Vestmik

et Kõrvallaused sõnaga kas   »   fi Liitepartikkelit -ko / -kö

93 [üheksakümmend kolm]

Kõrvallaused sõnaga kas

Kõrvallaused sõnaga kas

93 [yhdeksänkymmentäkolme]

Liitepartikkelit -ko / -kö

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti soome Mängi Rohkem
Ma ei tea, kas ta armastab mind. En t-e-ä,--aka-ta--- -ä--m-n--. E- t----- r--------- h-- m----- E- t-e-ä- r-k-s-a-k- h-n m-n-a- ------------------------------- En tiedä, rakastaako hän minua. 0
Ma ei tea, kas ta tuleb tagasi. E--t--d-, t-le-k- --- taka--i-. E- t----- t------ h-- t-------- E- t-e-ä- t-l-e-o h-n t-k-i-i-. ------------------------------- En tiedä, tuleeko hän takaisin. 0
Ma ei tea, kas ta helistab mulle. E--t----,------aa-o--än -inu-le. E- t----- s-------- h-- m------- E- t-e-ä- s-i-t-a-o h-n m-n-l-e- -------------------------------- En tiedä, soittaako hän minulle. 0
Kas ta tõesti armastab mind? R--as---k--a-----------? R------------ h-- m----- R-k-s-a-k-h-n h-n m-n-a- ------------------------ Rakastaakohan hän minua? 0
Kas ta tõesti tuleb tagasi? T---ek-h---h------a---? T--------- h-- t------- T-l-e-o-a- h-n t-k-s-n- ----------------------- Tuleekohan hän takasin? 0
Kas ta tõesti helistab mulle? S-i-taa--h-n-hä----nul-e? S----------- h-- m------- S-i-t-a-o-a- h-n m-n-l-e- ------------------------- Soittaakohan hän minulle? 0
Ma küsin endalt, kas ta mõtleb minule. K--yn-i---l-ä-i---j--te-e-ko hä- m-n-a. K---- i--------- a---------- h-- m----- K-s-n i-s-l-ä-i- a-a-t-l-e-o h-n m-n-a- --------------------------------------- Kysyn itseltäni, ajatteleeko hän minua. 0
Ma küsin endalt, kas tal on keegi teine. Ky-y- i-s-lt-ni- -----hä-ellä-j--- -oi--n. K---- i--------- o--- h------ j--- t------ K-s-n i-s-l-ä-i- o-k- h-n-l-ä j-k- t-i-e-. ------------------------------------------ Kysyn itseltäni, onko hänellä joku toinen. 0
Ma küsin endalt, kas ta valetab. Ky--n its----n-, ---eh-----------. K---- i--------- v----------- h--- K-s-n i-s-l-ä-i- v-l-h-e-e-k- h-n- ---------------------------------- Kysyn itseltäni, valehteleeko hän. 0
Kas ta tõesti mõtleb minule? A-atteleeko--- hä---i-u-? A------------- h-- m----- A-a-t-l-e-o-a- h-n m-n-a- ------------------------- Ajatteleekohan hän minua? 0
Kas tal on tõesti keegi teine? Onko-a- h--el---jok- toi-e-? O------ h------ j--- t------ O-k-h-n h-n-l-ä j-k- t-i-e-? ---------------------------- Onkohan hänellä joku toinen? 0
Kas ta tõesti rääkis tõtt? P-huuk-----hä- -o--a? P--------- h-- t----- P-h-u-o-a- h-n t-t-a- --------------------- Puhuukohan hän totta? 0
Ma kahtlen, kas ma talle tegelikult meeldin. Mi---e-äil--, -i---kö -än-m--u-ta. M--- e------- p------ h-- m------- M-n- e-ä-l-n- p-t-ä-ö h-n m-n-s-a- ---------------------------------- Minä epäilen, pitääkö hän minusta. 0
Ma kahtlen, kas ta kirjutab mulle. M----e-ä--e-, -ir----ta-k- h-n minu--e. M--- e------- k----------- h-- m------- M-n- e-ä-l-n- k-r-o-t-a-k- h-n m-n-l-e- --------------------------------------- Minä epäilen, kirjoittaako hän minulle. 0
Ma kahtlen, kas ta minuga abiellub. Mi---e--il--,---ne------- k---sa-----i-i--in. M--- e------- m------ h-- k------- n--------- M-n- e-ä-l-n- m-n-e-ö h-n k-n-s-n- n-i-i-i-n- --------------------------------------------- Minä epäilen, meneekö hän kanssani naimisiin. 0
Kas ma tõesti meeldin talle? P-tä-köhän --n -i------tod-ll-? P--------- h-- m------ t------- P-t-ä-ö-ä- h-n m-n-s-a t-d-l-a- ------------------------------- Pitääköhän hän minusta todella? 0
Kas ta tõesti kirjutab mulle? Ki--o-t----o-a- --n mi--ll-? K-------------- h-- m------- K-r-o-t-a-k-h-n h-n m-n-l-e- ---------------------------- Kirjoittaakohan hän minulle? 0
Kas ta tõesti abiellub minuga? M-n--k-h----än-ka-s-a-i--ai---iin? M--------- h-- k------- n--------- M-n-e-ö-ä- h-n k-n-s-n- n-i-i-i-n- ---------------------------------- Meneeköhän hän kanssani naimisiin? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kuidas õpib aju grammatikat?

Oma emakeelt hakkame me õppima beebieas. See toimub automaatselt. Me pole sellest ise teadlikud. Meie aju aga peab õppimise nimel palju vaeva nägema. Näiteks grammatika õppimiseks peab aju tegema palju tööd. Ta kuuleb iga päev uusi asju. Ta võtab järjepidevalt vastu uusi stimulatsioone. Aju aga ei suuda igat ärritust eraldi töödelda. Ta peab töötama ökonoomselt. Seepärast keskendub ta korrapärasusele. Aju säilitab seda, mida ta kuuleb tihti. Ta registreerib ära, mitu korda teatud asi esineb. Seejärel loob ta nende näidete põhjal grammatikalise reegli. Lapsed teavad, kas lause on õige või vale. Kuid nad ei tea, miks see nii on. Aju teab reegleid ilma, et ta oleks neid õppinud. Täiskasvanud õpivad keeli teistmoodi. Nad juba tunnevad oma emakeele struktuuri. Samad struktuurid on baasiks uutele reeglitele. Kuid õppimiseks on täiskasvanutel vaja õpetust. Grammatika õppimisel on ajul kindel süsteem. See on nähtav tänu näiteks nimisõnadele ja tegusõnadele. Need on salvestatud erinevatesse aju osadesse. Nende töötlemisel on aktiivsed erinevad aju piirkonnad. Lihtsaid reegleid õpitakse teistmoodi kui keerulisi reegleid. Keeruliste reeglite puhul töötavad korraga rohkem aju piirkondi. Kuidas täpselt aju grammatikat õpib, ei ole veel uuritud. Kuid me teame, et teoreetiliselt on aju võimeline õppima kõiki grammatika reegleid...