Vestmik

et Kõrvallaused sõnaga et 2   »   sl Odvisni stavki z da 2

92 [üheksakümmend kaks]

Kõrvallaused sõnaga et 2

Kõrvallaused sõnaga et 2

92 [dvaindevetdeset]

Odvisni stavki z da 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti sloveeni Mängi Rohkem
Mind ärritab, et sa norskad. Je-- m-- d- s-----. Jezi me, da smrčiš. 0
Mind ärritab, et sa nii palju õlut jood. Je-- m- t-- d- p---- t--- v----- p---. Jezi me to, da piješ tako veliko piva. 0
Mind ärritab, et sa nii hilja tuled. Je-- m-- d- t--- p---- p-------. Jezi me, da tako pozno prihajaš. 0
Ma arvan, et tal on arsti vaja. Mi----- d- p-------- z--------. Mislim, da potrebuje zdravnika. 0
Ma arvan, et ta on haige. Mi----- d- j- b----. Mislim, da je bolan. 0
Ma arvan, et ta nüüd magab. Mi----- d- z--- s--. Mislim, da zdaj spi. 0
Me loodame, et ta abiellub meie tütrega. Up---- d- s- b- p------ z n----- h-----. Upava, da se bo poročil z najino hčerko. 0
Me loodame, et tal on palju raha. Up--- (U----), d- i-- v----- d------. Upava (Upamo), da ima veliko denarja. 0
Me loodame, et ta on miljonär. Up--- (U----), d- j- m--------. Upava (Upamo), da je milijonar. 0
Ma kuulsin, et su naisega juhtus õnnetus. Sl----(a) s--- d- j- i---- t---- ž--- (n------). Slišal(a) sem, da je imela tvoja žena (nesrečo). 0
Ma kuulsin, et ta lamab haiglas. Sl----(a) s--- d- l--- v b---------. Slišal(a) sem, da leži v bolnišnici. 0
Ma kuulsin, et su auto on täiesti katki. Sl----(a) s--- d- j- t--- a--- p-------- u-----. Slišal(a) sem, da je tvoj avto popolnoma uničen. 0
Mind rõõmustab, et te tulite. Ve---- m-- d- s-- p-----. Veseli me, da ste prišli. 0
Mind rõõmustab, et te huvitatud olete. Ve---- m-- d- v-- z----- (d- s-- z-------------). Veseli me, da vas zanima (da ste zainteresirani). 0
Mind rõõmustab, et te maja osta soovite. Ve---- m-- d- h----- k----- h---. Veseli me, da hočete kupiti hišo. 0
Ma kardan, et viimane buss on juba läinud. Bo--- s-- d- s- j- z----- a------ ž- o-------. Bojim se, da se je zadnji avtobus že odpeljal. 0
Ma kardan, et me peame takso võtma. Bo--- s-- d- m----- (m-----) v---- t----. Bojim se, da moramo (morava) vzeti taksi. 0
Ma kardan, et mul ei ole raha kaasas. Bo--- s-- d- n---- d------ p-- s---. Bojim se, da nimam denarja pri sebi. 0

Žestidest kõneni

Rääkides ja kuulates teeb meie aju palju tööd. Ta peab töötlema keelelisi signaale. Signaalide alla käivad ka viiped ja sümbolid. Neid kasutas inimene veel enne rääkima hakkamist. Mõned sümbolid on mõistetavad kõigis kultuurides. Teisi tuleb aga õppida. Neist pole võimalik aru saada vaid peale vaadates. Viipeid ja sümboleid töödeldakse samamoodi kui kõnet. Ja neid töödeldakse samas aju piirkonnas! Uus teadusuuring on seda tõestanud. Teadlased uurisid mitut katsealust. Katsealused pidid vaatama mitut videolõiku. Videote vaatamise ajal mõõdeti nende aju aktiivsust. Ühes grupis väljendati videote abil palju erinevaid asju. Selleks kasutati liikumist, sümboleid ja kõnet. Teine katsegrupp vaatas teistsuguseid videolõike. Antud videod olid seosetud. Seal polnud kõnet, žeste ega sümboleid. Neis puudus tähendus. Mõõtmise abil said teadlased teada, kus mis infot töödeldi. Nad võrdlesid katsealuste ajude aktiivsuseid. Kõik, millel oli tähendus, analüüsiti samas aju piirkonnas. Antud katse tulemused on väga huvitavad. See näitab, kuidas meie aju on aegade jaooksul keelt õppinud. Kõigepealt suhtles inimene žestide abil. Hiljem arenes välja keel. Ajul tuli seega õppida töötlema kõnet nagu ta töötles viipeid. Kokkuvõttes uuendas aju justkui vana versiooni...