Vestmik

et Kehaosad   »   fi Ruumiinosia

58 [viiskümmend kaheksa]

Kehaosad

Kehaosad

58 [viisikymmentäkahdeksan]

Ruumiinosia

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti soome Mängi Rohkem
Ma joonistan meest. Mi-ä--i---ä- -i--e-. M--- p------ m------ M-n- p-i-r-n m-e-e-. -------------------- Minä piirrän miehen. 0
Esiteks pea. E--in pä-n. E---- p---- E-s-n p-ä-. ----------- Ensin pään. 0
Mees kannab mütsi. Miehe-lä on---tt--pääss-. M------- o- h---- p------ M-e-e-l- o- h-t-u p-ä-s-. ------------------------- Miehellä on hattu päässä. 0
Juukseid ei ole näha. H-u-s-a ei --e. H------ e- n--- H-u-s-a e- n-e- --------------- Hiuksia ei näe. 0
Kõrvu ei ole samuti näha. K---ia -i-m---k----n-e. K----- e- m------- n--- K-r-i- e- m-ö-k-ä- n-e- ----------------------- Korvia ei myöskään näe. 0
Selga ei ole ka näha. Se--ää-ei-m----ään n-e. S----- e- m------- n--- S-l-ä- e- m-ö-k-ä- n-e- ----------------------- Selkää ei myöskään näe. 0
Ma joonistan silmad ja suu. Min- ----rän---l-ä- j---uu-. M--- p------ s----- j- s---- M-n- p-i-r-n s-l-ä- j- s-u-. ---------------------------- Minä piirrän silmät ja suun. 0
Mees tantsib ja naerab. M-e- ta--si- ja -aur-a. M--- t------ j- n------ M-e- t-n-s-i j- n-u-a-. ----------------------- Mies tanssii ja nauraa. 0
Mehel on pikk nina. Miehel-ä o--p-tkä nen-. M------- o- p---- n---- M-e-e-l- o- p-t-ä n-n-. ----------------------- Miehellä on pitkä nenä. 0
Ta kannab keppi käes. H--e-l--on -e--i--ä-e---än. H------ o- k---- k--------- H-n-l-ä o- k-p-i k-d-s-ä-n- --------------------------- Hänellä on keppi kädessään. 0
Ta kannab ka salli ümber kaela. H--e--ä--- my-- --ul--------a--an y-----. H------ o- m--- k--------- k----- y------ H-n-l-ä o- m-ö- k-u-a-u-v- k-u-a- y-p-r-. ----------------------------------------- Hänellä on myös kaulahuivi kaulan ympäri. 0
On talv ja külm. On--a--i j--on --lmä. O- t---- j- o- k----- O- t-l-i j- o- k-l-ä- --------------------- On talvi ja on kylmä. 0
Käed on tugevad. K------v-- voimak----. K---- o--- v---------- K-d-t o-a- v-i-a-k-a-. ---------------------- Kädet ovat voimakkaat. 0
Jalad on samuti tugevad. J--a- o--t -y-- voim--kaa-. J---- o--- m--- v---------- J-l-t o-a- m-ö- v-i-a-k-a-. --------------------------- Jalat ovat myös voimakkaat. 0
See mees on lumest. Mie---n -u--s-a. M--- o- l------- M-e- o- l-m-s-a- ---------------- Mies on lumesta. 0
Ta ei kanna pükse ega mantlit. H-nell- ---o---pä--l-än-hous-ja-eik--t--ki-. H------ e- o-- p------- h------ e--- t------ H-n-l-ä e- o-e p-ä-l-ä- h-u-u-a e-k- t-k-i-. -------------------------------------------- Hänellä ei ole päällään housuja eikä takkia. 0
Kuid see mees ei külmeta. Mu-t- ----l-- e- o-e k---ä. M---- h------ e- o-- k----- M-t-a h-n-l-ä e- o-e k-l-ä- --------------------------- Mutta hänellä ei ole kylmä. 0
Ta on lumemees. Hä--o---u---kk-. H-- o- l-------- H-n o- l-m-u-k-. ---------------- Hän on lumiukko. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Meie esivanemate keel

Keeleteadlased saavad analüüsida kaasaegseid keeli. Seda saab teha mitmel erineval moel. Aga kuidas rääkisid inimesed tuhandeid aastaid tagasi? Sellele küsimusele on palju keerulisem vastata. Sellest hoolimata veedavad teadlased sellele vastuse leidmiseks aastaid. Nad tahaksid välja selgitada, kuidas inimesed varasemal ajal rääkisid. Et seda teha, üritavad nad rekonstrueerida muistseid kõnevorme. Ameerika teadlased on nüüd teinud põneva avastuse. Nad analüüsisid enam kui 2000 keelt. Eelkõige analüüsisid nad keelte lausestruktuure. Uuringu tulemus oli väga huvitav. Umbes poolte keelte lauseehitus järgis mustrit SOV. See tähendab, et lausete sõnade järgjekorra muster on: subjekt, objekt ja verb. Rohkem kui 700 keelt järgivad mustrit S-V-O. Ja umbes 160 keeles on mustriks hoopis VSO. Ainult umbes 40 keelt kasutavad mustriga V-O-S. 120 keelt on mingite mustrite hübriidid. Samas OVS ja OSV-d esineb märkimisväärselt vähem. Enamik analüüsitud keeli kasutab mustrit SOV. Näiteks võib siin tuua pärsia, jaapani ja türgi keele. Enamik elavaid keeli kasutab aga SVO mustrit. Tänapäeval domineerib antud muster indoeuroopa keelkonnas. Teadlased usuvad, et varasemalt oli ka seal kasutuses SOV. Kõik keeled põhinevad samal süsteemil. Kuid siis keeled hargnesid. Me ei tea veel, kuidas see täpselt juhtus. Kuid lausestruktuuride mitmekesistumisel pidi olema mingi põhjus. Kuna evolutsiooni puhul valitseb see, kellel on mingi eelis...