Vestmik

et midagi soovima   »   tl to like something

70 [seitsekümmend]

midagi soovima

midagi soovima

70 [pitumpu]

to like something

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti tagalogi Mängi Rohkem
Kas te sooviksite suitsetada? Gusto-m---a-g m--i-ari-y-? G---- m- b--- m----------- G-s-o m- b-n- m-n-g-r-l-o- -------------------------- Gusto mo bang manigarilyo? 0
Kas te sooviksite tantsida? G-s-- mo-b-ng s-ma-aw? G---- m- b--- s------- G-s-o m- b-n- s-m-y-w- ---------------------- Gusto mo bang sumayaw? 0
Kas te sooviksite jalutama minna? Gu-t- mo--a-g -agl--a--l-kad? G---- m- b--- m-------------- G-s-o m- b-n- m-g-a-a---a-a-? ----------------------------- Gusto mo bang maglakad-lakad? 0
Ma sooviksin suitsetada. Gus-o----- m----a--l--. G---- k--- m----------- G-s-o k-n- m-n-g-r-l-o- ----------------------- Gusto kong manigarilyo. 0
Soovid sa sigaretti? G-s-o m- -a-n- s-ga-----? G---- m- b- n- s--------- G-s-o m- b- n- s-g-r-l-o- ------------------------- Gusto mo ba ng sigarilyo? 0
Ta soovib tuld. Gust----ya-ng pa-g-i---. G---- n--- n- p--------- G-s-o n-y- n- p-n-s-n-i- ------------------------ Gusto niya ng pangsindi. 0
Ma sooviksin midagi juua. G-sto--- s-n----um-nom. G---- k- s----- u------ G-s-o k- s-n-n- u-i-o-. ----------------------- Gusto ko sanang uminom. 0
Ma sooviksin midagi süüa. Gu-t------a---- -um-in. G---- k- s----- k------ G-s-o k- s-n-n- k-m-i-. ----------------------- Gusto ko sanang kumain. 0
Ma sooviksin veidi puhata. G-s-o ko ----ng mag--hi--a. G---- k- m----- m---------- G-s-o k- m-n-n- m-g-a-i-g-. --------------------------- Gusto ko munang magpahinga. 0
Ma sooviksin teilt midagi küsida. M-- -ust--akong-i----ng -a-o. M-- g---- a---- i------ s---- M-y g-s-o a-o-g i-a-o-g s-y-. ----------------------------- May gusto akong itanong sayo. 0
Ma sooviksin teilt midagi paluda. M-- ---to ako---i-a---i-sap -- i--. M-- g---- a---- i---------- s- i--- M-y g-s-o a-o-g i-a-a-i-s-p s- i-o- ----------------------------------- May gusto akong ipapakiusap sa iyo. 0
Ma sooviksin teile midagi välja teha. Gu-t---i---g-a-ya---a-. - Gust--kit-n- -y---. G---- k----- a--------- / G---- k----- a----- G-s-o k-t-n- a-y-y-h-n- / G-s-o k-t-n- a-a-n- --------------------------------------------- Gusto kitang anyayahan. / Gusto kitang ayain. 0
Mida te soovite, palun? A-o --g-gus-o m-? A-- a-- g---- m-- A-o a-g g-s-o m-? ----------------- Ano ang gusto mo? 0
Soovite te kohvi? Gu-to -o--a ng ka--? G---- m- b- n- k---- G-s-o m- b- n- k-p-? -------------------- Gusto mo ba ng kape? 0
Või soovite te pigem teed? O m-- gust--m- ng ----? O m-- g---- m- n- t---- O m-s g-s-o m- n- t-a-? ----------------------- O mas gusto mo ng tsaa? 0
Me soovime koju sõita. G---- nam-ng u--w-. G---- n----- u----- G-s-o n-m-n- u-u-i- ------------------- Gusto naming umuwi. 0
Soovite te taksot? G--to -i-o-n--t-xi? G---- n--- n- t---- G-s-o n-y- n- t-x-? ------------------- Gusto niyo ng taxi? 0
Nad soovivad helistada. G-s-o--i-yo-- -u-a-a-. G---- n------ t------- G-s-o n-n-o-g t-m-w-g- ---------------------- Gusto ninyong tumawag. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kaks keelt = kaks kõnekeskust!

Ajule pole oluline, millist keelt me õpime. Seda seetõttu, et ajul on erinevate keelte jaoks erinevad salvestamise kohad. Kõiki õpitud keeli ei salvestata ühte kohta. Keeled, mida õpime täiskasvanuna, salvestuvad oma piirkonda. See tähendab, et aju töötleb uusi reegleid erinevas kohas. Need ei ole salvestatud samas piirkonnas kui emakeel. Samas kakskeelsed inimesed kasutavad ainult ühte ajupiirkonda. Mitmed uuringud on sellisele järeldusele jõudnud. Neuroteadlased uurida mitmeid katseisikuid. Katsealused rääkisid ladusalt kahte keelt. Üks osa katserühmast oli aga kakskeelne. Teine osa seevastu oli teist keelt õppinud hilisemas elus. Teadlased mõõtsid keeleeksami ajal aju aktiivsust. Nii said nad jälgida, millised aju piirkonnad katse ajal töötasid. Ja nad nägid, et ‘hilistel’ õppijatel oli kaks kõnekeskust! Teadlased on juba pikka aega kahtlustanud, et see nii võib olla. Ajukahjustusega inimestel on teistsugused sümptomid. Niisiis võib ajukahjustus tekitada kõnehäireteni. Kannatanud ei suuda enam nii hästi hääldada või sõnu mõista. Aga kakskeelsetel õnnetuse ohvritel on mõnikord ebatavalised sümptomid. Nende kõnehäired ei mõjuta alati mõlemat keelt. Kuiviga on saanud vaid üks aju osa, võib teised veel toimida. Sellisel juhul räägib patsient üht keelt paremini kui teist. Kaht erinevat keelt ka taasõpitakse erineva kiirusega. See tõestab, et keeled ei salvestu samas kohas. Kuna neid ei õpitud ühel ajal, moodustuvad kaks keskust. Endiselt pole teada, kuidas meie aju suudab mitut keelt hallata. Kuid uued leiud võivad viia uute õppestrateegiateni.