-یا -و-----رگ-می(-ار----ی--)--ار-؟
آیا تو یک سرگرمی-(کار تفریحی) داری؟
-ی- ت- ی- س-گ-م--ک-ر ت-ر-ح-) د-ر-؟-
-------------------------------------
آیا تو یک سرگرمی(کار تفریحی) داری؟ 0 âyâ -----k--arga--- -â--?âyâ to yek sargarmi dâri?â-â t- y-k s-r-a-m- d-r-?-------------------------âyâ to yek sargarmi dâri?
دس--و-پ-ی- -- ----م--ک----
دست و پایم هم درد می-کنند.
-س- و پ-ی- ه- د-د م--ن-د-
----------------------------
دست و پایم هم درد میکنند. 0 da-t--a --y-m ----d-rd----o-an-.dast va pâyam ham dard mikonand.d-s- v- p-y-m h-m d-r- m-k-n-n-.--------------------------------dast va pâyam ham dard mikonand.
م- یک م-ت---ی-ل- ه- دارم-
من یک موتورسیکلت هم دارم.
-ن ی- م-ت-ر-ی-ل- ه- د-ر-.-
---------------------------
من یک موتورسیکلت هم دارم. 0 man--ek -otor-si-l-t--a--dâra-.man yek motor-siklet ham dâram.m-n y-k m-t-r-s-k-e- h-m d-r-m--------------------------------man yek motor-siklet ham dâram.
-- -- ک---ن - یک-شلو-ر---ن هم دار--
من یک کاپشن و یک شلوار جین هم دارم.
-ن ی- ک-پ-ن و ی- ش-و-ر ج-ن ه- د-ر-.-
-------------------------------------
من یک کاپشن و یک شلوار جین هم دارم. 0 ma--yek -----en--a--e--sh--vâre -in -i- dâr--.man yek kâpshen va yek shalvâre jin niz dâram.m-n y-k k-p-h-n v- y-k s-a-v-r- j-n n-z d-r-m-----------------------------------------------man yek kâpshen va yek shalvâre jin niz dâram.
من ی--کا-د- ی----گ---- ----اش- --ر-.
من یک کارد، یک چنگال و یک قاشق دارم.
-ن ی- ک-ر-، ی- چ-گ-ل و ی- ق-ش- د-ر-.-
--------------------------------------
من یک کارد، یک چنگال و یک قاشق دارم. 0 m-n---- k-r-,---k--ha--â- -a-y-- -h-s-o-----r-m.man yek kârd, yek changâl va yek ghâshogh dâram.m-n y-k k-r-, y-k c-a-g-l v- y-k g-â-h-g- d-r-m-------------------------------------------------man yek kârd, yek changâl va yek ghâshogh dâram.
Kõne töödeldakse meie ajus
Meie aju muutub aktiivseks, kui me kuulame või loeme.
Seda saab mõõta kasutades erinevaid meetodeid.
Kuid keelelistele ärritustele ei reageeri vaid aju.
Viimased uuringud näitavad, et kõne aktiveerib ka meie keha.
Kuuldes või lugedes teatud sõnu hakkab meie keha tööle.
Ennekõike peetakse silmas sõnu, mis kirjeldavad füüsilisi reaktsioone.
Heaks näiteks on sõna
naeratus.
Kui me antud sõna loeme, liigutame me oma ‘naerulihaseid’.
Ka negatiivsetel sõnadel on mõõdetav mõju.
Siin võib näiteks tuua sõna
valu
.
Seda sõna lugedes tekib meie kehal selge valuline reaktsioon.
Võiks öelda, et me jäljendame seda, mida me loeme või kuuleme.
Mida elavam on sõna, seda rohkem me reageerime.
Täpsel kirjeldusel on seega ka tugevam reaktsioon.
Vastavas teadustöös uuriti keha aktiivsust.
Katsealustele näidati erinevaid sõnu.
Seal olid positiivseid ja negatiivseid sõnu.
Katse käigus muutusid katsealuste näoilmed.
Võis märgata nii suu kui ka otsaesise erinevat liikumist.
See tõestab, et kõnel on meile tugev mõju.
Sõnad on midagi enamat kui lihtsalt suhtlusvahend.
Meie aju tõlgib kõne ka kehakeelde.
Kuidas see täpselt töötab, pole siiani veel välja uuritud.
On võimalik, et uuringu tulemustest on ka kasu.
Arstid on arutlemas selle üle, kuidas paremini patsientide ravida.
Paljud haiged peavad käima pikaajalises teraapias.
Ja selle käigus toimub palju rääkimist ...