Vestmik

et Kõrvallaused sõnaga et 2   »   da Bisætninger med ”at” 2

92 [üheksakümmend kaks]

Kõrvallaused sõnaga et 2

Kõrvallaused sõnaga et 2

92 [tooghalvfems]

Bisætninger med ”at” 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti taani Mängi Rohkem
Mind ärritab, et sa norskad. De- i-------- m--- a- d- s------. Det irriterer mig, at du snorker. 0
Mind ärritab, et sa nii palju õlut jood. De- i-------- m--- a- d- d------ s- m---- ø-. Det irriterer mig, at du drikker så meget øl. 0
Mind ärritab, et sa nii hilja tuled. De- i-------- m--- a- d- k----- s- s---. Det irriterer mig, at du kommer så sent. 0
Ma arvan, et tal on arsti vaja. Je- t---- a- h-- h-- b--- f-- e- l---. Jeg tror, at han har brug for en læge. 0
Ma arvan, et ta on haige. Je- t---- a- h-- e- s--. Jeg tror, at han er syg. 0
Ma arvan, et ta nüüd magab. Je- t---- a- h-- s---- n-. Jeg tror, at han sover nu. 0
Me loodame, et ta abiellub meie tütrega. Vi h----- a- h-- g----- s-- m-- v---- d-----. Vi håber, at han gifter sig med vores datter. 0
Me loodame, et tal on palju raha. Vi h----- a- h-- h-- m---- p----. Vi håber, at han har mange penge. 0
Me loodame, et ta on miljonär. Vi h----- a- h-- e- m--------. Vi håber, at han er millionær. 0
Ma kuulsin, et su naisega juhtus õnnetus. Je- h-- h---- a- d-- k--- v-- m-- i e- u-----. Jeg har hørt, at din kone var med i en ulykke. 0
Ma kuulsin, et ta lamab haiglas. Je- h-- h---- a- h-- l----- p- s--------. Jeg har hørt, at hun ligger på sygehuset. 0
Ma kuulsin, et su auto on täiesti katki. Je- h-- h---- a- d-- b-- e- t----------. Jeg har hørt, at din bil er totalskadet. 0
Mind rõõmustab, et te tulite. De- g----- m--- a- d- e- k-----. Det glæder mig, at du er kommet. 0
Mind rõõmustab, et te huvitatud olete. De- g----- m--- a- d- e- i-----------. Det glæder mig, at du er interesseret. 0
Mind rõõmustab, et te maja osta soovite. De- g----- m--- a- d- v-- k--- h----. Det glæder mig, at du vil købe huset. 0
Ma kardan, et viimane buss on juba läinud. Je- e- b---- f--- a- d-- s----- b-- a------- e- k---. Jeg er bange for, at den sidste bus allerede er kørt. 0
Ma kardan, et me peame takso võtma. Je- e- b---- f--- a- v- e- n--- t-- a- t--- e- t---. Jeg er bange for, at vi er nødt til at tage en taxa. 0
Ma kardan, et mul ei ole raha kaasas. Je- e- b---- f--- a- j-- i--- h-- n---- p---- h-- m--. Jeg er bange for, at jeg ikke har nogen penge har med. 0

Žestidest kõneni

Rääkides ja kuulates teeb meie aju palju tööd. Ta peab töötlema keelelisi signaale. Signaalide alla käivad ka viiped ja sümbolid. Neid kasutas inimene veel enne rääkima hakkamist. Mõned sümbolid on mõistetavad kõigis kultuurides. Teisi tuleb aga õppida. Neist pole võimalik aru saada vaid peale vaadates. Viipeid ja sümboleid töödeldakse samamoodi kui kõnet. Ja neid töödeldakse samas aju piirkonnas! Uus teadusuuring on seda tõestanud. Teadlased uurisid mitut katsealust. Katsealused pidid vaatama mitut videolõiku. Videote vaatamise ajal mõõdeti nende aju aktiivsust. Ühes grupis väljendati videote abil palju erinevaid asju. Selleks kasutati liikumist, sümboleid ja kõnet. Teine katsegrupp vaatas teistsuguseid videolõike. Antud videod olid seosetud. Seal polnud kõnet, žeste ega sümboleid. Neis puudus tähendus. Mõõtmise abil said teadlased teada, kus mis infot töödeldi. Nad võrdlesid katsealuste ajude aktiivsuseid. Kõik, millel oli tähendus, analüüsiti samas aju piirkonnas. Antud katse tulemused on väga huvitavad. See näitab, kuidas meie aju on aegade jaooksul keelt õppinud. Kõigepealt suhtles inimene žestide abil. Hiljem arenes välja keel. Ajul tuli seega õppida töötlema kõnet nagu ta töötles viipeid. Kokkuvõttes uuendas aju justkui vana versiooni...