Vestmik

et Kõrvallaused sõnaga et 1   »   uk Складнопідрядні речення із що 1

91 [üheksakümmend üks]

Kõrvallaused sõnaga et 1

Kõrvallaused sõnaga et 1

91 [дев’яносто один]

91 [devʺyanosto odyn]

Складнопідрядні речення із що 1

[Skladnopidryadni rechennya iz shcho 1]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti ukraina Mängi Rohkem
Ilm läheb võib-olla homme paremaks. По--да--у---мож--во -р---- ---т--. П----- б--- м------ к----- з------ П-г-д- б-д- м-ж-и-о к-а-о- з-в-р-. ---------------------------------- Погода буде можливо кращою завтра. 0
Po--da --de ------v- kr-shc-o-u zav--a. P----- b--- m------- k--------- z------ P-h-d- b-d- m-z-l-v- k-a-h-h-y- z-v-r-. --------------------------------------- Pohoda bude mozhlyvo krashchoyu zavtra.
Kust te teate seda? З--д---Ви це--н-є-е? З----- В- ц- з------ З-і-к- В- ц- з-а-т-? -------------------- Звідки Ви це знаєте? 0
Z--d-y--- t-- znayet-? Z----- V- t-- z------- Z-i-k- V- t-e z-a-e-e- ---------------------- Zvidky Vy tse znayete?
Ma loodan, et see läheb paremaks. Я с-о-і-а-ся,-щ------ -у-- -ращо-. Я с---------- щ- в--- б--- к------ Я с-о-і-а-с-, щ- в-н- б-д- к-а-о-. ---------------------------------- Я сподіваюся, що вона буде кращою. 0
Y--s-od-va--sya,--h--o -on- b--e k-ash-h-yu. Y- s------------ s---- v--- b--- k---------- Y- s-o-i-a-u-y-, s-c-o v-n- b-d- k-a-h-h-y-. -------------------------------------------- YA spodivayusya, shcho vona bude krashchoyu.
Ta tuleb päris kindlalt. В-н --пев-о пр----. В-- н------ п------ В-н н-п-в-о п-и-д-. ------------------- Він напевно прийде. 0
V-n n--e-n--p-y-̆-e. V-- n------ p------- V-n n-p-v-o p-y-̆-e- -------------------- Vin napevno pryy̆de.
On see kindel? Ц- -е-н-? Ц- п----- Ц- п-в-е- --------- Це певне? 0
Tse --v--? T-- p----- T-e p-v-e- ---------- Tse pevne?
Ma tean, et ta tuleb. Я-зн-ю,-щ- ві- --ий-е. Я з---- щ- в-- п------ Я з-а-, щ- в-н п-и-д-. ---------------------- Я знаю, що він прийде. 0
Y--zna--- -h-h- vin ---y--e. Y- z----- s---- v-- p------- Y- z-a-u- s-c-o v-n p-y-̆-e- ---------------------------- YA znayu, shcho vin pryy̆de.
Ta helistab kindlasti. В-н --п-вно-зат---ф----. В-- н------ з----------- В-н н-п-в-о з-т-л-ф-н-є- ------------------------ Він напевно зателефонує. 0
V---n-pevn- z-te-ef-nu-e. V-- n------ z------------ V-n n-p-v-o z-t-l-f-n-y-. ------------------------- Vin napevno zatelefonuye.
Tõesti? Дійсно? Д------ Д-й-н-? ------- Дійсно? 0
D--̆-n-? D------- D-y-s-o- -------- Diy̆sno?
Ma arvan, et ta helistab. Я вірю- що------ате-ефо--є. Я в---- щ- в-- з----------- Я в-р-, щ- в-н з-т-л-ф-н-є- --------------------------- Я вірю, що він зателефонує. 0
YA --r--,-shc-- vi- za--l---nu-e. Y- v----- s---- v-- z------------ Y- v-r-u- s-c-o v-n z-t-l-f-n-y-. --------------------------------- YA viryu, shcho vin zatelefonuye.
See vein on kindlasti vana. Вино ---е------а--. В--- н------ с----- В-н- н-п-в-о с-а-е- ------------------- Вино напевно старе. 0
Vyno-n-p-vn- ---re. V--- n------ s----- V-n- n-p-v-o s-a-e- ------------------- Vyno napevno stare.
Teate te seda kindlalt? Ч- --ає-- -и-це-нап-в-е? Ч- з----- В- ц- н------- Ч- з-а-т- В- ц- н-п-в-е- ------------------------ Чи знаєте Ви це напевне? 0
Ch- -n-ye-- -y---- nap-vn-? C-- z------ V- t-- n------- C-y z-a-e-e V- t-e n-p-v-e- --------------------------- Chy znayete Vy tse napevne?
Ma pakun, et see on vana. Я--р-п--к--,--о-в--о-с--р-. Я п--------- щ- в--- с----- Я п-и-у-к-ю- щ- в-н- с-а-е- --------------------------- Я припускаю, що воно старе. 0
YA prypus----,-shc-o vo-- -ta-e. Y- p---------- s---- v--- s----- Y- p-y-u-k-y-, s-c-o v-n- s-a-e- -------------------------------- YA prypuskayu, shcho vono stare.
Meie ülemus näeb hea välja. Наш-шеф--обр- ви-ляд--. Н-- ш-- д---- в-------- Н-ш ш-ф д-б-е в-г-я-а-. ----------------------- Наш шеф добре виглядає. 0
Nash-s-ef ----e v-h-y-d-ye. N--- s--- d---- v---------- N-s- s-e- d-b-e v-h-y-d-y-. --------------------------- Nash shef dobre vyhlyadaye.
Arvate? Ви---а--єте? В- в-------- В- в-а-а-т-? ------------ Ви вважаєте? 0
V----azh-yet-? V- v---------- V- v-a-h-y-t-? -------------- Vy vvazhayete?
Ma arvan, et ta näeb lausa väga hea välja. Я-в--ж-ю,-щ- -і----гля-а---аві-- -у-е-----е. Я в------ щ- в-- в------- н----- д--- д----- Я в-а-а-, щ- в-н в-г-я-а- н-в-т- д-ж- д-б-е- -------------------------------------------- Я вважаю, що він виглядає навіть дуже добре. 0
Y---v-z-ay---s-----v---vy--ya-ay----vi-ʹ---z-- d-b-e. Y- v-------- s---- v-- v--------- n----- d---- d----- Y- v-a-h-y-, s-c-o v-n v-h-y-d-y- n-v-t- d-z-e d-b-e- ----------------------------------------------------- YA vvazhayu, shcho vin vyhlyadaye navitʹ duzhe dobre.
Ülemusel on kindlasti tüdruksõber. Ш-ф напевно-м-є--од-угу. Ш-- н------ м-- п------- Ш-ф н-п-в-о м-є п-д-у-у- ------------------------ Шеф напевно має подругу. 0
S--- ----v-o-m--e po-----. S--- n------ m--- p------- S-e- n-p-v-o m-y- p-d-u-u- -------------------------- Shef napevno maye podruhu.
Arvate tõesti? Ви--ійсно --к--в-жає--? В- д----- т-- в-------- В- д-й-н- т-к в-а-а-т-? ----------------------- Ви дійсно так вважаєте? 0
Vy--i-̆sno tak vvazh-yet-? V- d------ t-- v---------- V- d-y-s-o t-k v-a-h-y-t-? -------------------------- Vy diy̆sno tak vvazhayete?
See on päris tõenäoline, et tal on tüdruksõber. Ціл----м-ж--во,-що ві- м-- п-другу. Ц----- м------- щ- в-- м-- п------- Ц-л-о- м-ж-и-о- щ- в-н м-є п-д-у-у- ----------------------------------- Цілком можливо, що він має подругу. 0
T-i---m -o-h-y-o,---ch- v---m-y------uh-. T------ m-------- s---- v-- m--- p------- T-i-k-m m-z-l-v-, s-c-o v-n m-y- p-d-u-u- ----------------------------------------- Tsilkom mozhlyvo, shcho vin maye podruhu.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Hispaania keel

Hispaania keel kuulub maailma keelte hulka. See on emakeeleks rohkem kui 380 miljonile inimesele. Lisaks räägib palju inimesi hispaania keelt teise keelena. Seepärast on hispaania keel üks suurimaid keeli maailmas. See on ka tuntuim romaani keel. Hispaanlased ise kutsuvad oma keelt español'ks või castellano'ks. Sõna castellano paljastab ka hispaania keele päritolu. See arenes välja Castille' piirkonna kohalikust keelest. Enamik hispaanlasi rääkisid castellano keelt umbes 16. sajandil. Tänapäeval kasutatakse mõisteid español ja castellano ühes ja samas tähenduses. Kuid keelel võib olla ka poliitiline mõõde. Hispaania keelt hajutasid erinevad vallutused ja kolooniad. Hispaania keelt räägitakse ka Lääne-Aafrikas ja Filipiinidel. Aga kõige rohkem hispaaniakeelseid inimesi elab Ameerikas. Kesk- ja Lõuna-Ameerikas on valdavaks keeleks just hispaania keel. Samas on ka USAs hispaaniakeelsete inimeste arv tõusuteel. USAs räägib hispaania keelt umbes 50 miljonit inimest. Seda on rohkem kui Hispaanias! Ameerika hispaania keel erineb Euroopa hispaania keelest. Erinevus seisneb kõige rohkem sõnavaras ja grammatikas. Ameerikas näiteks kasutatakse erinevat minevikuvormi. Ka sõnavaras on palju erinevusi. Mõned sõnad on kasutuses vaid Ameerikas, teised aga vaid Hispaanias. Kuid Ameerikas ei ole ühtset hispaania keelt. Ameerika hispaania keelel on palju variatsioone. Hispaania keel on inglise keele järel kõige õpitum keel maailmas. Ja selle võib selgeks saada võrdlemisi kiiresti. Mis sa ootad? - ¡Vamos!