Vestmik

et Small Talk 3   »   fa ‫گفتگوی کوتاه 3‬

22 [kakskümmend kaks]

Small Talk 3

Small Talk 3

‫22 [بیست و دو]‬

22 [bist-o-do]

‫گفتگوی کوتاه 3‬

[goftogooye kutâhe 3]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti pärsia Mängi Rohkem
Kas te suitsetate? ‫شم- س-گ-ر--ی‌کشید-‬ ‫--- س---- م-------- ‫-م- س-گ-ر م-‌-ش-د-‬ -------------------- ‫شما سیگار می‌کشید؟‬ 0
s------i-â--mi-e-hi-? s---- s---- m-------- s-o-â s-g-r m-k-s-i-? --------------------- shomâ sigâr mikeshid?
Varem jah. ‫---گذشت---بله-‬ ‫-- گ----- ب---- ‫-ر گ-ش-ه- ب-ه-‬ ---------------- ‫در گذشته، بله.‬ 0
d-------s---,-ba-e. d-- g-------- b---- d-r g-z-s-t-, b-l-. ------------------- dar gozashte, bale.
Aga enam ma ei suitseta. ‫-ما--ال---یگ- سی--ر نمی-ک---‬ ‫--- ح--- د--- س---- ن-------- ‫-م- ح-ل- د-گ- س-گ-ر ن-ی-ک-م-‬ ------------------------------ ‫اما حالا دیگر سیگار نمی‌کشم.‬ 0
a-mâ hâ-- diga--s-gâr-ne--i-e----. a--- h--- d---- s---- n----------- a-m- h-l- d-g-r s-g-r n---i-e-h-m- ---------------------------------- ammâ hâlâ digar sigâr ne-mikesham.
Kas teid häirib, kui ma suitsetan? ‫اذ-- م-‌-وی--ا----ن س-گ----کش--‬ ‫---- م------ ا-- م- س---- ب----- ‫-ذ-ت م-‌-و-د ا-ر م- س-گ-ر ب-ش-؟- --------------------------------- ‫اذیت می‌شوید اگر من سیگار بکشم؟‬ 0
a-i-y-- mi---vid --ar m---si-â----k--ha-? a------ m------- a--- m-- s---- b-------- a-i-y-t m-s-a-i- a-a- m-n s-g-r b-k-s-a-? ----------------------------------------- azi-yat mishavid agar man sigâr bekesham?
Ei, absoluutselt mitte. ‫نه، م-ل--- نه-‬ ‫--- م----- ن--- ‫-ه- م-ل-ا- ن-.- ---------------- ‫نه، مطلقاً نه.‬ 0
n-,-mo--a--an--a. n-- m-------- n-- n-, m-t-a-h-n n-. ----------------- na, motlaghan na.
See ei häiri mind. ‫-ن را-نا-----نم-‌-ند-‬ ‫-- ر- ن----- ن-------- ‫-ن ر- ن-ر-ح- ن-ی-ک-د-‬ ----------------------- ‫من را ناراحت نمی‌کند.‬ 0
moz-h-m--- ba--y- --n----t. m--------- b----- m-- n---- m-z-h-m-t- b-r-y- m-n n-s-. --------------------------- mozâhemati barâye man nist.
Joote te midagi? ‫شما -یز- -ی‌----د-‬ ‫--- چ--- م--------- ‫-م- چ-ز- م-‌-و-ی-؟- -------------------- ‫شما چیزی می‌نوشید؟‬ 0
shomâ--hi-i--i--us-i-? s---- c---- m--------- s-o-â c-i-i m---u-h-d- ---------------------- shomâ chizi mi-nushid?
Üks konjak? ‫یک---ل-س ----ک-‬ ‫-- گ---- ک------ ‫-ک گ-ل-س ک-ی-ک-‬ ----------------- ‫یک گیلاس کنیاک؟‬ 0
y-- gi--s k-nyâ-? y-- g---- k------ y-k g-l-s k-n-â-? ----------------- yek gilâs konyâk?
Ei, pigem üks õlu. ‫نه---رج-ح م-‌دهم -ب-و-بنو-م.‬ ‫--- ت---- م----- آ--- ب------ ‫-ه- ت-ج-ح م-‌-ه- آ-ج- ب-و-م-‬ ------------------------------ ‫نه، ترجیح می‌دهم آبجو بنوشم.‬ 0
na- tar--- m-d-------- âbe----b-n-sh--. n-- t----- m------ y-- â----- b-------- n-, t-r-i- m-d-h-m y-k â-e-j- b-n-s-a-. --------------------------------------- na, tarjih midaham yek âbe-jo benusham.
Reisite te palju? ‫شما زی-- مسا-ر---ی‌-ن-د-‬ ‫--- ز--- م----- م-------- ‫-م- ز-ا- م-ا-ر- م-‌-ن-د-‬ -------------------------- ‫شما زیاد مسافرت می‌کنید؟‬ 0
s-om- z-----os--er-- -ikon-d? s---- z--- m-------- m------- s-o-â z-â- m-s-f-r-t m-k-n-d- ----------------------------- shomâ ziâd mosâferat mikonid?
Jah, peamiselt on need tööreisid. ‫--ه- البته-----ا س----ی -ار--اس-.‬ ‫---- ا---- ا---- س----- ک--- ا---- ‫-ل-، ا-ب-ه ا-ث-ا س-ر-ا- ک-ر- ا-ت-‬ ----------------------------------- ‫بله، البته اکثرا سفرهای کاری است.‬ 0
b--e- al---e-a--aran -afa--hâye-kâr-. b---- a----- a------ s--------- k---- b-l-, a-b-t- a-s-r-n s-f-r-h-y- k-r-. ------------------------------------- bale, albate aksaran safar-hâye kâri.
Kuid hetkel oleme siin puhkusel. ‫ا-ا ---- ا-ن-ا تع-ی---مان-را------را-یم-‬ ‫--- ح--- ا---- ت--------- ر- م----------- ‫-م- ح-ل- ا-ن-ا ت-ط-ل-ت-ا- ر- م-‌-ذ-ا-ی-.- ------------------------------------------ ‫اما حالا اینجا تعطیلاتمان را می‌گذرانیم.‬ 0
am-â-hâ-â-i-j- ta-----â-emân-r---i--za-râ---. a--- h--- i--- t------------ r- m------------ a-m- h-l- i-j- t---t-l-t-m-n r- m-g-z---â-i-. --------------------------------------------- ammâ hâlâ injâ ta-atilâtemân râ migoza-rânim.
On alles kuumus! ‫--نج- --در -ر---س--‬ ‫----- چ--- گ-- ا---- ‫-ی-ج- چ-د- گ-م ا-ت-‬ --------------------- ‫اینجا چقدر گرم است.‬ 0
inj- ch----dr-g-r- -s-. i--- c------- g--- a--- i-j- c-e-h-d- g-r- a-t- ----------------------- injâ cheghadr garm ast.
Jah, täna on tõeliselt kuum. ‫بل--ا-ر-ز---ق-------ی-گ-------‬ ‫--- ا---- و----- خ--- گ-- ا---- ‫-ل- ا-ر-ز و-ق-ا- خ-ل- گ-م ا-ت-‬ -------------------------------- ‫بله امروز واقعاً خیلی گرم است.‬ 0
b-l- emr-oz vâgh--an-g-------. b--- e----- v------- g--- a--- b-l- e-r-o- v-g-e-a- g-r- a-t- ------------------------------ bale emrooz vâghe-an garm ast.
Lähme rõdule. ‫ب------وی بال-ن.‬ ‫----- ر-- ب------ ‫-ر-ی- ر-ی ب-ل-ن-‬ ------------------ ‫برویم روی بالکن.‬ 0
bera-----ooy- bâlko-. b------ r---- b------ b-r-v-m r-o-e b-l-o-. --------------------- beravim rooye bâlkon.
Homme on siin pidu. ‫ف-دا --نجا یک--هما-ی برگ----می‌شو--‬ ‫---- ا---- ی- م----- ب----- م------- ‫-ر-ا ا-ن-ا ی- م-م-ن- ب-گ-ا- م-‌-و-.- ------------------------------------- ‫فردا اینجا یک مهمانی برگزار می‌شود.‬ 0
far-â i-j---e---e--ân--bargozâr mi--a---. f---- i--- y-- m------ b------- m-------- f-r-â i-j- y-k m-h-â-i b-r-o-â- m-s-a-a-. ----------------------------------------- fardâ injâ yek mehmâni bargozâr mishavad.
Tulete te ka? ‫شم--ه- می-آیی-؟‬ ‫--- ه- م-------- ‫-م- ه- م-‌-ی-د-‬ ----------------- ‫شما هم می‌آیید؟‬ 0
s-omâ h-m-m-----d? s---- h-- m------- s-o-â h-m m---y-d- ------------------ shomâ ham mi-âyid?
Jah, me oleme ka kutsutud. ‫--ه،--ا هم---و-------یم.‬ ‫---- م- ه- د--- ش-- ا---- ‫-ل-، م- ه- د-و- ش-ه ا-م-‬ -------------------------- ‫بله، ما هم دعوت شده ایم.‬ 0
b-l- -- ha---a------------im. b--- m- h-- d------ s-------- b-l- m- h-m d---v-t s-o-e-i-. ----------------------------- bale mâ ham da-avat shode-im.

Keel ja kirjutamine

Kõiki keeli kasutatakse inimeste omavaheliseks suhtluseks. Rääkides väljendame me oma mõtteid ja tundeid. Seejuures ei järgi me alati oma keele reegleid. Me kasutame oma keelt, meie argipäevast keelt. Kirjakeelega on teisiti. Kirjakeeles kehtivad kõik meie keele reeglid. Kirjutamine võimaldab keelel muutuda reaalseks keeleks. See muudab keele nähtavaks. Kirjutamise teel on edasi antud tuhandete aastate jagu teadmisi. Seepärast on kirjakeel iga haritud kultuuri alustalaks. Esimene kirjavorm leiutati enam kui 5000 aastat tagasi. Selleks oli sumerite kiilkiri. Kiri lõigati savist tahvlitele. Kiilkirja kasutati kolmsada aastat. Egiptuse hieroglüüfid on eksisteerinud umbes sama kaua. Loendamatul hulgal teadlasi on pühendanud oma karjääri just hieroglüüfidele. Hieroglüüfid moodustavad üsna keerulise kirjasüsteemi. Samas leiutati see ilmselt väga lihtsal põhjusel. Sel ajal oli Egiptus suur paljude elanikega kuningriik. Riik pidi korraldama igapäevaelu ja ennekõike majandussüsteemi. Oli vaja tõhusalt korraldada ka makse ja raamatupidamist. Seepärast lõid iidsed egiptlased oma graafilised sümbolid. Samas tähestikulised kirjasüsteemid on päritud sumeritelt. Iga kirjasüsteem ütleb palju nende kohta, kes seda räägivad. Lisaks näitab iga riik oma kirjakeele kaudu oma eripära. Kahjuks on käsitsi kirjutamise kunst hääbumas. Kaasaegne tehnoloogia on muutnud peaaegu üleliigseks. Seega: ärge vaid rääkige, jätkake ka kirjutamist!
Kas sa teadsid?
Kannada keel kuulub draviidi keelte rühma. Seda räägitakse peamiselt Lõuna-Indias. Põhja-India indoaaria keeltega ei ole kannada keel suguluses. Kannada keel on emakeeleks umbes 40 miljonile inimesele. See on tunnustatud üheks 22-st India riigikeeltest. Kannada keel on aglutineeriv keel. See tähendab, et grammatilisi funktsioone väljendatakse afiksite kaudu. Keel jaguneb nelja regionaalsesse dialektigruppi. Rääkides ei reeda nad aga mitte ainult seda, kust nad pärit on. Nende keelest võib ka ära tunda, millisesse sotsiaalsesse seisusesse nad kuuluvad. Suuline ja kirjalik kannada keel erinevad üksteisest väga tugevasti. Ning nagu paljud teised india keeled, on ka kannada keelel oma kiri. See on segu tähestikust ja silpkirjast. See koosneb paljudest ümaratest märkidest, mis on tüüpiline lõuna-india kirjadele. Nende ilusate tähtede õppimine on tõesti lõbus...