Small Talk 3

Small Talk 3

22 [жиырма екі]

22 [jïırma eki]

Small Talk 3

[Qısqa äñgime 3]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti kasahhi Mängi Rohkem
Kas te suitsetate? Тем-кі-ш--е--- -е? Т----- ш------ б-- Т-м-к- ш-г-с-з б-? ------------------ Темекі шегесіз бе? 0
T-me---şeg--iz be? T----- ş------ b-- T-m-k- ş-g-s-z b-? ------------------ Temeki şegesiz be?
Varem jah. Бұр-н-шеккенмі-. Б---- ш--------- Б-р-н ш-к-е-м-н- ---------------- Бұрын шеккенмін. 0
B--ın--e-ke---n. B---- ş--------- B-r-n ş-k-e-m-n- ---------------- Burın şekkenmin.
Aga enam ma ei suitseta. Бі-а--қ-зі- ш-к------. Б---- қ---- ш--------- Б-р-қ қ-з-р ш-к-е-м-н- ---------------------- Бірақ қазір шекпеймін. 0
B-raq qa-----e---y-i-. B---- q---- ş--------- B-r-q q-z-r ş-k-e-m-n- ---------------------- Biraq qazir şekpeymin.
Kas teid häirib, kui ma suitsetan? Т-------ексем, қ-р---е-ес--з -е? Т----- ш------ қ---- е------ б-- Т-м-к- ш-к-е-, қ-р-ы е-е-с-з б-? -------------------------------- Темекі шексем, қарсы емессіз бе? 0
T--eki-şe-s--- ---s----e-s---be? T----- ş------ q---- e------ b-- T-m-k- ş-k-e-, q-r-ı e-e-s-z b-? -------------------------------- Temeki şeksem, qarsı emessiz be?
Ei, absoluutselt mitte. Мүлде-қ---ы-еме--ін. М---- қ---- е------- М-л-е қ-р-ы е-е-п-н- -------------------- Мүлде қарсы емеспін. 0
Müld- qars---m-sp-n. M---- q---- e------- M-l-e q-r-ı e-e-p-n- -------------------- Mülde qarsı emespin.
See ei häiri mind. Маға-----к-де--- ---с. М---- о- к------ е---- М-ғ-н о- к-д-р-і е-е-. ---------------------- Маған ол кедергі емес. 0
Ma-an -l-ked-r-------. M---- o- k------ e---- M-ğ-n o- k-d-r-i e-e-. ---------------------- Mağan ol kedergi emes.
Joote te midagi? Б--д--е --е-із -е? Б------ і----- б-- Б-р-е-е і-е-і- б-? ------------------ Бірдеңе ішесіз бе? 0
Bi----e--şesi- b-? B------ i----- b-- B-r-e-e i-e-i- b-? ------------------ Birdeñe işesiz be?
Üks konjak? Ко-ь-- --? К----- п-- К-н-я- п-? ---------- Коньяк па? 0
K----k--a? K----- p-- K-n-a- p-? ---------- Konyak pa?
Ei, pigem üks õlu. Ж--,-с-ра -ұр--ы-а-. Ж--- с--- д--------- Ж-қ- с-р- д-р-с-р-қ- -------------------- Жоқ, сыра дұрысырақ. 0
J--,-s-ra du-----a-. J--- s--- d--------- J-q- s-r- d-r-s-r-q- -------------------- Joq, sıra durısıraq.
Reisite te palju? Кө- -ая-а--ай-ыз --? К-- с----------- б-- К-п с-я-а-т-й-ы- б-? -------------------- Көп саяхаттайсыз ба? 0
K-- sa-axa---y----b-? K-- s------------ b-- K-p s-y-x-t-a-s-z b-? --------------------- Köp sayaxattaysız ba?
Jah, peamiselt on need tööreisid. И-, к---н- і--е-лік -а-ар---. И-- к----- і------- с-------- И-, к-б-н- і-к-р-і- с-п-р-е-. ----------------------------- Ия, көбіне іскерлік сапармен. 0
Ï--- k---n--i-k-rli--sap-rm-n. Ï--- k----- i------- s-------- Ï-a- k-b-n- i-k-r-i- s-p-r-e-. ------------------------------ Ïya, köbine iskerlik saparmen.
Kuid hetkel oleme siin puhkusel. Бі--- б-----зір--ұн-а -е-ал-ст-м-з. Б---- б-- қ---- м---- д------------ Б-р-қ б-з қ-з-р м-н-а д-м-л-с-а-ы-. ----------------------------------- Бірақ біз қазір мұнда демалыстамыз. 0
B-r-q-b-z----i------- ---alı--a--z. B---- b-- q---- m---- d------------ B-r-q b-z q-z-r m-n-a d-m-l-s-a-ı-. ----------------------------------- Biraq biz qazir munda demalıstamız.
On alles kuumus! Кү--қан--й -ст-қ! К-- қ----- ы----- К-н қ-н-а- ы-т-қ- ----------------- Күн қандай ыстық! 0
Kü- q--day ı-t--! K-- q----- ı----- K-n q-n-a- ı-t-q- ----------------- Kün qanday ıstıq!
Jah, täna on tõeliselt kuum. Ия------- ш--ын----а-ы-т-қ. И-- б---- ш------ д- ы----- И-, б-г-н ш-н-н-а д- ы-т-қ- --------------------------- Ия, бүгін шынында да ыстық. 0
Ïya, büg-n ş-nı--a-d- ı-t-q. Ï--- b---- ş------ d- ı----- Ï-a- b-g-n ş-n-n-a d- ı-t-q- ---------------------------- Ïya, bügin şınında da ıstıq.
Lähme rõdule. Бал--нғ- шы-айы-. Б------- ш------- Б-л-о-ғ- ш-ғ-й-қ- ----------------- Балконға шығайық. 0
B-lkonğ- ş--ay--. B------- ş------- B-l-o-ğ- ş-ğ-y-q- ----------------- Balkonğa şığayıq.
Homme on siin pidu. Е-тең о-ы ---де--а-ық-к--і--о-а--. Е---- о-- ж---- с---- к--- б------ Е-т-ң о-ы ж-р-е с-у-қ к-ш- б-л-д-. ---------------------------------- Ертең осы жерде сауық кеші болады. 0
E-t-ñ --ı--e--e----ı- ke-i ----d-. E---- o-- j---- s---- k--- b------ E-t-ñ o-ı j-r-e s-w-q k-ş- b-l-d-. ---------------------------------- Erteñ osı jerde sawıq keşi boladı.
Tulete te ka? Сі- ----ел---- бе? С-- д- к------ б-- С-з д- к-л-с-з б-? ------------------ Сіз де келесіз бе? 0
Siz-de--e--s-- be? S-- d- k------ b-- S-z d- k-l-s-z b-? ------------------ Siz de kelesiz be?
Jah, me oleme ka kutsutud. Ия- -і-д---е--ақыр--. И-- б---- д- ш------- И-, б-з-і д- ш-қ-р-ы- --------------------- Ия, бізді де шақырды. 0
Ï-a, b---- -e -aqı-d-. Ï--- b---- d- ş------- Ï-a- b-z-i d- ş-q-r-ı- ---------------------- Ïya, bizdi de şaqırdı.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Keel ja kirjutamine

Kõiki keeli kasutatakse inimeste omavaheliseks suhtluseks. Rääkides väljendame me oma mõtteid ja tundeid. Seejuures ei järgi me alati oma keele reegleid. Me kasutame oma keelt, meie argipäevast keelt. Kirjakeelega on teisiti. Kirjakeeles kehtivad kõik meie keele reeglid. Kirjutamine võimaldab keelel muutuda reaalseks keeleks. See muudab keele nähtavaks. Kirjutamise teel on edasi antud tuhandete aastate jagu teadmisi. Seepärast on kirjakeel iga haritud kultuuri alustalaks. Esimene kirjavorm leiutati enam kui 5000 aastat tagasi. Selleks oli sumerite kiilkiri. Kiri lõigati savist tahvlitele. Kiilkirja kasutati kolmsada aastat. Egiptuse hieroglüüfid on eksisteerinud umbes sama kaua. Loendamatul hulgal teadlasi on pühendanud oma karjääri just hieroglüüfidele. Hieroglüüfid moodustavad üsna keerulise kirjasüsteemi. Samas leiutati see ilmselt väga lihtsal põhjusel. Sel ajal oli Egiptus suur paljude elanikega kuningriik. Riik pidi korraldama igapäevaelu ja ennekõike majandussüsteemi. Oli vaja tõhusalt korraldada ka makse ja raamatupidamist. Seepärast lõid iidsed egiptlased oma graafilised sümbolid. Samas tähestikulised kirjasüsteemid on päritud sumeritelt. Iga kirjasüsteem ütleb palju nende kohta, kes seda räägivad. Lisaks näitab iga riik oma kirjakeele kaudu oma eripära. Kahjuks on käsitsi kirjutamise kunst hääbumas. Kaasaegne tehnoloogia on muutnud peaaegu üleliigseks. Seega: ärge vaid rääkige, jätkake ka kirjutamist!
Kas sa teadsid?
Kannada keel kuulub draviidi keelte rühma. Seda räägitakse peamiselt Lõuna-Indias. Põhja-India indoaaria keeltega ei ole kannada keel suguluses. Kannada keel on emakeeleks umbes 40 miljonile inimesele. See on tunnustatud üheks 22-st India riigikeeltest. Kannada keel on aglutineeriv keel. See tähendab, et grammatilisi funktsioone väljendatakse afiksite kaudu. Keel jaguneb nelja regionaalsesse dialektigruppi. Rääkides ei reeda nad aga mitte ainult seda, kust nad pärit on. Nende keelest võib ka ära tunda, millisesse sotsiaalsesse seisusesse nad kuuluvad. Suuline ja kirjalik kannada keel erinevad üksteisest väga tugevasti. Ning nagu paljud teised india keeled, on ka kannada keelel oma kiri. See on segu tähestikust ja silpkirjast. See koosneb paljudest ümaratest märkidest, mis on tüüpiline lõuna-india kirjadele. Nende ilusate tähtede õppimine on tõesti lõbus...