Vestmik

et Pangas   »   nn At the bank

60 [kuuskümmend]

Pangas

Pangas

60 [seksti]

At the bank

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti nynorsk Mängi Rohkem
Ma sooviks kontot avada. Eg v-l -p---e---k--to. E- v-- o--- e-- k----- E- v-l o-n- e-n k-n-o- ---------------------- Eg vil opne ein konto. 0
Siin on mu pass. Her--- -----t -it-. H-- e- p----- m---- H-r e- p-s-e- m-t-. ------------------- Her er passet mitt. 0
Ja siin on mu aadress. Og-her-er ad-e--a---. O- h-- e- a------ m-- O- h-r e- a-r-s-a m-. --------------------- Og her er adressa mi. 0
Ma sooviksin oma kontole raha kanda. E--vi------e--nn--en--- på-k--t-e- m--. E- v-- s---- i-- p----- p- k------ m--- E- v-l s-t-e i-n p-n-a- p- k-n-o-n m-n- --------------------------------------- Eg vil setje inn pengar på kontoen min. 0
Ma sooviksin oma kontolt raha võtta. Eg vil t- -- -en--r-f---------n-min. E- v-- t- u- p----- f-- k------ m--- E- v-l t- u- p-n-a- f-å k-n-o-n m-n- ------------------------------------ Eg vil ta ut pengar frå kontoen min. 0
Ma sooviksin kontoväljavõtet. Eg vil -j-r-- ha -- -on-o-t-k-i--. E- v-- g----- h- e- k------------- E- v-l g-e-n- h- e- k-n-o-t-k-i-t- ---------------------------------- Eg vil gjerne ha ei kontoutskrift. 0
Ma sooviksin reisitšekki rahaks vahetada. Eg--i--l-y-- --n --- r-----j-kk. E- v-- l---- i-- e-- r---------- E- v-l l-y-e i-n e-n r-i-e-j-k-. -------------------------------- Eg vil løyse inn ein reisesjekk. 0
Kui kõrged on tasud? Ko- mykje g---- er--e-? K-- m---- g---- e- d--- K-r m-k-e g-b-r e- d-t- ----------------------- Kor mykje gebyr er det? 0
Kuhu ma alla kirjutama pean? K--- -ka---g-skri-- -----? K--- s--- e- s----- u----- K-a- s-a- e- s-r-v- u-d-r- -------------------------- Kvar skal eg skrive under? 0
Ma ootan pangaülekannet Saksamaalt. E- v--tar--i o-erfø--ng---- T-s-la-d. E- v----- e- o--------- f-- T-------- E- v-n-a- e- o-e-f-r-n- f-å T-s-l-n-. ------------------------------------- Eg ventar ei overføring frå Tyskland. 0
Siin on mu kontonumber. He--er-k-n-on------t--i-t. H-- e- k------------ m---- H-r e- k-n-o-u-m-r-t m-t-. -------------------------- Her er kontonummeret mitt. 0
Kas raha on saabunud? E- -e--a-e k-mne f-a-? E- p------ k---- f---- E- p-n-a-e k-m-e f-a-? ---------------------- Er pengane komne fram? 0
Ma sooviks selle raha vahetada. E--vil---er---ve-sl- --s------gan-. E- v-- g----- v----- d---- p------- E- v-l g-e-n- v-k-l- d-s-e p-n-a-e- ----------------------------------- Eg vil gjerne veksle desse pengane. 0
Mul on vaja USA dollareid. E---r----ameri-an----------. E- t---- a---------- d------ E- t-e-g a-e-i-a-s-e d-l-a-. ---------------------------- Eg treng amerikanske dollar. 0
Palun andke mulle väikeseid kupüüre. Ka---g-f----- --sm---e-lar? K-- e- f- d-- i s-- s------ K-n e- f- d-t i s-å s-t-a-? --------------------------- Kan eg få det i små setlar? 0
Kas siin on sularahaautomaati? F-ns------ein--i---an- ---? F---- d-- e-- m------- h--- F-n-t d-t e-n m-n-b-n- h-r- --------------------------- Finst det ein minibank her? 0
Kui palju raha võib välja võtta? Ko- ----- pe-gar --- e- -a---? K-- m---- p----- k-- e- t- u-- K-r m-k-e p-n-a- k-n e- t- u-? ------------------------------ Kor mykje pengar kan eg ta ut? 0
Milliseid krediitkaarte saab siin kasutada? Kva kr--itt-o-- --n-e- b---e? K-- k---------- k-- e- b----- K-a k-e-i-t-o-t k-n e- b-u-e- ----------------------------- Kva kredittkort kan eg bruke? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kas universaalne grammatika on olemas?

Kui me õpime keelt, õpime me ka selle grammatikat. Kui lapsed õpivad oma emakeelt, toimub see automaatselt. Nad ei märka, et nende aju tegeleb erinevate reeglite õppimisega. Hoolimata sellest õpivad nad oma emakeelt korralikult algusest peale. Arvestades kui palju on maailmas keeli, ona ka palju grammatilisi süsteeme. Kuid kas on olemas ka universaalne grammatika? Teadlased on uurinud seda juba pikka aega. Viimased uuringud võivad anda sellele vastuse. Teadlased on teinud selles osas huvitava avastuse. Nad panid katsealused õppima grammatikareegleid. Katsealusteks olid keelekooli õpilased. Nad õppisid kas jaapani või itaalia keelt. Pool grammatikareeglitest olid väljamõeldised. Katsealused seda ei teadnud. Õpilastele esitati pärast õppimist laused. Nad pidid hindama, kas laused olid õiged või mitte. Kui õpilased lausetega tegelesid, analüüsiti nende aju. See tähendab, et teadlased mõõtsid nende ajutegevust. Nii said nad teada, kuidas aju lausetele reageeris. Katsest ilmnes, et meie aju tunneb grammatika ära! Teksti töötlemisel on teatud ajupiirkonnad aktiivsed. Üheks selliseks on See asub vasakpoolses suurajus. Kui õpilased olid silmitsi päris grammatikareeglitega, oli nende aju väga aktiivne. Väljamõeldiste puhul aga aktiivsus vähenes tunduvalt. Selle põhjal võib arvata, et kõigil grammatilistel süsteemidel on sama põhi. Nad kõik järgivad samu põhimõtteid. Ja siis oleks need põhimõtted päritavad...