Vestmik

et Kõrvallaused sõnaga et 2   »   nn Subordinate clauses: that 2

92 [üheksakümmend kaks]

Kõrvallaused sõnaga et 2

Kõrvallaused sõnaga et 2

92 [nittito]

Subordinate clauses: that 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti nynorsk Mängi Rohkem
Mind ärritab, et sa norskad. D---ir--te-a----g at----sn-rka-. D-- i-------- m-- a- d- s------- D-t i-r-t-r-r m-g a- d- s-o-k-r- -------------------------------- Det irriterar meg at du snorkar. 0
Mind ärritab, et sa nii palju õlut jood. Det ------ra- m-- -t-d- -rikk ----y-je---. D-- i-------- m-- a- d- d---- s- m---- ø-- D-t i-r-t-r-r m-g a- d- d-i-k s- m-k-e ø-. ------------------------------------------ Det irriterar meg at du drikk så mykje øl. 0
Mind ärritab, et sa nii hilja tuled. Det-i-rite-a-------t----k-em-så-se-nt. D-- i-------- m-- a- d- k--- s- s----- D-t i-r-t-r-r m-g a- d- k-e- s- s-i-t- -------------------------------------- Det irriterar meg at du kjem så seint. 0
Ma arvan, et tal on arsti vaja. E---ru----n---e-g-----d--t--. E- t--- h-- t---- e-- d------ E- t-u- h-n t-e-g e-n d-k-e-. ----------------------------- Eg trur han treng ein dokter. 0
Ma arvan, et ta on haige. Eg-tr-r han--r--j-k. E- t--- h-- e- s---- E- t-u- h-n e- s-u-. -------------------- Eg trur han er sjuk. 0
Ma arvan, et ta nüüd magab. E--t--- h-- -øv-no. E- t--- h-- s-- n-- E- t-u- h-n s-v n-. ------------------- Eg trur han søv no. 0
Me loodame, et ta abiellub meie tütrega. V- -åpa--h-n v-l -if-e-seg me- dotter----r. V- h---- h-- v-- g---- s-- m-- d------ v--- V- h-p-r h-n v-l g-f-e s-g m-d d-t-e-a v-r- ------------------------------------------- Vi håpar han vil gifte seg med dottera vår. 0
Me loodame, et tal on palju raha. V--hå--- -----ar-m-k-e-p-n-a-. V- h---- h-- h-- m---- p------ V- h-p-r h-n h-r m-k-e p-n-a-. ------------------------------ Vi håpar han har mykje pengar. 0
Me loodame, et ta on miljonär. V-----ar han er---lli-n-r. V- h---- h-- e- m--------- V- h-p-r h-n e- m-l-i-n-r- -------------------------- Vi håpar han er millionær. 0
Ma kuulsin, et su naisega juhtus õnnetus. E---ar-høyrt ----on---- h-r--a-t---t uh-l-. E- h-- h---- a- k--- d- h-- h--- e-- u----- E- h-r h-y-t a- k-n- d- h-r h-t- e-t u-e-l- ------------------------------------------- Eg har høyrt at kona di har hatt eit uhell. 0
Ma kuulsin, et ta lamab haiglas. E- har-h-y-t -t-h- ligg p--sj------et. E- h-- h---- a- h- l--- p- s---------- E- h-r h-y-t a- h- l-g- p- s-u-e-u-e-. -------------------------------------- Eg har høyrt at ho ligg på sjukehuset. 0
Ma kuulsin, et su auto on täiesti katki. E- har h-yrt----b--e- -i--e--hei-t øyde-ag-. E- h-- h---- a- b---- d-- e- h---- ø-------- E- h-r h-y-t a- b-l-n d-n e- h-i-t ø-d-l-g-. -------------------------------------------- Eg har høyrt at bilen din er heilt øydelagt. 0
Mind rõõmustab, et te tulite. Eg -- g--d-f----- ----om. E- e- g--- f-- a- d- k--- E- e- g-a- f-r a- d- k-m- ------------------------- Eg er glad for at du kom. 0
Mind rõõmustab, et te huvitatud olete. E- er g-ad f-r--t d---r---te--s--rt. E- e- g--- f-- a- d- e- i----------- E- e- g-a- f-r a- d- e- i-t-r-s-e-t- ------------------------------------ Eg er glad for at du er interessert. 0
Mind rõõmustab, et te maja osta soovite. E- -r-g--d -or-a--du -i- kj-----u--t. E- e- g--- f-- a- d- v-- k---- h----- E- e- g-a- f-r a- d- v-l k-ø-e h-s-t- ------------------------------------- Eg er glad for at du vil kjøpe huset. 0
Ma kardan, et viimane buss on juba läinud. E- er redd --n -is-e buss-- -ar--åt-. E- e- r--- d-- s---- b----- h-- g---- E- e- r-d- d-n s-s-e b-s-e- h-r g-t-. ------------------------------------- Eg er redd den siste bussen har gått. 0
Ma kardan, et me peame takso võtma. Eg-e- ---d -i m---a -r--j-. E- e- r--- v- m- t- d------ E- e- r-d- v- m- t- d-o-j-. --------------------------- Eg er redd vi må ta drosje. 0
Ma kardan, et mul ei ole raha kaasas. E---r ---d eg--k--e-h-r -eng-r-------. E- e- r--- e- i---- h-- p----- p- m--- E- e- r-d- e- i-k-e h-r p-n-a- p- m-g- -------------------------------------- Eg er redd eg ikkje har pengar på meg. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Žestidest kõneni

Rääkides ja kuulates teeb meie aju palju tööd. Ta peab töötlema keelelisi signaale. Signaalide alla käivad ka viiped ja sümbolid. Neid kasutas inimene veel enne rääkima hakkamist. Mõned sümbolid on mõistetavad kõigis kultuurides. Teisi tuleb aga õppida. Neist pole võimalik aru saada vaid peale vaadates. Viipeid ja sümboleid töödeldakse samamoodi kui kõnet. Ja neid töödeldakse samas aju piirkonnas! Uus teadusuuring on seda tõestanud. Teadlased uurisid mitut katsealust. Katsealused pidid vaatama mitut videolõiku. Videote vaatamise ajal mõõdeti nende aju aktiivsust. Ühes grupis väljendati videote abil palju erinevaid asju. Selleks kasutati liikumist, sümboleid ja kõnet. Teine katsegrupp vaatas teistsuguseid videolõike. Antud videod olid seosetud. Seal polnud kõnet, žeste ega sümboleid. Neis puudus tähendus. Mõõtmise abil said teadlased teada, kus mis infot töödeldi. Nad võrdlesid katsealuste ajude aktiivsuseid. Kõik, millel oli tähendus, analüüsiti samas aju piirkonnas. Antud katse tulemused on väga huvitavad. See näitab, kuidas meie aju on aegade jaooksul keelt õppinud. Kõigepealt suhtles inimene žestide abil. Hiljem arenes välja keel. Ajul tuli seega õppida töötlema kõnet nagu ta töötles viipeid. Kokkuvõttes uuendas aju justkui vana versiooni...