Я--раю -----і-.
Я граю в теніс.
Я г-а- в т-н-с-
---------------
Я граю в теніс. 0 YA-h-a-u v---nis.YA hrayu v tenis.Y- h-a-u v t-n-s------------------YA hrayu v tenis.
Д--- -ен--н-й-к-рт?
Де є тенісний корт?
Д- є т-н-с-и- к-р-?
-------------------
Де є тенісний корт? 0 D- -e--e-i-nyy- ko--?De ye tenisnyy- kort?D- y- t-n-s-y-̆ k-r-?---------------------De ye tenisnyy̆ kort?
Чи---є- -и-х---?
Чи маєш ти хобі?
Ч- м-є- т- х-б-?
----------------
Чи маєш ти хобі? 0 Chy--a-es--t- --o-i?Chy mayesh ty khobi?C-y m-y-s- t- k-o-i---------------------Chy mayesh ty khobi?
Я г--ю у---тбо-.
Я граю у футбол.
Я г-а- у ф-т-о-.
----------------
Я граю у футбол. 0 Y------u u---t---.YA hrayu u futbol.Y- h-a-u u f-t-o-.------------------YA hrayu u futbol.
Де-є ф--б--ьний май-анчи-?
Де є футбольний майданчик?
Д- є ф-т-о-ь-и- м-й-а-ч-к-
--------------------------
Де є футбольний майданчик? 0 De ye ----olʹnyy--m--̆dan-hyk?De ye futbolʹnyy- may-danchyk?D- y- f-t-o-ʹ-y-̆ m-y-d-n-h-k-------------------------------De ye futbolʹnyy̆ may̆danchyk?
В-м--е-б---т--рам-я.
В мене болить рам’я.
В м-н- б-л-т- р-м-я-
--------------------
В мене болить рам’я. 0 V -e-e--o-----r-m-ya.V mene bolytʹ ramʺya.V m-n- b-l-t- r-m-y-.---------------------V mene bolytʹ ramʺya.
М-- ---а-і-м-я--ука-т-к-ж б--я--.
Моя нога і моя рука також болять.
М-я н-г- і м-я р-к- т-к-ж б-л-т-.
---------------------------------
Моя нога і моя рука також болять. 0 M-y- -oh- i--oya------ta---- b----t-.Moya noha i moya ruka takozh bolyatʹ.M-y- n-h- i m-y- r-k- t-k-z- b-l-a-ʹ--------------------------------------Moya noha i moya ruka takozh bolyatʹ.
Я-ма- -в-о--б-ль.
Я маю автомобіль.
Я м-ю а-т-м-б-л-.
-----------------
Я маю автомобіль. 0 Y- -ayu a-t--o--l-.YA mayu avtomobilʹ.Y- m-y- a-t-m-b-l-.-------------------YA mayu avtomobilʹ.
Я--а--т-ко---о-о-и-л.
Я маю також мотоцикл.
Я м-ю т-к-ж м-т-ц-к-.
---------------------
Я маю також мотоцикл. 0 YA ---u t----h--o-ot-ykl.YA mayu takozh mototsykl.Y- m-y- t-k-z- m-t-t-y-l--------------------------YA mayu takozh mototsykl.
Д- є мі-ц- д-- пар-о---?
Де є місце для парковки?
Д- є м-с-е д-я п-р-о-к-?
------------------------
Де є місце для парковки? 0 D- -- --s----d-ya -----v--?De ye mistse dlya parkovky?D- y- m-s-s- d-y- p-r-o-k-?---------------------------De ye mistse dlya parkovky?
Я--а- т-ко- к-рт-- і-джи-с-.
Я маю також куртку і джинси.
Я м-ю т-к-ж к-р-к- і д-и-с-.
----------------------------
Я маю також куртку і джинси. 0 YA--ay- -a-o-h -------- dz----y.YA mayu takozh kurtku i dzhynsy.Y- m-y- t-k-z- k-r-k- i d-h-n-y---------------------------------YA mayu takozh kurtku i dzhynsy.
Д- є--р--ь-- ма----?
Де є пральна машина?
Д- є п-а-ь-а м-ш-н-?
--------------------
Де є пральна машина? 0 D- -e -ra---- --s--n-?De ye pralʹna mashyna?D- y- p-a-ʹ-a m-s-y-a-----------------------De ye pralʹna mashyna?
Я м-- т-рілк-.
Я маю тарілку.
Я м-ю т-р-л-у-
--------------
Я маю тарілку. 0 Y--m--- ta-i--u.YA mayu tarilku.Y- m-y- t-r-l-u-----------------YA mayu tarilku.
Я--аю -іж,-ви-ел---- л-ж--.
Я маю ніж, виделку і ложку.
Я м-ю н-ж- в-д-л-у і л-ж-у-
---------------------------
Я маю ніж, виделку і ложку. 0 Y-------n-zh,--y--l-----lozhku.YA mayu nizh, vydelku i lozhku.Y- m-y- n-z-, v-d-l-u i l-z-k-.-------------------------------YA mayu nizh, vydelku i lozhku.
Д--є-сі-ь-і --рец-?
Де є сіль і перець?
Д- є с-л- і п-р-ц-?
-------------------
Де є сіль і перець? 0 De--e-silʹ i peret-ʹ?De ye silʹ i peretsʹ?D- y- s-l- i p-r-t-ʹ----------------------De ye silʹ i peretsʹ?
Kõne töödeldakse meie ajus
Meie aju muutub aktiivseks, kui me kuulame või loeme.
Seda saab mõõta kasutades erinevaid meetodeid.
Kuid keelelistele ärritustele ei reageeri vaid aju.
Viimased uuringud näitavad, et kõne aktiveerib ka meie keha.
Kuuldes või lugedes teatud sõnu hakkab meie keha tööle.
Ennekõike peetakse silmas sõnu, mis kirjeldavad füüsilisi reaktsioone.
Heaks näiteks on sõna
naeratus.
Kui me antud sõna loeme, liigutame me oma ‘naerulihaseid’.
Ka negatiivsetel sõnadel on mõõdetav mõju.
Siin võib näiteks tuua sõna
valu
.
Seda sõna lugedes tekib meie kehal selge valuline reaktsioon.
Võiks öelda, et me jäljendame seda, mida me loeme või kuuleme.
Mida elavam on sõna, seda rohkem me reageerime.
Täpsel kirjeldusel on seega ka tugevam reaktsioon.
Vastavas teadustöös uuriti keha aktiivsust.
Katsealustele näidati erinevaid sõnu.
Seal olid positiivseid ja negatiivseid sõnu.
Katse käigus muutusid katsealuste näoilmed.
Võis märgata nii suu kui ka otsaesise erinevat liikumist.
See tõestab, et kõnel on meile tugev mõju.
Sõnad on midagi enamat kui lihtsalt suhtlusvahend.
Meie aju tõlgib kõne ka kehakeelde.
Kuidas see täpselt töötab, pole siiani veel välja uuritud.
On võimalik, et uuringu tulemustest on ka kasu.
Arstid on arutlemas selle üle, kuidas paremini patsientide ravida.
Paljud haiged peavad käima pikaajalises teraapias.
Ja selle käigus toimub palju rääkimist ...