Vestmik

et midagi tohtima   »   uk Щось могти (мати дозвіл)

73 [seitsekümmend kolm]

midagi tohtima

midagi tohtima

73 [сімдесят три]

73 [simdesyat try]

Щось могти (мати дозвіл)

[Shchosʹ mohty (maty dozvil)]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti ukraina Mängi Rohkem
Tohid sa juba autoga sõita? Т--і м---- -ж- -о---и-----мобіль? Т--- м---- в-- в----- а---------- Т-б- м-ж-а в-е в-д-т- а-т-м-б-л-? --------------------------------- Тобі можна вже водити автомобіль? 0
Tobi -oz-n- --h----d----a-----b--ʹ? T--- m----- v--- v----- a---------- T-b- m-z-n- v-h- v-d-t- a-t-m-b-l-? ----------------------------------- Tobi mozhna vzhe vodyty avtomobilʹ?
Tohid sa juba alkoholi juua? Т----------в-- пити--л-ого--? Т--- м---- в-- п--- а-------- Т-б- м-ж-а в-е п-т- а-к-г-л-? ----------------------------- Тобі можна вже пити алкоголь? 0
To-- --z--- -zh- ---y -l--holʹ? T--- m----- v--- p--- a-------- T-b- m-z-n- v-h- p-t- a-k-h-l-? ------------------------------- Tobi mozhna vzhe pyty alkoholʹ?
Tohid sa juba üksi välismaale sõita? Тоб--можн- вж--ї-д----са---- -- ко---н? Т--- м---- в-- ї----- с----- з- к------ Т-б- м-ж-а в-е ї-д-т- с-м-м- з- к-р-о-? --------------------------------------- Тобі можна вже їздити самому за кордон? 0
T--- -o-h-- vzh- ------y--am-----a --rdon? T--- m----- v--- i------ s----- z- k------ T-b- m-z-n- v-h- i-z-y-y s-m-m- z- k-r-o-? ------------------------------------------ Tobi mozhna vzhe ïzdyty samomu za kordon?
tohtima М--ти М---- М-г-и ----- Могти 0
Mohty M---- M-h-y ----- Mohty
Tohime me siin suitsetada? Ми можемо-ту--ку--т-? М- м----- т-- к------ М- м-ж-м- т-т к-р-т-? --------------------- Ми можемо тут курити? 0
M--mo--em--t-- kur-t-? M- m------ t-- k------ M- m-z-e-o t-t k-r-t-? ---------------------- My mozhemo tut kuryty?
Tohib siin suitsetada? М-ж-а-т-- кури-и? М---- т-- к------ М-ж-а т-т к-р-т-? ----------------- Можна тут курити? 0
Mo--n- tu-----yty? M----- t-- k------ M-z-n- t-t k-r-t-? ------------------ Mozhna tut kuryty?
Tohib siin krediitkaardiga maksta? М--на р----ху-а-ися к-е-ит-ою к--т---? М---- р------------ к-------- к------- М-ж-а р-з-а-у-а-и-я к-е-и-н-ю к-р-к-ю- -------------------------------------- Можна розрахуватися кредитною карткою? 0
Mo--na--o---khuva----a-kr-dyt-oy---------u? M----- r-------------- k--------- k-------- M-z-n- r-z-a-h-v-t-s-a k-e-y-n-y- k-r-k-y-? ------------------------------------------- Mozhna rozrakhuvatysya kredytnoyu kartkoyu?
Tohib siin tšekiga maksta? Мо-н- р---а-ува-и-----к-м? М---- р------------ ч----- М-ж-а р-з-а-у-а-и-я ч-к-м- -------------------------- Можна розрахуватися чеком? 0
M---na -ozra--uva-y--- c-e---? M----- r-------------- c------ M-z-n- r-z-a-h-v-t-s-a c-e-o-? ------------------------------ Mozhna rozrakhuvatysya chekom?
Tohib siin ainult sularahas maksta? М---а -а-лат----г---вк--? М---- з-------- г-------- М-ж-а з-п-а-и-и г-т-в-о-? ------------------------- Можна заплатити готівкою? 0
Moz--------aty-y---tiv--y-? M----- z-------- h--------- M-z-n- z-p-a-y-y h-t-v-o-u- --------------------------- Mozhna zaplatyty hotivkoyu?
Tohin ma hetkel helistada? Мо-у-я з-т--еф---в---? М--- я з-------------- М-ж- я з-т-л-ф-н-в-т-? ---------------------- Можу я зателефонувати? 0
M---u -a zat-l-fo--v---? M---- y- z-------------- M-z-u y- z-t-l-f-n-v-t-? ------------------------ Mozhu ya zatelefonuvaty?
Tohin ma hetkel midagi küsida? М--у-----п-тат-? М--- я з-------- М-ж- я з-п-т-т-? ---------------- Можу я запитати? 0
Mo-h- -a -a-y-at-? M---- y- z-------- M-z-u y- z-p-t-t-? ------------------ Mozhu ya zapytaty?
Tohin ma hetkel midagi öelda? М----- -ос--ска--ти? М--- я щ--- с------- М-ж- я щ-с- с-а-а-и- -------------------- Можу я щось сказати? 0
M---- ya shc-o-- s--z-ty? M---- y- s------ s------- M-z-u y- s-c-o-ʹ s-a-a-y- ------------------------- Mozhu ya shchosʹ skazaty?
Ta ei tohi pargis magada. Й-м- -- -о--- -па-и-- пар--. Й--- н- м---- с---- в п----- Й-м- н- м-ж-а с-а-и в п-р-у- ---------------------------- Йому не можна спати в парку. 0
Y̆-mu-ne -oz--a -p-t--v -----. Y---- n- m----- s---- v p----- Y-o-u n- m-z-n- s-a-y v p-r-u- ------------------------------ Y̆omu ne mozhna spaty v parku.
Ta ei tohi autos magada. Й--у ---мо-н- ---т--- а-томоб--і. Й--- н- м---- с---- в а---------- Й-м- н- м-ж-а с-а-и в а-т-м-б-л-. --------------------------------- Йому не можна спати в автомобілі. 0
Y-o---ne m--hna s---y-v---t------i. Y---- n- m----- s---- v a---------- Y-o-u n- m-z-n- s-a-y v a-t-m-b-l-. ----------------------------------- Y̆omu ne mozhna spaty v avtomobili.
Ta ei tohi rongijaamas magada. Йом---е мо--а -па-- на в---алі. Й--- н- м---- с---- н- в------- Й-м- н- м-ж-а с-а-и н- в-к-а-і- ------------------------------- Йому не можна спати на вокзалі. 0
Y---- n- -o-hn---paty n- --k--l-. Y---- n- m----- s---- n- v------- Y-o-u n- m-z-n- s-a-y n- v-k-a-i- --------------------------------- Y̆omu ne mozhna spaty na vokzali.
Tohime me istuda? Мо--а --- пр-с--т-? М---- н-- п-------- М-ж-а н-м п-и-і-т-? ------------------- Можна нам присісти? 0
Mo---a-nam-p---i-t-? M----- n-- p-------- M-z-n- n-m p-y-i-t-? -------------------- Mozhna nam prysisty?
Tohime me menüüd saada? М--на нам --ню? М---- н-- м---- М-ж-а н-м м-н-? --------------- Можна нам меню? 0
Mo-hna-----me-yu? M----- n-- m----- M-z-n- n-m m-n-u- ----------------- Mozhna nam menyu?
Tohime me eraldi maksta? Ч---о--мо м- -ап-атит--ок-е-о? Ч- м----- м- з-------- о------ Ч- м-ж-м- м- з-п-а-и-и о-р-м-? ------------------------------ Чи можемо ми заплатити окремо? 0
C-- -o-h-----y--ap--tyty ok--m-? C-- m------ m- z-------- o------ C-y m-z-e-o m- z-p-a-y-y o-r-m-? -------------------------------- Chy mozhemo my zaplatyty okremo?

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kuidas aju õpib uusi sõnu

Kui me õpime uusi sõnu, salvestab meie aju uue materjali. Õppimisest on kasu vaid pideval kordamisel. Kui hästi meie aju sõnu salvestab, sõltub mitmetest teguritest. Kõige tähtsam on aga, et me kordaksime sõnavara regulaarselt. Salvestatakse vaid sõnad, mida me tihti kasutame või kirjutame. Võiks öelda, et need sõnad salvestuvad nagu pildid. See õppimise põhimõte kehtib ka ahvidel. Ahvid suudavad õppida sõnu ‘lugema’ juhul, kui nad neid piisavalt sageli näevad. Kuigi nad ei mõista sõnu, tunnevad nad ära sõnade vormi. Et rääkida ladusat keelt, on meil vaja palju sõnu. Seepärast peab sõnavara olema hästi organiseeritud. Meie mälu töötab nagu arhiiv. Et leida sõna kiiresti, peab ta teadma, kust otsida. Seepärast on parem õppida sõnu kindlas kontekstis. Siis leiab meie aju alati õige ‘faili’ üles. Aga õpitut on võimalik ka unustada. Sel juhul liigub teadmine aktiivsest mälust passiivsesse mälu. Unustades vabastame me end teadmistest, mida me ei vaja. Nii teeb meie aju ruumi uuele ja tähtsamale infole. Seetõttu on oluline, et me kasutame oma teadmisi regulaarselt. Aga passiivses mälus olev teave ei ole igaveseks kadunud. Kui me näeme unustatud sõna, tuleb see meile jälle meelde. Varem õpitut omandame me teisel korral kiiremini. Inimene, kes soovib oma sõnavara laiendada, peab laiendama ka oma huvialasid. Meil kõigil on mingid teatud huvid. Seetõttu keskendume me tavaliselt ühele samale asjale. Aga keel koosneb mitmest erinevast semantilistest väljadest. Poliitikast huvitatud inimene peaks vahepeal lugema ka spordilehte!