Vestmik

et Küsimuste esitamine 2   »   be Задаваць пытанні 2

63 [kuuskümmend kolm]

Küsimuste esitamine 2

Küsimuste esitamine 2

63 [шэсцьдзесят тры]

63 [shests’dzesyat try]

Задаваць пытанні 2

[Zadavats’ pytannі 2]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti valgevene Mängi Rohkem
Mul on hobi. У--ян- -сць----і. У м--- ё--- х---- У м-н- ё-ц- х-б-. ----------------- У мяне ёсць хобі. 0
U m-----y----’------. U m---- y----- k----- U m-a-e y-s-s- k-o-і- --------------------- U myane yosts’ khobі.
Ma mängin tennist. Я ----ю-ў-т--і-. Я г---- ў т----- Я г-л-ю ў т-н-с- ---------------- Я гуляю ў тэніс. 0
Ya gu-ya-- ----nіs. Y- g------ u t----- Y- g-l-a-u u t-n-s- ------------------- Ya gulyayu u tenіs.
Kus on tenniseväljak? Дзе-т----н-- п---оўк-? Д-- т------- п-------- Д-е т-н-с-а- п-я-о-к-? ---------------------- Дзе тэнісная пляцоўка? 0
D-----------a--ly--so-ka? D-- t-------- p---------- D-e t-n-s-a-a p-y-t-o-k-? ------------------------- Dze tenіsnaya plyatsouka?
Kas sul on hobi? У -------ць х-бі? У ц--- ё--- х---- У ц-б- ё-ц- х-б-? ----------------- У цябе ёсць хобі? 0
U----abe yo-t-’ k-ob-? U t----- y----- k----- U t-y-b- y-s-s- k-o-і- ---------------------- U tsyabe yosts’ khobі?
Ma mängin jalgpalli. Я гу----ў -у--ол. Я г---- ў ф------ Я г-л-ю ў ф-т-о-. ----------------- Я гуляю ў футбол. 0
Ya g---a-u-u-fu--ol. Y- g------ u f------ Y- g-l-a-u u f-t-o-. -------------------- Ya gulyayu u futbol.
Kus on jalgpalliväljak? Д-е ----ольна- -ляц--ка? Д-- ф--------- п-------- Д-е ф-т-о-ь-а- п-я-о-к-? ------------------------ Дзе футбольная пляцоўка? 0
Dze-futb--’na---plya-s-u-a? D-- f---------- p---------- D-e f-t-o-’-a-a p-y-t-o-k-? --------------------------- Dze futbol’naya plyatsouka?
Mu käevars on valus. У -----бал--- ---а. У м--- б----- р---- У м-н- б-л-ц- р-к-. ------------------- У мяне баліць рука. 0
U -ya-e-ba-і----ruka. U m---- b------ r---- U m-a-e b-l-t-’ r-k-. --------------------- U myane balіts’ ruka.
Mu jalg ja käsi valutavad ka. У мяне-б-ляц----кса-а ---пня-і кі-ць р---. У м--- б----- т------ с----- і к---- р---- У м-н- б-л-ц- т-к-а-а с-у-н- і к-с-ь р-к-. ------------------------------------------ У мяне баляць таксама ступня і кісць рукі. 0
U-mya-- --l-at------s--- st----a - -і---’-----. U m---- b------- t------ s------ і k----- r---- U m-a-e b-l-a-s- t-k-a-a s-u-n-a і k-s-s- r-k-. ----------------------------------------------- U myane balyats’ taksama stupnya і kіsts’ rukі.
Kus on arst? Дзе ёс-ь доктар? Д-- ё--- д------ Д-е ё-ц- д-к-а-? ---------------- Дзе ёсць доктар? 0
D-e ---t----okta-? D-- y----- d------ D-e y-s-s- d-k-a-? ------------------ Dze yosts’ doktar?
Mul on auto. У-м-не ё-ць----а-аб-л-. У м--- ё--- а---------- У м-н- ё-ц- а-т-м-б-л-. ----------------------- У мяне ёсць аўтамабіль. 0
U -y-----os-s’ --tama--l-. U m---- y----- a---------- U m-a-e y-s-s- a-t-m-b-l-. -------------------------- U myane yosts’ autamabіl’.
Mul on ka mootorratas. У-м-не -а-с--а-ё-ць-м-т-ц--л. У м--- т------ ё--- м-------- У м-н- т-к-а-а ё-ц- м-т-ц-к-. ----------------------------- У мяне таксама ёсць матацыкл. 0
U-my-n--t-k--m--yo-ts’ -a-atsykl. U m---- t------ y----- m--------- U m-a-e t-k-a-a y-s-s- m-t-t-y-l- --------------------------------- U myane taksama yosts’ matatsykl.
Kus on parkla? Дз----т--тая--а? Д-- а----------- Д-е а-т-с-а-н-а- ---------------- Дзе аўтастаянка? 0
Dz- ---ast-y--ka? D-- a------------ D-e a-t-s-a-a-k-? ----------------- Dze autastayanka?
Mul on kampsun. У -ян- ё--ь світ--. У м--- ё--- с------ У м-н- ё-ц- с-і-э-. ------------------- У мяне ёсць світэр. 0
U m---e ---t-’ -v--e-. U m---- y----- s------ U m-a-e y-s-s- s-і-e-. ---------------------- U myane yosts’ svіter.
Mul on jakk ja teksad. У--яне --кс-ма--с----уртк- і-джы---. У м--- т------ ё--- к----- і д------ У м-н- т-к-а-а ё-ц- к-р-к- і д-ы-с-. ------------------------------------ У мяне таксама ёсць куртка і джынсы. 0
U--yan--t--s-ma-yost-’ ku--k--і-d--y-s-. U m---- t------ y----- k----- і d------- U m-a-e t-k-a-a y-s-s- k-r-k- і d-h-n-y- ---------------------------------------- U myane taksama yosts’ kurtka і dzhynsy.
Kus on pesumasin? Д---пра-ь-----а----? Д-- п------- м------ Д-е п-а-ь-а- м-ш-н-? -------------------- Дзе пральная машына? 0
Dz- -ra---a-- ---hy--? D-- p-------- m------- D-e p-a-’-a-a m-s-y-a- ---------------------- Dze pral’naya mashyna?
Mul on taldrik. У--ян- ёсц- тал-рка. У м--- ё--- т------- У м-н- ё-ц- т-л-р-а- -------------------- У мяне ёсць талерка. 0
U--ya---yo-t-’--alerka. U m---- y----- t------- U m-a-e y-s-s- t-l-r-a- ----------------------- U myane yosts’ talerka.
Mul on nuga, kahvel ja lusikas. У-м-не -сць н-ж- -і-э-ец і--ыжк-. У м--- ё--- н--- в------ і л----- У м-н- ё-ц- н-ж- в-д-л-ц і л-ж-а- --------------------------------- У мяне ёсць нож, відэлец і лыжка. 0
U-m-an---os----no-h,--іd-l-ts-і l-z-k-. U m---- y----- n---- v------- і l------ U m-a-e y-s-s- n-z-, v-d-l-t- і l-z-k-. --------------------------------------- U myane yosts’ nozh, vіdelets і lyzhka.
Kus on sool ja pipar? Дз- сол- --пер-ц? Д-- с--- і п----- Д-е с-л- і п-р-ц- ----------------- Дзе соль і перац? 0
Dze-sol--і-----t-? D-- s--- і p------ D-e s-l- і p-r-t-? ------------------ Dze sol’ і perats?

Keha reageerib kõnele

Kõne töödeldakse meie ajus Meie aju muutub aktiivseks, kui me kuulame või loeme. Seda saab mõõta kasutades erinevaid meetodeid. Kuid keelelistele ärritustele ei reageeri vaid aju. Viimased uuringud näitavad, et kõne aktiveerib ka meie keha. Kuuldes või lugedes teatud sõnu hakkab meie keha tööle. Ennekõike peetakse silmas sõnu, mis kirjeldavad füüsilisi reaktsioone. Heaks näiteks on sõna naeratus. Kui me antud sõna loeme, liigutame me oma ‘naerulihaseid’. Ka negatiivsetel sõnadel on mõõdetav mõju. Siin võib näiteks tuua sõna valu . Seda sõna lugedes tekib meie kehal selge valuline reaktsioon. Võiks öelda, et me jäljendame seda, mida me loeme või kuuleme. Mida elavam on sõna, seda rohkem me reageerime. Täpsel kirjeldusel on seega ka tugevam reaktsioon. Vastavas teadustöös uuriti keha aktiivsust. Katsealustele näidati erinevaid sõnu. Seal olid positiivseid ja negatiivseid sõnu. Katse käigus muutusid katsealuste näoilmed. Võis märgata nii suu kui ka otsaesise erinevat liikumist. See tõestab, et kõnel on meile tugev mõju. Sõnad on midagi enamat kui lihtsalt suhtlusvahend. Meie aju tõlgib kõne ka kehakeelde. Kuidas see täpselt töötab, pole siiani veel välja uuritud. On võimalik, et uuringu tulemustest on ka kasu. Arstid on arutlemas selle üle, kuidas paremini patsientide ravida. Paljud haiged peavad käima pikaajalises teraapias. Ja selle käigus toimub palju rääkimist ...