Vestmik

et midagi soovima   »   uk Хотіти що-небудь

70 [seitsekümmend]

midagi soovima

midagi soovima

70 [сімдесят]

70 [simdesyat]

Хотіти що-небудь

[Khotity shcho-nebudʹ]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti ukraina Mängi Rohkem
Kas te sooviksite suitsetada? Хо--т--к-р---? Х_____ к______ Х-ч-т- к-р-т-? -------------- Хочете курити? 0
Kh-c-et- k-ry-y? K_______ k______ K-o-h-t- k-r-t-? ---------------- Khochete kuryty?
Kas te sooviksite tantsida? Хоче-е -а-цюва-и? Х_____ т_________ Х-ч-т- т-н-ю-а-и- ----------------- Хочете танцювати? 0
Khoch--e -----yu---y? K_______ t___________ K-o-h-t- t-n-s-u-a-y- --------------------- Khochete tantsyuvaty?
Kas te sooviksite jalutama minna? Х---те-й-и гу-я--? Х_____ й__ г______ Х-ч-т- й-и г-л-т-? ------------------ Хочете йти гуляти? 0
K--chet----t--h-ly--y? K_______ y̆__ h_______ K-o-h-t- y-t- h-l-a-y- ---------------------- Khochete y̆ty hulyaty?
Ma sooviksin suitsetada. Я-хо-- --р-т-. Я х___ к______ Я х-ч- к-р-т-. -------------- Я хочу курити. 0
YA khoch-----yt-. Y_ k_____ k______ Y- k-o-h- k-r-t-. ----------------- YA khochu kuryty.
Soovid sa sigaretti? Ти ---ів-б---------? Т_ х____ б_ ц_______ Т- х-т-в б- ц-г-р-у- -------------------- Ти хотів би цигарку? 0
Ty-k-ot-v-by--syh---u? T_ k_____ b_ t________ T- k-o-i- b- t-y-a-k-? ---------------------- Ty khotiv by tsyharku?
Ta soovib tuld. В-- -о----би --гн-. В__ х____ б_ в_____ В-н х-т-в б- в-г-ю- ------------------- Він хотів би вогню. 0
V-n -hot-v b--v-h---. V__ k_____ b_ v______ V-n k-o-i- b- v-h-y-. --------------------- Vin khotiv by vohnyu.
Ma sooviksin midagi juua. Я-хоч--п--и. Я х___ п____ Я х-ч- п-т-. ------------ Я хочу пити. 0
YA -h--h--py--. Y_ k_____ p____ Y- k-o-h- p-t-. --------------- YA khochu pyty.
Ma sooviksin midagi süüa. Я-хо-у ї--и. Я х___ ї____ Я х-ч- ї-т-. ------------ Я хочу їсти. 0
YA khoc-u-ïsty. Y_ k_____ ï____ Y- k-o-h- i-s-y- ---------------- YA khochu ïsty.
Ma sooviksin veidi puhata. Я-хоч--в---очи-и. Я х___ в_________ Я х-ч- в-д-о-и-и- ----------------- Я хочу відпочити. 0
YA -----u v-d-o-hyty. Y_ k_____ v__________ Y- k-o-h- v-d-o-h-t-. --------------------- YA khochu vidpochyty.
Ma sooviksin teilt midagi küsida. Я-хочу-Вас-дещо----и-а-и. Я х___ В__ д___ з________ Я х-ч- В-с д-щ- з-п-т-т-. ------------------------- Я хочу Вас дещо запитати. 0
YA -hoch---a- de--cho z--yt--y. Y_ k_____ V__ d______ z________ Y- k-o-h- V-s d-s-c-o z-p-t-t-. ------------------------------- YA khochu Vas deshcho zapytaty.
Ma sooviksin teilt midagi paluda. Я -о---В------о--о-р-сит-. Я х___ В__ д___ п_________ Я х-ч- В-с д-щ- п-п-о-и-и- -------------------------- Я хочу Вас дещо попросити. 0
YA k-o--- V-s d-s--h- -op-o--t-. Y_ k_____ V__ d______ p_________ Y- k-o-h- V-s d-s-c-o p-p-o-y-y- -------------------------------- YA khochu Vas deshcho poprosyty.
Ma sooviksin teile midagi välja teha. Я -о-----с-ку-ись за--ос--и. Я х___ В__ к_____ з_________ Я х-ч- В-с к-д-с- з-п-о-и-и- ---------------------------- Я хочу Вас кудись запросити. 0
YA k-o-----a- -----ʹ-za--os-t-. Y_ k_____ V__ k_____ z_________ Y- k-o-h- V-s k-d-s- z-p-o-y-y- ------------------------------- YA khochu Vas kudysʹ zaprosyty.
Mida te soovite, palun? Щ--В- х-че-е-ви----? Щ_ В_ х_____ в______ Щ- В- х-ч-т- в-п-т-? -------------------- Що Ви хочете випити? 0
Sh-ho-Vy kh-c--te--yp-ty? S____ V_ k_______ v______ S-c-o V- k-o-h-t- v-p-t-? ------------------------- Shcho Vy khochete vypyty?
Soovite te kohvi? Чи-х-т--- - Ви -ави? Ч_ х_____ б В_ к____ Ч- х-т-л- б В- к-в-? -------------------- Чи хотіли б Ви кави? 0
C-- khoti-y-b-V- -a--? C__ k______ b V_ k____ C-y k-o-i-y b V- k-v-? ---------------------- Chy khotily b Vy kavy?
Või soovite te pigem teed? Ч- --т-ли б -- к---е----? Ч_ х_____ б В_ к____ ч___ Ч- х-т-л- б В- к-а-е ч-ю- ------------------------- Чи хотіли б Ви краще чаю? 0
C----ho-i-y----y krash--e-c-ay-? C__ k______ b V_ k_______ c_____ C-y k-o-i-y b V- k-a-h-h- c-a-u- -------------------------------- Chy khotily b Vy krashche chayu?
Me soovime koju sõita. Ми х-ті-и б-поїха-и д-дом-. М_ х_____ б п______ д______ М- х-т-л- б п-ї-а-и д-д-м-. --------------------------- Ми хотіли б поїхати додому. 0
My-k--tily---p-i-k--t--dod---. M_ k______ b p_______ d______ M- k-o-i-y b p-i-k-a-y d-d-m-. ------------------------------ My khotily b poïkhaty dodomu.
Soovite te taksot? Ч- -оті-----в- ---сі? Ч_ х_____ б в_ т_____ Ч- х-т-л- б в- т-к-і- --------------------- Чи хотіли б ви таксі? 0
Ch---h-t-l- b -- tak--? C__ k______ b v_ t_____ C-y k-o-i-y b v- t-k-i- ----------------------- Chy khotily b vy taksi?
Nad soovivad helistada. Вони хочут--зат-ле--н---т-. В___ х_____ з______________ В-н- х-ч-т- з-т-л-ф-н-в-т-. --------------------------- Вони хочуть зателефонувати. 0
Von- -hoch----za--lefonuvaty. V___ k_______ z______________ V-n- k-o-h-t- z-t-l-f-n-v-t-. ----------------------------- Vony khochutʹ zatelefonuvaty.

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + ukraina (1-100) MP3 ukraina (1-100)
Videot ei leitud!

Kaks keelt = kaks kõnekeskust!

Ajule pole oluline, millist keelt me õpime. Seda seetõttu, et ajul on erinevate keelte jaoks erinevad salvestamise kohad. Kõiki õpitud keeli ei salvestata ühte kohta. Keeled, mida õpime täiskasvanuna, salvestuvad oma piirkonda. See tähendab, et aju töötleb uusi reegleid erinevas kohas. Need ei ole salvestatud samas piirkonnas kui emakeel. Samas kakskeelsed inimesed kasutavad ainult ühte ajupiirkonda. Mitmed uuringud on sellisele järeldusele jõudnud. Neuroteadlased uurida mitmeid katseisikuid. Katsealused rääkisid ladusalt kahte keelt. Üks osa katserühmast oli aga kakskeelne. Teine osa seevastu oli teist keelt õppinud hilisemas elus. Teadlased mõõtsid keeleeksami ajal aju aktiivsust. Nii said nad jälgida, millised aju piirkonnad katse ajal töötasid. Ja nad nägid, et ‘hilistel’ õppijatel oli kaks kõnekeskust! Teadlased on juba pikka aega kahtlustanud, et see nii võib olla. Ajukahjustusega inimestel on teistsugused sümptomid. Niisiis võib ajukahjustus tekitada kõnehäireteni. Kannatanud ei suuda enam nii hästi hääldada või sõnu mõista. Aga kakskeelsetel õnnetuse ohvritel on mõnikord ebatavalised sümptomid. Nende kõnehäired ei mõjuta alati mõlemat keelt. Kuiviga on saanud vaid üks aju osa, võib teised veel toimida. Sellisel juhul räägib patsient üht keelt paremini kui teist. Kaht erinevat keelt ka taasõpitakse erineva kiirusega. See tõestab, et keeled ei salvestu samas kohas. Kuna neid ei õpitud ühel ajal, moodustuvad kaks keskust. Endiselt pole teada, kuidas meie aju suudab mitut keelt hallata. Kuid uued leiud võivad viia uute õppestrateegiateni.