Vestmik

et midagi põhjendama 1   »   fi perustella jotakin 1

75 [seitsekümmend viis]

midagi põhjendama 1

midagi põhjendama 1

75 [seitsemänkymmentäviisi]

perustella jotakin 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti soome Mängi Rohkem
Miks te ei tule? Mi--i -- ett- tule? Miksi te ette tule? M-k-i t- e-t- t-l-? ------------------- Miksi te ette tule? 0
Ilm on nii halb. O-------huon- --m-. On niin huono ilma. O- n-i- h-o-o i-m-. ------------------- On niin huono ilma. 0
Ma ei tule, sest ilm on nii halb. E--tu--, ----a il-a ------n -uon-. En tule, koska ilma on niin huono. E- t-l-, k-s-a i-m- o- n-i- h-o-o- ---------------------------------- En tule, koska ilma on niin huono. 0
Miks ta ei tule? Mi-si --- ------e? Miksi hän ei tule? M-k-i h-n e- t-l-? ------------------ Miksi hän ei tule? 0
Ta ei ole kutsutud. H---ä ei-ol- -utsuttu. Häntä ei ole kutsuttu. H-n-ä e- o-e k-t-u-t-. ---------------------- Häntä ei ole kutsuttu. 0
Ta ei tule, sest ta ei ole kutsutud. Hä--e----l-- ko-k--h-ntä-ei ole--ut-----. Hän ei tule, koska häntä ei ole kutsuttu. H-n e- t-l-, k-s-a h-n-ä e- o-e k-t-u-t-. ----------------------------------------- Hän ei tule, koska häntä ei ole kutsuttu. 0
Miks sa ei tule? M-----sinä-e-----e? Miksi sinä et tule? M-k-i s-n- e- t-l-? ------------------- Miksi sinä et tule? 0
Mul ei ole aega. M-n-l-a ei o-e--ikaa. Minulla ei ole aikaa. M-n-l-a e- o-e a-k-a- --------------------- Minulla ei ole aikaa. 0
Ma ei tule, sest mul ei ole aega. Minä-en --le,-k-s-a-m-----a -i o-- -i--a. Minä en tule, koska minulla ei ole aikaa. M-n- e- t-l-, k-s-a m-n-l-a e- o-e a-k-a- ----------------------------------------- Minä en tule, koska minulla ei ole aikaa. 0
Miks sa ei jää? Miksi--inä-et --ä? Miksi sinä et jää? M-k-i s-n- e- j-ä- ------------------ Miksi sinä et jää? 0
Ma pean veel töötama. Mi--- t-y--y---elä ----ke---llä. Minun täytyy vielä työskennellä. M-n-n t-y-y- v-e-ä t-ö-k-n-e-l-. -------------------------------- Minun täytyy vielä työskennellä. 0
Ma ei jää, sest pean veel töötama. Minä e---ää, ko----m---n t--t----ie-ä--yöske-n--l-. Minä en jää, koska minun täytyy vielä työskennellä. M-n- e- j-ä- k-s-a m-n-n t-y-y- v-e-ä t-ö-k-n-e-l-. --------------------------------------------------- Minä en jää, koska minun täytyy vielä työskennellä. 0
Miks te juba lähete? M--si-te----ett- j-? Miksi te menette jo? M-k-i t- m-n-t-e j-? -------------------- Miksi te menette jo? 0
Ma olen väsinud. O-----ä-yn--. Olen väsynyt. O-e- v-s-n-t- ------------- Olen väsynyt. 0
Ma lähen, sest olen väsinud. M--- -en-n, ko--a-o--- vä-yn--. Minä menen, koska olen väsynyt. M-n- m-n-n- k-s-a o-e- v-s-n-t- ------------------------------- Minä menen, koska olen väsynyt. 0
Miks te juba sõidate? M------- lä-de-t- -o? Miksi te lähdette jo? M-k-i t- l-h-e-t- j-? --------------------- Miksi te lähdette jo? 0
On juba hilja. O- j- -y-hä. On jo myöhä. O- j- m-ö-ä- ------------ On jo myöhä. 0
Ma sõidan, sest juba on hilja. Mi-ä--ä-d-n, k-sk--on j----öhä. Minä lähden, koska on jo myöhä. M-n- l-h-e-, k-s-a o- j- m-ö-ä- ------------------------------- Minä lähden, koska on jo myöhä. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Emakeel = emotsionaalne, võõrkeelte = ratsionaalne?

Kui me õpime võõrkeelt, siis me stimuleerime oma aju. Õppimine muudab meie mõtlemist. Me muutume loovamaks ja paindlikumaks. Kompleksmõtlemine muutub samuti mitmekeelsele inimesele lihtsamaks. Mälu treenitakse õppimise abil. Mida rohkem me õpime, seda paremini töötab meie mälu. Paljusid keeli õppinud inimene omandab ka muid tarkusi kiiremini. Ta suudab pingsalt mõelda ühe teema peale pikemat aega. Selle tulemusena lahendab ta probleeme kiiremini. Mitmekeelsed isikud on ka otsusekindlamad. Aga kuidas nad teevad otsuseid, sõltub keeltest. Meie otsuseid mõjutab keel, milles me mõtleme. Psühholoogid uurisid teadustöö käigus mitut katsealust. Kõik katsealused olid kakskeelsed. Peale emakeele rääkisid nad veel üht keelt. Katsealused pidid vastama küsimusele. Küsimus puudutas probleemile lahenduse leidmist. Testi käigus pidid katsealused valima kahe variandi vahel. Üks võimalus oli tunduvalt riskantsem kui teine. Katsealused pidid vastama küsimusele mõlemas keeles. Ja vastused muutusid siis, kui keel muutus! Kui nad rääkisid oma emakeeles, valisid katsealused riskantsema vastuse. Aga võõrkeeles otsustasid turvalisem valiku kasuks. Pärast katset pidid katsealused kihla vedama. Ka siin oli selge erinevus. Kui nad kasutasid võõrkeelt, olid nad mõistlikumad. Teadlased eeldavad, et me oleme võõrkeeles rohkem keskendunud. Seetõttu teeme otsuseid mitte emotsiooni põhjal, vaid ratsionaalselt ...