Vestmik

et Small Talk 3   »   be Гутарка 3

22 [kakskümmend kaks]

Small Talk 3

Small Talk 3

22 [дваццаць два]

22 [dvatstsats’ dva]

Гутарка 3

[Gutarka 3]

eesti valgevene Mängi Rohkem
Kas te suitsetate? Вы к-----? Вы курыце? 0
V- k------? Vy k------? Vy kurytse? V- k-r-t-e? ----------?
Varem jah. Ра--- – т--. Раней – так. 0
R---- – t--. Ra--- – t--. Raney – tak. R-n-y – t-k. ------–----.
Aga enam ma ei suitseta. Ал- ц---- я б---- н- к---. Але цяпер я больш не куру. 0
A-- t------ y- b--’s- n- k---. Al- t------ y- b----- n- k---. Ale tsyaper ya bol’sh ne kuru. A-e t-y-p-r y- b-l’s- n- k-r-. ------------------’----------.
Kas teid häirib, kui ma suitsetan? Ва- н- б---- з-------- к--- я з-----? Вам не будзе замінаць, калі я закуру? 0
V-- n- b---- z-------’, k--- y- z-----? Va- n- b---- z--------- k--- y- z-----? Vam ne budze zamіnats’, kalі ya zakuru? V-m n- b-d-e z-m-n-t-’, k-l- y- z-k-r-? ---------------------’,---------------?
Ei, absoluutselt mitte. Не- з---- н-. Не, зусім не. 0
N-, z---- n-. Ne- z---- n-. Ne, zusіm ne. N-, z-s-m n-. --,---------.
See ei häiri mind. Мн- г--- н- з------. Мне гэта не замінае. 0
M-- g--- n- z------. Mn- g--- n- z------. Mne geta ne zamіnae. M-e g-t- n- z-m-n-e. -------------------.
Joote te midagi? Вы----- ш----------? Вып’еце што-небудзь? 0
V--’e--- s----n-----’? Vy------ s-----------? Vyp’etse shto-nebudz’? V-p’e-s- s-t--n-b-d-’? ---’----------------’?
Üks konjak? Ка-----? Каньяку? 0
K--’y---? Ka------? Kan’yaku? K-n’y-k-? ---’----?
Ei, pigem üks õlu. Не- л--- п---. Не, лепш піва. 0
N-, l---- p---. Ne- l---- p---. Ne, lepsh pіva. N-, l-p-h p-v-. --,-----------.
Reisite te palju? Вы ш--- п-------------? Вы шмат падарожнічаеце? 0
V- s---- p----------------? Vy s---- p----------------? Vy shmat padarozhnіchaetse? V- s-m-t p-d-r-z-n-c-a-t-e? --------------------------?
Jah, peamiselt on need tööreisid. Та-- ч----- з- ў-- г--- к------------. Так, часцей за ўсё гэта камандзіроўкі. 0
T--, c------- z- u-- g--- k------------. Ta-- c------- z- u-- g--- k------------. Tak, chastsey za use geta kamandzіroukі. T-k, c-a-t-e- z- u-e g-t- k-m-n-z-r-u-і. ---,-----------------------------------.
Kuid hetkel oleme siin puhkusel. Ал- ц---- м- п------- с--- н- а--------. Але цяпер мы прыехалі сюды на адпачынак. 0
A-- t------ m- p-------- s---- n- a---------. Al- t------ m- p-------- s---- n- a---------. Ale tsyaper my pryekhalі syudy na adpachynak. A-e t-y-p-r m- p-y-k-a-і s-u-y n- a-p-c-y-a-. --------------------------------------------.
On alles kuumus! Ну і с------! Ну і спякота! 0
N- і s-------! Nu і s-------! Nu і spyakota! N- і s-y-k-t-! -------------!
Jah, täna on tõeliselt kuum. Та-- с---- с------- г-----. Так, сёння сапраўды горача. 0
T--, s----- s------- g------. Ta-- s----- s------- g------. Tak, sennya sapraudy goracha. T-k, s-n-y- s-p-a-d- g-r-c-a. ---,------------------------.
Lähme rõdule. Да----- в------ н- б-----. Давайце выйдзем на балкон. 0
D------- v------ n- b-----. Da------ v------ n- b-----. Davaytse vyydzem na balkon. D-v-y-s- v-y-z-m n- b-l-o-. --------------------------.
Homme on siin pidu. За---- т-- б---- в-------. Заўтра тут будзе вечарына. 0
Z----- t-- b---- v--------. Za---- t-- b---- v--------. Zautra tut budze vecharyna. Z-u-r- t-t b-d-e v-c-a-y-a. --------------------------.
Tulete te ka? Вы т------ п--------? Вы таксама прыйдзеце? 0
V- t------ p---------? Vy t------ p---------? Vy taksama pryydzetse? V- t-k-a-a p-y-d-e-s-? ---------------------?
Jah, me oleme ka kutsutud. Та-- н-- т------ з--------. Так, нас таксама запрасілі. 0
T--, n-- t------ z--------. Ta-- n-- t------ z--------. Tak, nas taksama zaprasіlі. T-k, n-s t-k-a-a z-p-a-і-і. ---,----------------------.

Keel ja kirjutamine

Kõiki keeli kasutatakse inimeste omavaheliseks suhtluseks. Rääkides väljendame me oma mõtteid ja tundeid. Seejuures ei järgi me alati oma keele reegleid. Me kasutame oma keelt, meie argipäevast keelt. Kirjakeelega on teisiti. Kirjakeeles kehtivad kõik meie keele reeglid. Kirjutamine võimaldab keelel muutuda reaalseks keeleks. See muudab keele nähtavaks. Kirjutamise teel on edasi antud tuhandete aastate jagu teadmisi. Seepärast on kirjakeel iga haritud kultuuri alustalaks. Esimene kirjavorm leiutati enam kui 5000 aastat tagasi. Selleks oli sumerite kiilkiri. Kiri lõigati savist tahvlitele. Kiilkirja kasutati kolmsada aastat. Egiptuse hieroglüüfid on eksisteerinud umbes sama kaua. Loendamatul hulgal teadlasi on pühendanud oma karjääri just hieroglüüfidele. Hieroglüüfid moodustavad üsna keerulise kirjasüsteemi. Samas leiutati see ilmselt väga lihtsal põhjusel. Sel ajal oli Egiptus suur paljude elanikega kuningriik. Riik pidi korraldama igapäevaelu ja ennekõike majandussüsteemi. Oli vaja tõhusalt korraldada ka makse ja raamatupidamist. Seepärast lõid iidsed egiptlased oma graafilised sümbolid. Samas tähestikulised kirjasüsteemid on päritud sumeritelt. Iga kirjasüsteem ütleb palju nende kohta, kes seda räägivad. Lisaks näitab iga riik oma kirjakeele kaudu oma eripära. Kahjuks on käsitsi kirjutamise kunst hääbumas. Kaasaegne tehnoloogia on muutnud peaaegu üleliigseks. Seega: ärge vaid rääkige, jätkake ka kirjutamist!
Kas sa teadsid?
Kannada keel kuulub draviidi keelte rühma. Seda räägitakse peamiselt Lõuna-Indias. Põhja-India indoaaria keeltega ei ole kannada keel suguluses. Kannada keel on emakeeleks umbes 40 miljonile inimesele. See on tunnustatud üheks 22-st India riigikeeltest. Kannada keel on aglutineeriv keel. See tähendab, et grammatilisi funktsioone väljendatakse afiksite kaudu. Keel jaguneb nelja regionaalsesse dialektigruppi. Rääkides ei reeda nad aga mitte ainult seda, kust nad pärit on. Nende keelest võib ka ära tunda, millisesse sotsiaalsesse seisusesse nad kuuluvad. Suuline ja kirjalik kannada keel erinevad üksteisest väga tugevasti. Ning nagu paljud teised india keeled, on ka kannada keelel oma kiri. See on segu tähestikust ja silpkirjast. See koosneb paljudest ümaratest märkidest, mis on tüüpiline lõuna-india kirjadele. Nende ilusate tähtede õppimine on tõesti lõbus...