Vestmik

et Sidesõnad 1   »   ad Зэпххэр 1

94 [üheksakümmend neli]

Sidesõnad 1

Sidesõnad 1

94 [тIокIиплIырэ пшIыкIуплIырэ]

94 [tIokIiplIyrje pshIykIuplIyrje]

Зэпххэр 1

[Zjephhjer 1]

eesti adõgee Mängi Rohkem
Oota kuni vihm lõpeb. Ощ--- т---- е-. Ощхыр теуфэ еж. 0
O------ t----- e--. Os----- t----- e--. Oshhhyr teufje ezh. O-h-h-r t-u-j- e-h. ------------------.
Oota kuni ma valmis olen. Зы----------------- к-----. Зыкъэсэгъэхьазырыфэ къысаж. 0
Z-----------'a------- k-----. Zy------------------- k-----. Zykjesjegjeh'azyryfje kysazh. Z-k-e-j-g-e-'a-y-y-j- k-s-z-. ------------'---------------.
Oota kuni ta tagasi tuleb. Къ--------- е-. КъэкIожьыфэ еж. 0
K-------'y--- e--. Kj----------- e--. KjekIozh'yfje ezh. K-e-I-z-'y-j- e-h. --------'--------.
Ma ootan kuni mu juuksed on kuivad. Сш----- о----------- с---. Сшъхьац огъушъыжьыфэ сежэ. 0
S---'a- o-------'y--- s-----. Ss----- o------------ s-----. Sshh'ac ogushyzh'yfje sezhje. S-h-'a- o-u-h-z-'y-j- s-z-j-. ----'-----------'-----------.
Ma ootan kuni film ära lõpeb. Фи----- к------- с---. Фильмэр къеухыфэ сежэ. 0
F--'m--- k------- s-----. Fi------ k------- s-----. Fil'mjer keuhyfje sezhje. F-l'm-e- k-u-y-j- s-z-j-. ---'--------------------.
Ma ootan kuni foori tuli roheliseks läheb. Гъ-------- у-------- з-------------- с---. Гъозэнэфыр уцышъокIэ зыкъызэблехъуфэ сежэ. 0
G---------- u--------- z-------------- s-----. Go--------- u--------- z-------------- s-----. Gozjenjefyr ucyshokIje zykyzjeblehufje sezhje. G-z-e-j-f-r u-y-h-k-j- z-k-z-e-l-h-f-e s-z-j-. ---------------------------------------------.
Millal sa puhkusele sõidad? Сы------ г---------- у--------? Сыдигъуа гъэпсэфакIо узежьэрэр? 0
S------ g----------- u----'j-----? Sy----- g----------- u-----------? Sydigua gjepsjefakIo uzezh'jerjer? S-d-g-a g-e-s-e-a-I- u-e-h'j-r-e-? --------------------------'------?
Veel enne suvevaheaga? Гъ----- к--------- к---------? Гъэмэфэ каникулхэр къэмысхэза? 0
G-------- k---------- k----------? Gj------- k---------- k----------? Gjemjefje kanikulhjer kjemyshjeza? G-e-j-f-e k-n-k-l-j-r k-e-y-h-e-a? ---------------------------------?
Jah, enne suvevaheaja algust. Ар-- г------ к--------- я---------. Ары, гъэмэфэ каникулхэм якъэсыгъом. 0
A--, g-------- k---------- j---------. Ar-- g-------- k---------- j---------. Ary, gjemjefje kanikulhjem jakjesygom. A-y, g-e-j-f-e k-n-k-l-j-m j-k-e-y-o-. ---,---------------------------------.
Paranda katus enne, kui talv algab. КI------ к-------- у-------- г---------. КIымафэр къэмысзэ, унашъхьэр гъэцэкIэжь. 0
K-------- k--------, u-----'j-- g-----------'. KI------- k--------- u--------- g------------. KIymafjer kjemyszje, unashh'jer gjecjekIjezh'. K-y-a-j-r k-e-y-z-e, u-a-h-'j-r g-e-j-k-j-z-'. -------------------,-------'----------------'.
Pese oma käed enne, kui lauda istud. Iа--- у------------ ы----- п----- т-------. Iанэм упэтIысхьаным ыпэкIэ пIэхэр тхьакIых. 0
I----- u--------'a--- y------- p------- t-'a----. Ia---- u------------- y------- p------- t-------. Ianjem upjetIysh'anym ypjekIje pIjehjer th'akIyh. I-n-e- u-j-t-y-h'a-y- y-j-k-j- p-j-h-e- t-'a-I-h. ----------------'-------------------------'-----.
Sulge aken enne, kui välja lähed. Ун-- у----- х----- ш------------- ф---. Унэм уикIын хъумэ, шъхьангъупчъэр фэшI. 0
U---- u----- h----, s--'a--------- f-----. Un--- u----- h----- s------------- f-----. Unjem uikIyn humje, shh'angupchjer fjeshI. U-j-m u-k-y- h-m-e, s-h'a-g-p-h-e- f-e-h-. ------------------,----'-----------------.
Millal sa koju tuled? Сы----- у--- у------------? Сыдигъо унэм укъихьажьыщта? 0
S----- u---- u---'a--'y-----? Sy---- u---- u--------------? Sydigo unjem ukih'azh'yshhta? S-d-g- u-j-m u-i-'a-h'y-h-t-? -----------------'---'------?
Peale tunde? Ед------ ы---? Еджэгъум ыужа? 0
E-------- y----? Ed------- y----? Edzhjegum yuzha? E-z-j-g-m y-z-a? ---------------?
Jah, peale tundide lõppu. Ар-- е------- к-----------. Ары, еджэгъур къызысыухкIэ. 0
A--, e-------- k-----------. Ar-- e-------- k-----------. Ary, edzhjegur kyzysyuhkIje. A-y, e-z-j-g-r k-z-s-u-k-j-. ---,-----------------------.
Peale seda, kui tal õnnetus oli, ei saanud ta enam töötada. Тх----------- ы-- а- I-- ы---- ы----------------. ТхьамыкIагъом ыуж ащ Iоф ышIэн ылъэкIыжьыщтыгъэп. 0
T-'a-------- y--- a--- I-- y------ y--------'y---------. Th---------- y--- a--- I-- y------ y-------------------. Th'amykIagom yuzh ashh Iof yshIjen yljekIyzh'yshhtygjep. T-'a-y-I-g-m y-z- a-h- I-f y-h-j-n y-j-k-y-h'y-h-t-g-e-. --'-----------------------------------------'----------.
Peale seda, kui ta töö kaotas, läks ta Ameerikasse. Iо----------- к-------- а- (х--------) А------- к--------. IофшIэнынчъэу къызэнэм, ар (хъулъфыгъ) Америкэм кIожьыгъэ. 0
I--------------- k--------, a- (h-----) A-------- k----'y---. Io-------------- k--------- a- (h-----) A-------- k---------. IofshIjenynchjeu kyzjenjem, ar (hulfyg) Amerikjem kIozh'ygje. I-f-h-j-n-n-h-e- k-z-e-j-m, a- (h-l-y-) A-e-i-j-m k-o-h'y-j-. --------------------------,----(------)----------------'----.
Peale seda, kui ta Ameerikasse läks, sai ta rikkaks. Ам------ з--------- а- (х--------) б-- х-----. Америкэм зэкIожьым, ар (хъулъфыгъ) баи хъугъэ. 0
A-------- z-------'y-, a- (h-----) b-- h----. Am------- z----------- a- (h-----) b-- h----. Amerikjem zjekIozh'ym, ar (hulfyg) bai hugje. A-e-i-j-m z-e-I-z-'y-, a- (h-l-y-) b-i h-g-e. ------------------'--,----(------)----------.

Kuidas õppida kaht keelt korraga?

Tänapäeval on võõrkeeled muutunud aina olulisemaks. Paljud inimesed õpivad võõrkeeli. Kuid maailmas on palju huvitavaid keeli. Seepärast õpivad paljud mitut keelt korraga. Tavaliselt pole probleemi, kui laps kasvab üles kakskeelsena. Nende aju omandab automaatselt mõlemad keeled. Vanemaks saades eristavad nad, mis kuhu keelde kuulub. Kakskeelsed inimesed tunnevad ära, mis on mõlema keele omadused. Täiskasvanutel käib see teistmoodi. Nemad ei suuda nii kergesti kaht keelt üheaegselt õppida. Kaht keelt korraga õppijad peaks järgime paari reeglit. Esiteks on oluline kaht keelt omavahel võrrelda. Ühte keelkonda kuuluvad keeled on tihtipeale väga sarnased. Mistõttu võib neid omavahel sassi ajada. Mõistlik oleks mõlemat keelt põhjalikult analüüsida. Näiteks võib koostada nimekirja. Võib panna kirja keelte sarnasused ja erinevused. Niiviisi on aju sunnitud aju mõlema keelega intensiivselt tööd tegema. Aju suudab paremini meelde jätta, millised on kahe keele erinevused. Mõlemal keelel võiks olla oma värv ja kaust. See aitab keeli üksteisest eristada. Kui inimene õpib erinevaid keeli, tuleks käituda teisiti. Sel juhul pole ohtu, et aetakse segamini kaks väga erinevat keelt. Oht seisneb selles, et hakatakse keeli üksteisega võrdlema! Parem oleks võrrelda ühte keelt oma emakeelega. Aju õpib paremini, kui ta tajub kontrasti. Oluline on ka, et mõlemat keelt õpitakse võrdse intensiivsusega. Teoreetiliselt pole aga aju jaoks oluline, mitut keelt ta õpib...