Vestmik

et Small Talk 3   »   sk Krátky rozhovor 3

22 [kakskümmend kaks]

Small Talk 3

Small Talk 3

22 [dvadsaťdva]

Krátky rozhovor 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti slovaki Mängi Rohkem
Kas te suitsetate? F--č-te? F------- F-j-í-e- -------- Fajčíte? 0
Varem jah. N--ke-y--om faj-il. N------ s-- f------ N-e-e-y s-m f-j-i-. ------------------- Niekedy som fajčil. 0
Aga enam ma ei suitseta. A-e-t-raz už-n-f-jčí-. A-- t---- u- n-------- A-e t-r-z u- n-f-j-í-. ---------------------- Ale teraz už nefajčím. 0
Kas teid häirib, kui ma suitsetan? Bud- vám------,--- b-de- --j-iť? B--- v-- v----- a- b---- f------ B-d- v-m v-d-ť- a- b-d-m f-j-i-? -------------------------------- Bude vám vadiť, ak budem fajčiť? 0
Ei, absoluutselt mitte. Vô----nie. V---- n--- V-b-c n-e- ---------- Vôbec nie. 0
See ei häiri mind. Neva-- -i---. N----- m- t-- N-v-d- m- t-. ------------- Nevadí mi to. 0
Joote te midagi? P-osí-e-si -ie-o na--it--? P------ s- n---- n- p----- P-o-í-e s- n-e-o n- p-t-e- -------------------------- Prosíte si niečo na pitie? 0
Üks konjak? K--ak? K----- K-ň-k- ------ Koňak? 0
Ei, pigem üks õlu. N-e,-ra-šej-p-v-. N--- r----- p---- N-e- r-d-e- p-v-. ----------------- Nie, radšej pivo. 0
Reisite te palju? C-st-jete--e--? C-------- v---- C-s-u-e-e v-ľ-? --------------- Cestujete veľa? 0
Jah, peamiselt on need tööreisid. Áno- väčšin-u sú-to --užo--- c--ty. Á--- v------- s- t- s------- c----- Á-o- v-č-i-o- s- t- s-u-o-n- c-s-y- ----------------------------------- Áno, väčšinou sú to služobné cesty. 0
Kuid hetkel oleme siin puhkusel. Al- t-r-z-s-e--u-na -ov--e--e. A-- t---- s-- t- n- d--------- A-e t-r-z s-e t- n- d-v-l-n-e- ------------------------------ Ale teraz sme tu na dovolenke. 0
On alles kuumus! T--je -le--orúča-a! T- j- a-- h-------- T- j- a-e h-r-č-v-! ------------------- To je ale horúčava! 0
Jah, täna on tõeliselt kuum. Áno,----- je ----o-ne -e--i -o--c-. Á--- d--- j- s------- v---- h------ Á-o- d-e- j- s-u-o-n- v-ľ-i h-r-c-. ----------------------------------- Áno, dnes je skutočne veľmi horúco. 0
Lähme rõdule. P---- -a--al--n. P---- n- b------ P-ď-e n- b-l-ó-. ---------------- Poďme na balkón. 0
Homme on siin pidu. Z-j--a-tu--ude-p-r--. Z----- t- b--- p----- Z-j-r- t- b-d- p-r-y- --------------------- Zajtra tu bude párty. 0
Tulete te ka? Pr--e---ti-ž? P------ t---- P-í-e-e t-e-? ------------- Prídete tiež? 0
Jah, me oleme ka kutsutud. Á--, t--- --- p---a-í. Á--- t--- s-- p------- Á-o- t-e- s-e p-z-a-í- ---------------------- Áno, tiež sme pozvaní. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Keel ja kirjutamine

Kõiki keeli kasutatakse inimeste omavaheliseks suhtluseks. Rääkides väljendame me oma mõtteid ja tundeid. Seejuures ei järgi me alati oma keele reegleid. Me kasutame oma keelt, meie argipäevast keelt. Kirjakeelega on teisiti. Kirjakeeles kehtivad kõik meie keele reeglid. Kirjutamine võimaldab keelel muutuda reaalseks keeleks. See muudab keele nähtavaks. Kirjutamise teel on edasi antud tuhandete aastate jagu teadmisi. Seepärast on kirjakeel iga haritud kultuuri alustalaks. Esimene kirjavorm leiutati enam kui 5000 aastat tagasi. Selleks oli sumerite kiilkiri. Kiri lõigati savist tahvlitele. Kiilkirja kasutati kolmsada aastat. Egiptuse hieroglüüfid on eksisteerinud umbes sama kaua. Loendamatul hulgal teadlasi on pühendanud oma karjääri just hieroglüüfidele. Hieroglüüfid moodustavad üsna keerulise kirjasüsteemi. Samas leiutati see ilmselt väga lihtsal põhjusel. Sel ajal oli Egiptus suur paljude elanikega kuningriik. Riik pidi korraldama igapäevaelu ja ennekõike majandussüsteemi. Oli vaja tõhusalt korraldada ka makse ja raamatupidamist. Seepärast lõid iidsed egiptlased oma graafilised sümbolid. Samas tähestikulised kirjasüsteemid on päritud sumeritelt. Iga kirjasüsteem ütleb palju nende kohta, kes seda räägivad. Lisaks näitab iga riik oma kirjakeele kaudu oma eripära. Kahjuks on käsitsi kirjutamise kunst hääbumas. Kaasaegne tehnoloogia on muutnud peaaegu üleliigseks. Seega: ärge vaid rääkige, jätkake ka kirjutamist!
Kas sa teadsid?
Kannada keel kuulub draviidi keelte rühma. Seda räägitakse peamiselt Lõuna-Indias. Põhja-India indoaaria keeltega ei ole kannada keel suguluses. Kannada keel on emakeeleks umbes 40 miljonile inimesele. See on tunnustatud üheks 22-st India riigikeeltest. Kannada keel on aglutineeriv keel. See tähendab, et grammatilisi funktsioone väljendatakse afiksite kaudu. Keel jaguneb nelja regionaalsesse dialektigruppi. Rääkides ei reeda nad aga mitte ainult seda, kust nad pärit on. Nende keelest võib ka ära tunda, millisesse sotsiaalsesse seisusesse nad kuuluvad. Suuline ja kirjalik kannada keel erinevad üksteisest väga tugevasti. Ning nagu paljud teised india keeled, on ka kannada keelel oma kiri. See on segu tähestikust ja silpkirjast. See koosneb paljudest ümaratest märkidest, mis on tüüpiline lõuna-india kirjadele. Nende ilusate tähtede õppimine on tõesti lõbus...