Vestmik

et Küsimuste esitamine 2   »   da Stille spørgsmål 2

63 [kuuskümmend kolm]

Küsimuste esitamine 2

Küsimuste esitamine 2

63 [treogtres]

Stille spørgsmål 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti taani Mängi Rohkem
Mul on hobi. Je- --r en h-bby. Jeg har en hobby. J-g h-r e- h-b-y- ----------------- Jeg har en hobby. 0
Ma mängin tennist. J---s-ill-------is. Jeg spiller tennis. J-g s-i-l-r t-n-i-. ------------------- Jeg spiller tennis. 0
Kus on tenniseväljak? Hvo---r --- -----n---b-ne? Hvor er der en tennisbane? H-o- e- d-r e- t-n-i-b-n-? -------------------------- Hvor er der en tennisbane? 0
Kas sul on hobi? Har -- e- h-bb-? Har du en hobby? H-r d- e- h-b-y- ---------------- Har du en hobby? 0
Ma mängin jalgpalli. Jeg--pille--fodb-l-. Jeg spiller fodbold. J-g s-i-l-r f-d-o-d- -------------------- Jeg spiller fodbold. 0
Kus on jalgpalliväljak? Hvo- -r---r -n -o-bo-d-an-? Hvor er der en fodboldbane? H-o- e- d-r e- f-d-o-d-a-e- --------------------------- Hvor er der en fodboldbane? 0
Mu käevars on valus. M-n-ar--g-r ---t. Min arm gør ondt. M-n a-m g-r o-d-. ----------------- Min arm gør ondt. 0
Mu jalg ja käsi valutavad ka. M-- -od og m-n-hånd --- -gs- on--. Min fod og min hånd gør også ondt. M-n f-d o- m-n h-n- g-r o-s- o-d-. ---------------------------------- Min fod og min hånd gør også ondt. 0
Kus on arst? Hvo---- --r -n l-ge? Hvor er der en læge? H-o- e- d-r e- l-g-? -------------------- Hvor er der en læge? 0
Mul on auto. Je---ar -n --l. Jeg har en bil. J-g h-r e- b-l- --------------- Jeg har en bil. 0
Mul on ka mootorratas. J-g -----gs--e- --tor-----. Jeg har også en motorcykel. J-g h-r o-s- e- m-t-r-y-e-. --------------------------- Jeg har også en motorcykel. 0
Kus on parkla? H-----r--e- ---p-rk---ngs-l-ds? Hvor er der en parkeringsplads? H-o- e- d-r e- p-r-e-i-g-p-a-s- ------------------------------- Hvor er der en parkeringsplads? 0
Mul on kampsun. Jeg har -n ---a--r. Jeg har en sweater. J-g h-r e- s-e-t-r- ------------------- Jeg har en sweater. 0
Mul on jakk ja teksad. J-g --r --s- e- -akke -g e- ----c-----b-k--r. Jeg har også en jakke og et par cowboybukser. J-g h-r o-s- e- j-k-e o- e- p-r c-w-o-b-k-e-. --------------------------------------------- Jeg har også en jakke og et par cowboybukser. 0
Kus on pesumasin? H-or-e- d-r--n----k-------e? Hvor er der en vaskemaskine? H-o- e- d-r e- v-s-e-a-k-n-? ---------------------------- Hvor er der en vaskemaskine? 0
Mul on taldrik. Jeg h-r en tal-er--n. Jeg har en tallerken. J-g h-r e- t-l-e-k-n- --------------------- Jeg har en tallerken. 0
Mul on nuga, kahvel ja lusikas. Je--ha---n k--v--en ga-f-l--g e-----. Jeg har en kniv, en gaffel og en ske. J-g h-r e- k-i-, e- g-f-e- o- e- s-e- ------------------------------------- Jeg har en kniv, en gaffel og en ske. 0
Kus on sool ja pipar? H--- -r--alt-o- -----? Hvor er salt og peber? H-o- e- s-l- o- p-b-r- ---------------------- Hvor er salt og peber? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Keha reageerib kõnele

Kõne töödeldakse meie ajus Meie aju muutub aktiivseks, kui me kuulame või loeme. Seda saab mõõta kasutades erinevaid meetodeid. Kuid keelelistele ärritustele ei reageeri vaid aju. Viimased uuringud näitavad, et kõne aktiveerib ka meie keha. Kuuldes või lugedes teatud sõnu hakkab meie keha tööle. Ennekõike peetakse silmas sõnu, mis kirjeldavad füüsilisi reaktsioone. Heaks näiteks on sõna naeratus. Kui me antud sõna loeme, liigutame me oma ‘naerulihaseid’. Ka negatiivsetel sõnadel on mõõdetav mõju. Siin võib näiteks tuua sõna valu . Seda sõna lugedes tekib meie kehal selge valuline reaktsioon. Võiks öelda, et me jäljendame seda, mida me loeme või kuuleme. Mida elavam on sõna, seda rohkem me reageerime. Täpsel kirjeldusel on seega ka tugevam reaktsioon. Vastavas teadustöös uuriti keha aktiivsust. Katsealustele näidati erinevaid sõnu. Seal olid positiivseid ja negatiivseid sõnu. Katse käigus muutusid katsealuste näoilmed. Võis märgata nii suu kui ka otsaesise erinevat liikumist. See tõestab, et kõnel on meile tugev mõju. Sõnad on midagi enamat kui lihtsalt suhtlusvahend. Meie aju tõlgib kõne ka kehakeelde. Kuidas see täpselt töötab, pole siiani veel välja uuritud. On võimalik, et uuringu tulemustest on ka kasu. Arstid on arutlemas selle üle, kuidas paremini patsientide ravida. Paljud haiged peavad käima pikaajalises teraapias. Ja selle käigus toimub palju rääkimist ...