Vestmik

et Sidesõnad 1   »   uk Сполучники 1

94 [üheksakümmend neli]

Sidesõnad 1

Sidesõnad 1

94 [дев’яносто чотири]

94 [devʺyanosto chotyry]

Сполучники 1

[Spoluchnyky 1]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti ukraina Mängi Rohkem
Oota kuni vihm lõpeb. З---ка---о-и --ре---н- --- до-. З------ д--- п-------- й-- д--- З-ч-к-й д-к- п-р-с-а-е й-и д-щ- ------------------------------- Зачекай доки перестане йти дощ. 0
Z-c----------y -eresta---y--y-----c-. Z-------- d--- p-------- y--- d------ Z-c-e-a-̆ d-k- p-r-s-a-e y-t- d-s-c-. ------------------------------------- Zachekay̆ doky perestane y̆ty doshch.
Oota kuni ma valmis olen. З-чек-й д-к--я ---- ------- /-г--о--. З------ д--- я б--- г------ / г------ З-ч-к-й д-к- я б-д- г-т-в-й / г-т-в-. ------------------------------------- Зачекай доки я буду готовий / готова. 0
Zac--ka-̆ do----a-------ot------/-h-tova. Z-------- d--- y- b--- h------- / h------ Z-c-e-a-̆ d-k- y- b-d- h-t-v-y- / h-t-v-. ----------------------------------------- Zachekay̆ doky ya budu hotovyy̆ / hotova.
Oota kuni ta tagasi tuleb. З-ч-к-й --к--він-по-ернеться. З------ д--- в-- п----------- З-ч-к-й д-к- в-н п-в-р-е-ь-я- ----------------------------- Зачекай доки він повернеться. 0
Z--heka-- -o-y -in po--rnet--y-. Z-------- d--- v-- p------------ Z-c-e-a-̆ d-k- v-n p-v-r-e-ʹ-y-. -------------------------------- Zachekay̆ doky vin povernetʹsya.
Ma ootan kuni mu juuksed on kuivad. Я----аю-д-----оє-во-о-с----со---. Я ч---- д--- м-- в------ в------- Я ч-к-ю д-к- м-є в-л-с-я в-с-х-е- --------------------------------- Я чекаю доки моє волосся висохне. 0
YA-----a------y--oy- ---o-----v-sok---. Y- c------ d--- m--- v------- v-------- Y- c-e-a-u d-k- m-y- v-l-s-y- v-s-k-n-. --------------------------------------- YA chekayu doky moye volossya vysokhne.
Ma ootan kuni film ära lõpeb. Я--е-а- д- -і--я--іл--у. Я ч---- д- к---- ф------ Я ч-к-ю д- к-н-я ф-л-м-. ------------------------ Я чекаю до кінця фільму. 0
YA-c---a-u -o--int--a -i--m-. Y- c------ d- k------ f------ Y- c-e-a-u d- k-n-s-a f-l-m-. ----------------------------- YA chekayu do kintsya filʹmu.
Ma ootan kuni foori tuli roheliseks läheb. Я---ка-----з----е-сві-ло. Я ч---- н- з----- с------ Я ч-к-ю н- з-л-н- с-і-л-. ------------------------- Я чекаю на зелене світло. 0
Y--c--k--- n- z--en---vit--. Y- c------ n- z----- s------ Y- c-e-a-u n- z-l-n- s-i-l-. ---------------------------- YA chekayu na zelene svitlo.
Millal sa puhkusele sõidad? К-л- -и-ї-е--- -і--ус-ку? К--- т- ї--- у в--------- К-л- т- ї-е- у в-д-у-т-у- ------------------------- Коли ти їдеш у відпустку? 0
Koly t- ---es- - vid--s---? K--- t- i----- u v--------- K-l- t- i-d-s- u v-d-u-t-u- --------------------------- Koly ty ïdesh u vidpustku?
Veel enne suvevaheaga? Щ----ре- літ-іми -а-і-у----? Щ- п---- л------ к---------- Щ- п-р-д л-т-і-и к-н-к-л-м-? ---------------------------- Ще перед літніми канікулами? 0
Shche-pered---t--m- ka--ku-a-y? S---- p---- l------ k---------- S-c-e p-r-d l-t-i-y k-n-k-l-m-? ------------------------------- Shche pered litnimy kanikulamy?
Jah, enne suvevaheaja algust. Так,--е -о -------к -о-н-тьс- --тн- -а---у--. Т--- щ- д- т---- я- п-------- л---- к-------- Т-к- щ- д- т-г-, я- п-ч-у-ь-я л-т-і к-н-к-л-. --------------------------------------------- Так, ще до того, як почнуться літні канікули. 0
Ta-,--h-h--do ---o--y-- -----utʹ--a--i-n- ----ku-y. T--- s---- d- t---- y-- p---------- l---- k-------- T-k- s-c-e d- t-h-, y-k p-c-n-t-s-a l-t-i k-n-k-l-. --------------------------------------------------- Tak, shche do toho, yak pochnutʹsya litni kanikuly.
Paranda katus enne, kui talv algab. По-аг--- -а----ерш--іж-зи-- почнеть--. П------- д--- п--- н-- з--- п--------- П-л-г-д- д-х- п-р- н-ж з-м- п-ч-е-ь-я- -------------------------------------- Полагоди дах, перш ніж зима почнеться. 0
P--aho-y-d-kh- ---s- nizh -yma---c-n----y-. P------- d---- p---- n--- z--- p----------- P-l-h-d- d-k-, p-r-h n-z- z-m- p-c-n-t-s-a- ------------------------------------------- Polahody dakh, persh nizh zyma pochnetʹsya.
Pese oma käed enne, kui lauda istud. П--и- --ки, --р--н----и-сі-атим-- з- -т-л. П---- р---- п--- н-- т- с-------- з- с---- П-м-й р-к-, п-р- н-ж т- с-д-т-м-ш з- с-і-. ------------------------------------------ Помий руки, перш ніж ти сідатимеш за стіл. 0
Po--y̆ --k----er-h n-zh-ty-sidatymes- -a s-il. P----- r---- p---- n--- t- s--------- z- s---- P-m-y- r-k-, p-r-h n-z- t- s-d-t-m-s- z- s-i-. ---------------------------------------------- Pomyy̆ ruky, persh nizh ty sidatymesh za stil.
Sulge aken enne, kui välja lähed. За---й-вік-о- пе---ніж п--еш-г-т-. З----- в----- п--- н-- п---- г---- З-к-и- в-к-о- п-р- н-ж п-д-ш г-т-. ---------------------------------- Закрий вікно, перш ніж підеш геть. 0
Za-r-y̆-----o, p-rs- niz--p-des- -etʹ. Z------ v----- p---- n--- p----- h---- Z-k-y-̆ v-k-o- p-r-h n-z- p-d-s- h-t-. -------------------------------------- Zakryy̆ vikno, persh nizh pidesh hetʹ.
Millal sa koju tuled? Ко-- ти-п--й----до-ому? К--- т- п------ д------ К-л- т- п-и-д-ш д-д-м-? ----------------------- Коли ти прийдеш додому? 0
K----t- -ryy̆d--h--o-o--? K--- t- p-------- d------ K-l- t- p-y-̆-e-h d-d-m-? ------------------------- Koly ty pryy̆desh dodomu?
Peale tunde? Пі--я--а--т--? П---- з------- П-с-я з-н-т-я- -------------- Після заняття? 0
Pi---a z---at-ya? P----- z--------- P-s-y- z-n-a-t-a- ----------------- Pislya zanyattya?
Jah, peale tundide lõppu. Та-,-п-сля -аня---. Т--- п---- з------- Т-к- п-с-я з-н-т-я- ------------------- Так, після заняття. 0
T-k,-p-s--a--any-----. T--- p----- z--------- T-k- p-s-y- z-n-a-t-a- ---------------------- Tak, pislya zanyattya.
Peale seda, kui tal õnnetus oli, ei saanud ta enam töötada. Пі----ава-ії в-н н- міг -іл-ше---а-ю--ти. П---- а----- в-- н- м-- б----- п--------- П-с-я а-а-і- в-н н- м-г б-л-ш- п-а-ю-а-и- ----------------------------------------- Після аварії він не міг більше працювати. 0
P---y- --a-iï-vin -e --- bi-ʹshe pra-s--v-t-. P----- a------ v-- n- m-- b------ p----------- P-s-y- a-a-i-̈ v-n n- m-h b-l-s-e p-a-s-u-a-y- ---------------------------------------------- Pislya avariï vin ne mih bilʹshe pratsyuvaty.
Peale seda, kui ta töö kaotas, läks ta Ameerikasse. П-----т-г- я---і- втра-и- р--оту, --н--ої--в-д- -м---ки. П---- т--- я- в-- в------ р------ в-- п----- д- А------- П-с-я т-г- я- в-н в-р-т-в р-б-т-, в-н п-ї-а- д- А-е-и-и- -------------------------------------------------------- Після того як він втратив роботу, він поїхав до Америки. 0
Pi---a --h- --k-vin---rat---r-bot-- vi- ---̈k-av d---m-ry-y. P----- t--- y-- v-- v------ r------ v-- p------- d- A------- P-s-y- t-h- y-k v-n v-r-t-v r-b-t-, v-n p-i-k-a- d- A-e-y-y- ------------------------------------------------------------ Pislya toho yak vin vtratyv robotu, vin poïkhav do Ameryky.
Peale seda, kui ta Ameerikasse läks, sai ta rikkaks. П---- -о-- я--він -е-е---в ----м---к-,--і- с--в--аг----. П---- т--- я- в-- п------- д- А------- в-- с--- б------- П-с-я т-г- я- в-н п-р-ї-а- д- А-е-и-и- в-н с-а- б-г-т-м- -------------------------------------------------------- Після того як він переїхав до Америки, він став багатим. 0
P--l------- --- vin --r---k-a---- A--r--y- --n st-v-bahatym. P----- t--- y-- v-- p--------- d- A------- v-- s--- b------- P-s-y- t-h- y-k v-n p-r-i-k-a- d- A-e-y-y- v-n s-a- b-h-t-m- ------------------------------------------------------------ Pislya toho yak vin pereïkhav do Ameryky, vin stav bahatym.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kuidas õppida kaht keelt korraga?

Tänapäeval on võõrkeeled muutunud aina olulisemaks. Paljud inimesed õpivad võõrkeeli. Kuid maailmas on palju huvitavaid keeli. Seepärast õpivad paljud mitut keelt korraga. Tavaliselt pole probleemi, kui laps kasvab üles kakskeelsena. Nende aju omandab automaatselt mõlemad keeled. Vanemaks saades eristavad nad, mis kuhu keelde kuulub. Kakskeelsed inimesed tunnevad ära, mis on mõlema keele omadused. Täiskasvanutel käib see teistmoodi. Nemad ei suuda nii kergesti kaht keelt üheaegselt õppida. Kaht keelt korraga õppijad peaks järgime paari reeglit. Esiteks on oluline kaht keelt omavahel võrrelda. Ühte keelkonda kuuluvad keeled on tihtipeale väga sarnased. Mistõttu võib neid omavahel sassi ajada. Mõistlik oleks mõlemat keelt põhjalikult analüüsida. Näiteks võib koostada nimekirja. Võib panna kirja keelte sarnasused ja erinevused. Niiviisi on aju sunnitud aju mõlema keelega intensiivselt tööd tegema. Aju suudab paremini meelde jätta, millised on kahe keele erinevused. Mõlemal keelel võiks olla oma värv ja kaust. See aitab keeli üksteisest eristada. Kui inimene õpib erinevaid keeli, tuleks käituda teisiti. Sel juhul pole ohtu, et aetakse segamini kaks väga erinevat keelt. Oht seisneb selles, et hakatakse keeli üksteisega võrdlema! Parem oleks võrrelda ühte keelt oma emakeelega. Aju õpib paremini, kui ta tajub kontrasti. Oluline on ka, et mõlemat keelt õpitakse võrdse intensiivsusega. Teoreetiliselt pole aga aju jaoks oluline, mitut keelt ta õpib...