Vestmik

et midagi tohtima   »   fi saada tehdä jotakin

73 [seitsekümmend kolm]

midagi tohtima

midagi tohtima

73 [seitsemänkymmentäkolme]

saada tehdä jotakin

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti soome Mängi Rohkem
Tohid sa juba autoga sõita? S---k------jaa -uto-? Saatko jo ajaa autoa? S-a-k- j- a-a- a-t-a- --------------------- Saatko jo ajaa autoa? 0
Tohid sa juba alkoholi juua? Sa-tko-jo--u-d- al--ho-ia? Saatko jo juoda alkoholia? S-a-k- j- j-o-a a-k-h-l-a- -------------------------- Saatko jo juoda alkoholia? 0
Tohid sa juba üksi välismaale sõita? Saa-k-----men-ä yk----ul---a--l-? Saatko jo mennä yksin ulkomaille? S-a-k- j- m-n-ä y-s-n u-k-m-i-l-? --------------------------------- Saatko jo mennä yksin ulkomaille? 0
tohtima s-ada saada s-a-a ----- saada 0
Tohime me siin suitsetada? Sa--me---p-l-taa-tääl--? Saammeko polttaa täällä? S-a-m-k- p-l-t-a t-ä-l-? ------------------------ Saammeko polttaa täällä? 0
Tohib siin suitsetada? Sa-ko t-ällä p-l---a? Saako täällä polttaa? S-a-o t-ä-l- p-l-t-a- --------------------- Saako täällä polttaa? 0
Tohib siin krediitkaardiga maksta? S-ak- tä--l- m--saa -u--t-kor---la? Saako täällä maksaa luottokortilla? S-a-o t-ä-l- m-k-a- l-o-t-k-r-i-l-? ----------------------------------- Saako täällä maksaa luottokortilla? 0
Tohib siin tšekiga maksta? S-a-o ----l- maks-a ---ki--ä? Saako täällä maksaa shekillä? S-a-o t-ä-l- m-k-a- s-e-i-l-? ----------------------------- Saako täällä maksaa shekillä? 0
Tohib siin ainult sularahas maksta? Sa----m-ks---vain käteis-l-ä? Saako maksaa vain käteisellä? S-a-o m-k-a- v-i- k-t-i-e-l-? ----------------------------- Saako maksaa vain käteisellä? 0
Tohin ma hetkel helistada? S--n-- s--ttaa? Saanko soittaa? S-a-k- s-i-t-a- --------------- Saanko soittaa? 0
Tohin ma hetkel midagi küsida? S--nko -ysyä--o-a---? Saanko kysyä jotakin? S-a-k- k-s-ä j-t-k-n- --------------------- Saanko kysyä jotakin? 0
Tohin ma hetkel midagi öelda? S-a--- sa-o- j--a--n? Saanko sanoa jotakin? S-a-k- s-n-a j-t-k-n- --------------------- Saanko sanoa jotakin? 0
Ta ei tohi pargis magada. H-n--i-sa----k--a pu---os--. Hän ei saa nukkua puistossa. H-n e- s-a n-k-u- p-i-t-s-a- ---------------------------- Hän ei saa nukkua puistossa. 0
Ta ei tohi autos magada. H-- e----a n-kk-- -u-----. Hän ei saa nukkua autossa. H-n e- s-a n-k-u- a-t-s-a- -------------------------- Hän ei saa nukkua autossa. 0
Ta ei tohi rongijaamas magada. H----i s----u------------e-s-m--l-. Hän ei saa nukkua rautatieasemalla. H-n e- s-a n-k-u- r-u-a-i-a-e-a-l-. ----------------------------------- Hän ei saa nukkua rautatieasemalla. 0
Tohime me istuda? S-amm----is-uu---? Saammeko istuutua? S-a-m-k- i-t-u-u-? ------------------ Saammeko istuutua? 0
Tohime me menüüd saada? V-is-m-ek- s-ada-r----li--an? Voisimmeko saada ruokalistan? V-i-i-m-k- s-a-a r-o-a-i-t-n- ----------------------------- Voisimmeko saada ruokalistan? 0
Tohime me eraldi maksta? Saam-eko -----a -r-ks--n? Saammeko maksaa erikseen? S-a-m-k- m-k-a- e-i-s-e-? ------------------------- Saammeko maksaa erikseen? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kuidas aju õpib uusi sõnu

Kui me õpime uusi sõnu, salvestab meie aju uue materjali. Õppimisest on kasu vaid pideval kordamisel. Kui hästi meie aju sõnu salvestab, sõltub mitmetest teguritest. Kõige tähtsam on aga, et me kordaksime sõnavara regulaarselt. Salvestatakse vaid sõnad, mida me tihti kasutame või kirjutame. Võiks öelda, et need sõnad salvestuvad nagu pildid. See õppimise põhimõte kehtib ka ahvidel. Ahvid suudavad õppida sõnu ‘lugema’ juhul, kui nad neid piisavalt sageli näevad. Kuigi nad ei mõista sõnu, tunnevad nad ära sõnade vormi. Et rääkida ladusat keelt, on meil vaja palju sõnu. Seepärast peab sõnavara olema hästi organiseeritud. Meie mälu töötab nagu arhiiv. Et leida sõna kiiresti, peab ta teadma, kust otsida. Seepärast on parem õppida sõnu kindlas kontekstis. Siis leiab meie aju alati õige ‘faili’ üles. Aga õpitut on võimalik ka unustada. Sel juhul liigub teadmine aktiivsest mälust passiivsesse mälu. Unustades vabastame me end teadmistest, mida me ei vaja. Nii teeb meie aju ruumi uuele ja tähtsamale infole. Seetõttu on oluline, et me kasutame oma teadmisi regulaarselt. Aga passiivses mälus olev teave ei ole igaveseks kadunud. Kui me näeme unustatud sõna, tuleb see meile jälle meelde. Varem õpitut omandame me teisel korral kiiremini. Inimene, kes soovib oma sõnavara laiendada, peab laiendama ka oma huvialasid. Meil kõigil on mingid teatud huvid. Seetõttu keskendume me tavaliselt ühele samale asjale. Aga keel koosneb mitmest erinevast semantilistest väljadest. Poliitikast huvitatud inimene peaks vahepeal lugema ka spordilehte!