Vestmik

et Small Talk 3   »   sr Ћаскање 3

22 [kakskümmend kaks]

Small Talk 3

Small Talk 3

22 [двадесет и два]

22 [dvadeset i dva]

Ћаскање 3

[Ćaskanje 3]

eesti serbia Mängi Rohkem
Kas te suitsetate? Пу---- л-? Пушите ли? 0
P----- l-? Pu---- l-? Pušite li? P-š-t- l-? ---------?
Varem jah. Пр- д-. Пре да. 0
P-- d-. Pr- d-. Pre da. P-e d-. ------.
Aga enam ma ei suitseta. Ал- с--- в--- н- п----. Али сада више не пушим. 0
A-- s--- v--- n- p----. Al- s--- v--- n- p----. Ali sada više ne pušim. A-i s-d- v-š- n- p-š-m. ----------------------.
Kas teid häirib, kui ma suitsetan? См--- л- В-- а-- ј- п----? Смета ли Вам ако ја пушим? 0
S---- l- V-- a-- j- p----? Sm--- l- V-- a-- j- p----? Smeta li Vam ako ja pušim? S-e-a l- V-m a-o j- p-š-m? -------------------------?
Ei, absoluutselt mitte. Не- а-------- н-. Не, апсолутно не. 0
N-, a-------- n-. Ne- a-------- n-. Ne, apsolutno ne. N-, a-s-l-t-o n-. --,-------------.
See ei häiri mind. Не с---- м-. Не смета ми. 0
N- s---- m-. Ne s---- m-. Ne smeta mi. N- s-e-a m-. -----------.
Joote te midagi? Хо---- л- п----- н----? Хоћете ли попити нешто? 0
H--́e-- l- p----- n----? Ho----- l- p----- n----? Hoćete li popiti nešto? H-će-e l- p-p-t- n-š-o? ---́-------------------?
Üks konjak? Је--- к----? Један коњак? 0
J---- k-----? Je--- k-----? Jedan konjak? J-d-n k-n-a-? ------------?
Ei, pigem üks õlu. Не- р----- п---. Не, радије пиво. 0
N-, r----- p---. Ne- r----- p---. Ne, radije pivo. N-, r-d-j- p-v-. --,------------.
Reisite te palju? Пу------ л- м----? Путујете ли много? 0
P------- l- m----? Pu------ l- m----? Putujete li mnogo? P-t-j-t- l- m-o-o? -----------------?
Jah, peamiselt on need tööreisid. Да- в------ с- т- п------- п-------. Да, већином су то пословна путовања. 0
D-, v--́i--- s- t- p------- p--------. Da- v------- s- t- p------- p--------. Da, većinom su to poslovna putovanja. D-, v-ći-o- s- t- p-s-o-n- p-t-v-n-a. --,----́-----------------------------.
Kuid hetkel oleme siin puhkusel. Ал- с--- с-- о--- н- г------- о-----. Али сада смо овде на годишњем одмору. 0
A-- s--- s-- o--- n- g-------- o-----. Al- s--- s-- o--- n- g-------- o-----. Ali sada smo ovde na godišnjem odmoru. A-i s-d- s-o o-d- n- g-d-š-j-m o-m-r-. -------------------------------------.
On alles kuumus! Ка--- в------! Каква врућина! 0
K---- v---́i--! Ka--- v-------! Kakva vrućina! K-k-a v-u-́i-a! ----------́---!
Jah, täna on tõeliselt kuum. Да- д---- ј- с------ в----. Да, данас је стварно вруће. 0
D-, d---- j- s------ v---́e. Da- d---- j- s------ v-----. Da, danas je stvarno vruće. D-, d-n-s j- s-v-r-o v-u-́e. --,----------------------́-.
Lähme rõdule. Ха----- н- б-----. Хајдемо на балкон. 0
H------ n- b-----. Ha----- n- b-----. Hajdemo na balkon. H-j-e-o n- b-l-o-. -----------------.
Homme on siin pidu. Су--- ћ- о--- б--- з-----. Сутра ће овде бити забава. 0
S---- će o--- b--- z-----. Su--- c-- o--- b--- z-----. Sutra će ovde biti zabava. S-t-a će o-d- b-t- z-b-v-. -------́------------------.
Tulete te ka? Хо---- л- и В- д---?? Хоћете ли и Ви доћи?? 0
H--́e-- l- i V- d--́i?? Ho----- l- i V- d----?? Hoćete li i Vi doći?? H-će-e l- i V- d-ći?? ---́---------------́-??
Jah, me oleme ka kutsutud. Да- м- с-- т----- п------. Да, ми смо такође позвани. 0
D-, m- s-- t----- p------. Da- m- s-- t----- p------. Da, mi smo takođe pozvani. D-, m- s-o t-k-đ- p-z-a-i. --,----------------------.

Keel ja kirjutamine

Kõiki keeli kasutatakse inimeste omavaheliseks suhtluseks. Rääkides väljendame me oma mõtteid ja tundeid. Seejuures ei järgi me alati oma keele reegleid. Me kasutame oma keelt, meie argipäevast keelt. Kirjakeelega on teisiti. Kirjakeeles kehtivad kõik meie keele reeglid. Kirjutamine võimaldab keelel muutuda reaalseks keeleks. See muudab keele nähtavaks. Kirjutamise teel on edasi antud tuhandete aastate jagu teadmisi. Seepärast on kirjakeel iga haritud kultuuri alustalaks. Esimene kirjavorm leiutati enam kui 5000 aastat tagasi. Selleks oli sumerite kiilkiri. Kiri lõigati savist tahvlitele. Kiilkirja kasutati kolmsada aastat. Egiptuse hieroglüüfid on eksisteerinud umbes sama kaua. Loendamatul hulgal teadlasi on pühendanud oma karjääri just hieroglüüfidele. Hieroglüüfid moodustavad üsna keerulise kirjasüsteemi. Samas leiutati see ilmselt väga lihtsal põhjusel. Sel ajal oli Egiptus suur paljude elanikega kuningriik. Riik pidi korraldama igapäevaelu ja ennekõike majandussüsteemi. Oli vaja tõhusalt korraldada ka makse ja raamatupidamist. Seepärast lõid iidsed egiptlased oma graafilised sümbolid. Samas tähestikulised kirjasüsteemid on päritud sumeritelt. Iga kirjasüsteem ütleb palju nende kohta, kes seda räägivad. Lisaks näitab iga riik oma kirjakeele kaudu oma eripära. Kahjuks on käsitsi kirjutamise kunst hääbumas. Kaasaegne tehnoloogia on muutnud peaaegu üleliigseks. Seega: ärge vaid rääkige, jätkake ka kirjutamist!
Kas sa teadsid?
Kannada keel kuulub draviidi keelte rühma. Seda räägitakse peamiselt Lõuna-Indias. Põhja-India indoaaria keeltega ei ole kannada keel suguluses. Kannada keel on emakeeleks umbes 40 miljonile inimesele. See on tunnustatud üheks 22-st India riigikeeltest. Kannada keel on aglutineeriv keel. See tähendab, et grammatilisi funktsioone väljendatakse afiksite kaudu. Keel jaguneb nelja regionaalsesse dialektigruppi. Rääkides ei reeda nad aga mitte ainult seda, kust nad pärit on. Nende keelest võib ka ära tunda, millisesse sotsiaalsesse seisusesse nad kuuluvad. Suuline ja kirjalik kannada keel erinevad üksteisest väga tugevasti. Ning nagu paljud teised india keeled, on ka kannada keelel oma kiri. See on segu tähestikust ja silpkirjast. See koosneb paljudest ümaratest märkidest, mis on tüüpiline lõuna-india kirjadele. Nende ilusate tähtede õppimine on tõesti lõbus...