Vestmik

et Määrsõnad   »   sk Príslovky

100 [sada]

Määrsõnad

Määrsõnad

100 [sto]

Príslovky

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti slovaki Mängi Rohkem
juba kunagi – mitte kunagi už r-z ---šte-n-e u- r-- – e--- n-- u- r-z – e-t- n-e ----------------- už raz – ešte nie 0
Olete te juba kunagi Berliinis olnud? Bo----t- -- r-- v-B----ne? B--- s-- u- r-- v B------- B-l- s-e u- r-z v B-r-í-e- -------------------------- Boli ste už raz v Berlíne? 0
Ei, mitte kunagi. N-----š-- nie. N--- e--- n--- N-e- e-t- n-e- -------------- Nie, ešte nie. 0
keegi – mitte keegi n-ekt- – ---to n----- – n---- n-e-t- – n-k-o -------------- niekto – nikto 0
Tunnete te siin kedagi? P-z-á-- tu-n--k-ho? P------ t- n------- P-z-á-e t- n-e-o-o- ------------------- Poznáte tu niekoho? 0
Ei, ma ei tunne siin mitte kedagi. Nie,--epoz-á- t- ------. N--- n------- t- n------ N-e- n-p-z-á- t- n-k-h-. ------------------------ Nie, nepoznám tu nikoho. 0
veel – mitte enam e-te-–-u- n-e e--- – u- n-- e-t- – u- n-e ------------- ešte – už nie 0
Jääte te veel kauaks siia? Zos---et- tu eš-e dlh-? Z-------- t- e--- d---- Z-s-a-e-e t- e-t- d-h-? ----------------------- Zostanete tu ešte dlho? 0
Ei, ma ei jää enam kauaks siia. Nie- --z---a-em -u-už dlho. N--- n--------- t- u- d---- N-e- n-z-s-a-e- t- u- d-h-. --------------------------- Nie, nezostanem tu už dlho. 0
veel midagi – ei midagi ešte--i--o – -ž --č e--- n---- – u- n-- e-t- n-e-o – u- n-č ------------------- ešte niečo – už nič 0
Soovite te veel midagi juua? Chc---------n--čo---ť? C----- e--- n---- p--- C-c-t- e-t- n-e-o p-ť- ---------------------- Chcete ešte niečo piť? 0
Ei, ma ei soovi enam midagi. Nie- nep--sí- s--už nič. N--- n------- s- u- n--- N-e- n-p-o-í- s- u- n-č- ------------------------ Nie, neprosím si už nič. 0
juba midagi – mitte veel už ------– eš---n-č u- n---- – e--- n-- u- n-e-o – e-t- n-č ------------------- už niečo – ešte nič 0
Olete te juba midagi söönud? J-dl- ste u- ni-čo? J---- s-- u- n----- J-d-i s-e u- n-e-o- ------------------- Jedli ste už niečo? 0
Ei, ma ei ole veel midagi söönud. N--, ešt- so- --j-do-----. N--- e--- s-- n------ n--- N-e- e-t- s-m n-j-d-l n-č- -------------------------- Nie, ešte som nejedol nič. 0
veel keegi – mitte keegi e-t- ni-k-o - -ž-nik-o e--- n----- – u- n---- e-t- n-e-t- – u- n-k-o ---------------------- ešte niekto – už nikto 0
Soovib keegi veel kohvi? C------t----ek---káv-? C--- e--- n----- k---- C-c- e-t- n-e-t- k-v-? ---------------------- Chce ešte niekto kávu? 0
Ei, mitte keegi. Ni---u---ikt-. N--- u- n----- N-e- u- n-k-o- -------------- Nie, už nikto. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Araabia keel

Araabia keel on üks olulisemaid keeli maailmas. Araabia keelt kõneleb rohkem kui 300 miljonit inimest. Nad elavad aga 20 erinevas riigis. Araabia keel kuulub afro-asiaadi keelte hulka. Araabia keel sai alguse tuhandeid aastaid tagasi. Esimesena hakati seda rääkima Araabia poolsaarel. Sealt levis keel edasi mujale. Suuline araabia keel erineb araabia üldkeelest väga palju. Araabia keelel on ka palju erinevaid dialekte. Võib öelda, et seda räägitakse igas piirkonnas erinevalt. Erinevate murrete esindajad tihtipeale ei mõista üksteist üldse. Seepärast on araabia päritolu filmid tavaliselt dubleeritud. Vaid nii saab filmist aru kogu keelkond. Klassikalist üldaraabia keelt räägitakse tänapäeval harva. Seda võib leida vaid kirjutiste näol. Raamatud ja ajalehed on kirjutatud tavalises araabia üldkeeles. Tänapäeval pole olemas üht araabia tehnilist keelt. Tehnilised terminid on tavaliselt pärit teistest keeltest. Rohkem kui ükski teine keel domineerivad antud vallas inglise ja prantsuse keel. Viimastel aastatel on suurenenud huvi araabia keele vastu. Aina rohkem inimesi tahab õppida araabia keelt Igas ülikoolis ja paljudes koolides pakutakse araabia keele kursuseid. Paljud peavad araabia keele kirjapilti eriti põnevaks. Selle kirjapilt liigub paremalt vasakule. Araabia keele hääldus ja grammatika pole lihtsad. Seal leidub hääldusi ja reegleid, mida teistes keeltes ei tunta. Õppimisel peaks järgima teatud korda. Kõigepealt hääldus, siis grammatika, seejärel kirjutamine...