Vestmik

et Määrsõnad   »   sk Príslovky

100 [sada]

Määrsõnad

Määrsõnad

100 [sto]

Príslovky

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti slovaki Mängi Rohkem
juba kunagi – mitte kunagi už raz---ešt----e u_ r__ – e___ n__ u- r-z – e-t- n-e ----------------- už raz – ešte nie 0
Olete te juba kunagi Berliinis olnud? Boli-ste-už--az-v--er--n-? B___ s__ u_ r__ v B_______ B-l- s-e u- r-z v B-r-í-e- -------------------------- Boli ste už raz v Berlíne? 0
Ei, mitte kunagi. N--- ešte n--. N___ e___ n___ N-e- e-t- n-e- -------------- Nie, ešte nie. 0
keegi – mitte keegi n------– n-k-o n_____ – n____ n-e-t- – n-k-o -------------- niekto – nikto 0
Tunnete te siin kedagi? Po--á---tu ni-k---? P______ t_ n_______ P-z-á-e t- n-e-o-o- ------------------- Poznáte tu niekoho? 0
Ei, ma ei tunne siin mitte kedagi. Nie, nep--ná- tu nik-h-. N___ n_______ t_ n______ N-e- n-p-z-á- t- n-k-h-. ------------------------ Nie, nepoznám tu nikoho. 0
veel – mitte enam ešte – už-nie e___ – u_ n__ e-t- – u- n-e ------------- ešte – už nie 0
Jääte te veel kauaks siia? Zo-ta-ete--- e-t-----o? Z________ t_ e___ d____ Z-s-a-e-e t- e-t- d-h-? ----------------------- Zostanete tu ešte dlho? 0
Ei, ma ei jää enam kauaks siia. N-----ez---an-m-tu -ž--lh-. N___ n_________ t_ u_ d____ N-e- n-z-s-a-e- t- u- d-h-. --------------------------- Nie, nezostanem tu už dlho. 0
veel midagi – ei midagi eš-e-nieč--- -ž n-č e___ n____ – u_ n__ e-t- n-e-o – u- n-č ------------------- ešte niečo – už nič 0
Soovite te veel midagi juua? C-c--e--šte --ečo-p--? C_____ e___ n____ p___ C-c-t- e-t- n-e-o p-ť- ---------------------- Chcete ešte niečo piť? 0
Ei, ma ei soovi enam midagi. Ni-- ---ros-m--i -ž n--. N___ n_______ s_ u_ n___ N-e- n-p-o-í- s- u- n-č- ------------------------ Nie, neprosím si už nič. 0
juba midagi – mitte veel už ni----–-e-t- --č u_ n____ – e___ n__ u- n-e-o – e-t- n-č ------------------- už niečo – ešte nič 0
Olete te juba midagi söönud? J-d-- st- u--nie--? J____ s__ u_ n_____ J-d-i s-e u- n-e-o- ------------------- Jedli ste už niečo? 0
Ei, ma ei ole veel midagi söönud. Ni-, ešt- ----nej-d---nič. N___ e___ s__ n______ n___ N-e- e-t- s-m n-j-d-l n-č- -------------------------- Nie, ešte som nejedol nič. 0
veel keegi – mitte keegi e--e--i-k-- –--ž --k-o e___ n_____ – u_ n____ e-t- n-e-t- – u- n-k-o ---------------------- ešte niekto – už nikto 0
Soovib keegi veel kohvi? Chce----- n---t---ávu? C___ e___ n_____ k____ C-c- e-t- n-e-t- k-v-? ---------------------- Chce ešte niekto kávu? 0
Ei, mitte keegi. Ni-, -ž -ik-o. N___ u_ n_____ N-e- u- n-k-o- -------------- Nie, už nikto. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + slovaki (1-100) MP3 slovaki (1-100)
Videot ei leitud!

Araabia keel

Araabia keel on üks olulisemaid keeli maailmas. Araabia keelt kõneleb rohkem kui 300 miljonit inimest. Nad elavad aga 20 erinevas riigis. Araabia keel kuulub afro-asiaadi keelte hulka. Araabia keel sai alguse tuhandeid aastaid tagasi. Esimesena hakati seda rääkima Araabia poolsaarel. Sealt levis keel edasi mujale. Suuline araabia keel erineb araabia üldkeelest väga palju. Araabia keelel on ka palju erinevaid dialekte. Võib öelda, et seda räägitakse igas piirkonnas erinevalt. Erinevate murrete esindajad tihtipeale ei mõista üksteist üldse. Seepärast on araabia päritolu filmid tavaliselt dubleeritud. Vaid nii saab filmist aru kogu keelkond. Klassikalist üldaraabia keelt räägitakse tänapäeval harva. Seda võib leida vaid kirjutiste näol. Raamatud ja ajalehed on kirjutatud tavalises araabia üldkeeles. Tänapäeval pole olemas üht araabia tehnilist keelt. Tehnilised terminid on tavaliselt pärit teistest keeltest. Rohkem kui ükski teine keel domineerivad antud vallas inglise ja prantsuse keel. Viimastel aastatel on suurenenud huvi araabia keele vastu. Aina rohkem inimesi tahab õppida araabia keelt Igas ülikoolis ja paljudes koolides pakutakse araabia keele kursuseid. Paljud peavad araabia keele kirjapilti eriti põnevaks. Selle kirjapilt liigub paremalt vasakule. Araabia keele hääldus ja grammatika pole lihtsad. Seal leidub hääldusi ja reegleid, mida teistes keeltes ei tunta. Õppimisel peaks järgima teatud korda. Kõigepealt hääldus, siis grammatika, seejärel kirjutamine...