Vestmik

et Kõrvallaused sõnaga kas   »   tl Subordinate clauses: if

93 [üheksakümmend kolm]

Kõrvallaused sõnaga kas

Kõrvallaused sõnaga kas

93 [siyamnaput tatlo]

Subordinate clauses: if

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti tagalogi Mängi Rohkem
Ma ei tea, kas ta armastab mind. H-n---ko-al---k-n- -a------ya----. H---- k- a--- k--- m---- n--- a--- H-n-i k- a-a- k-n- m-h-l n-y- a-o- ---------------------------------- Hindi ko alam kung mahal niya ako. 0
Ma ei tea, kas ta tuleb tagasi. H-nd--k--alam ku-- b--alik ----. H---- k- a--- k--- b------ s---- H-n-i k- a-a- k-n- b-b-l-k s-y-. -------------------------------- Hindi ko alam kung babalik siya. 0
Ma ei tea, kas ta helistab mulle. H--------ala--kun- t---wa--- n-y- --o. H---- k- a--- k--- t-------- n--- a--- H-n-i k- a-a- k-n- t-t-w-g-n n-y- a-o- -------------------------------------- Hindi ko alam kung tatawagan niya ako. 0
Kas ta tõesti armastab mind? Ku-- mahal niya b--ak-? K--- m---- n--- b- a--- K-n- m-h-l n-y- b- a-o- ----------------------- Kung mahal niya ba ako? 0
Kas ta tõesti tuleb tagasi? Ku---bab--i- p- ba--i--? K--- b------ p- b- s---- K-n- b-b-l-k p- b- s-y-? ------------------------ Kung babalik pa ba siya? 0
Kas ta tõesti helistab mulle? Ku-g-ta-aw-g------- b- a-o? K--- t-------- n--- b- a--- K-n- t-t-w-g-n n-y- b- a-o- --------------------------- Kung tatawagan niya ba ako? 0
Ma küsin endalt, kas ta mõtleb minule. In-isip--o -ung i-i-s-p--iya-a-o. I------ k- k--- i------ n--- a--- I-i-s-p k- k-n- i-i-s-p n-y- a-o- --------------------------------- Iniisip ko kung iniisip niya ako. 0
Ma küsin endalt, kas tal on keegi teine. I-iisi- ko kung-ma- --a----siy-. I------ k- k--- m-- i-- n- s---- I-i-s-p k- k-n- m-y i-a n- s-y-. -------------------------------- Iniisip ko kung may iba na siya. 0
Ma küsin endalt, kas ta valetab. Iniisi--k--kung -a--isin---a-ing-----. I------ k- k--- n--------------- s---- I-i-s-p k- k-n- n-g-i-i-u-g-l-n- s-y-. -------------------------------------- Iniisip ko kung nagsisinungaling siya. 0
Kas ta tõesti mõtleb minule? K--g -n---i--nya b- ako? K--- i------ n-- b- a--- K-n- i-i-s-p n-a b- a-o- ------------------------ Kung iniisip nya ba ako? 0
Kas tal on tõesti keegi teine? K-ng may i-a-n- -a si-a-? K--- m-- i-- n- b- s----- K-n- m-y i-a n- b- s-y-.- ------------------------- Kung may iba na ba siya.? 0
Kas ta tõesti rääkis tõtt? K--- t-t-o----ang s--a--b--ni-a? K--- t---- b- a-- s------- n---- K-n- t-t-o b- a-g s-n-s-b- n-y-? -------------------------------- Kung totoo ba ang sinasabi niya? 0
Ma kahtlen, kas ma talle tegelikult meeldin. Dud- ako-kung -u--o-ni---ta--g----o. D--- a-- k--- g---- n--- t----- a--- D-d- a-o k-n- g-s-o n-y- t-l-g- a-o- ------------------------------------ Duda ako kung gusto niya talaga ako. 0
Ma kahtlen, kas ta kirjutab mulle. D--a---o -u-g susu--t -- s----s- -kin. D--- a-- k--- s------ b- s--- s- a---- D-d- a-o k-n- s-s-l-t b- s-y- s- a-i-. -------------------------------------- Duda ako kung susulat ba siya sa akin. 0
Ma kahtlen, kas ta minuga abiellub. Du---ako k--g -aka-as-l-n--i-a a--. D--- a-- k--- p---------- n--- a--- D-d- a-o k-n- p-k-k-s-l-n n-y- a-o- ----------------------------------- Duda ako kung pakakasalan niya ako. 0
Kas ma tõesti meeldin talle? K--g gus-o ------a -a---a ak-? K--- g---- n--- b- t----- a--- K-n- g-s-o n-y- b- t-l-g- a-o- ------------------------------ Kung gusto niya ba talaga ako? 0
Kas ta tõesti kirjutab mulle? K-n- -usulat------a ba-ako? K--- s-------- n--- b- a--- K-n- s-s-l-t-n n-y- b- a-o- --------------------------- Kung susulatan niya ba ako? 0
Kas ta tõesti abiellub minuga? K-ng-pa---a--lan--i-a b- a-o? K--- p---------- n--- b- a--- K-n- p-k-k-s-l-n n-y- b- a-o- ----------------------------- Kung pakakasalan niya ba ako? 0

Kuidas õpib aju grammatikat?

Oma emakeelt hakkame me õppima beebieas. See toimub automaatselt. Me pole sellest ise teadlikud. Meie aju aga peab õppimise nimel palju vaeva nägema. Näiteks grammatika õppimiseks peab aju tegema palju tööd. Ta kuuleb iga päev uusi asju. Ta võtab järjepidevalt vastu uusi stimulatsioone. Aju aga ei suuda igat ärritust eraldi töödelda. Ta peab töötama ökonoomselt. Seepärast keskendub ta korrapärasusele. Aju säilitab seda, mida ta kuuleb tihti. Ta registreerib ära, mitu korda teatud asi esineb. Seejärel loob ta nende näidete põhjal grammatikalise reegli. Lapsed teavad, kas lause on õige või vale. Kuid nad ei tea, miks see nii on. Aju teab reegleid ilma, et ta oleks neid õppinud. Täiskasvanud õpivad keeli teistmoodi. Nad juba tunnevad oma emakeele struktuuri. Samad struktuurid on baasiks uutele reeglitele. Kuid õppimiseks on täiskasvanutel vaja õpetust. Grammatika õppimisel on ajul kindel süsteem. See on nähtav tänu näiteks nimisõnadele ja tegusõnadele. Need on salvestatud erinevatesse aju osadesse. Nende töötlemisel on aktiivsed erinevad aju piirkonnad. Lihtsaid reegleid õpitakse teistmoodi kui keerulisi reegleid. Keeruliste reeglite puhul töötavad korraga rohkem aju piirkondi. Kuidas täpselt aju grammatikat õpib, ei ole veel uuritud. Kuid me teame, et teoreetiliselt on aju võimeline õppima kõiki grammatika reegleid...