Vestmik

et vajama – tahtma   »   uk потребувати – хотіти

69 [kuuskümmend üheksa]

vajama – tahtma

vajama – tahtma

69 [шістдесят дев’ять]

69 [shistdesyat devʺyatʹ]

потребувати – хотіти

[potrebuvaty – khotity]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti ukraina Mängi Rohkem
Mul on vaja voodit. М-ні-п--р--не-л--к-. М--- п------- л----- М-н- п-т-і-н- л-ж-о- -------------------- Мені потрібне ліжко. 0
M-ni-po-r-bne-li-hk-. M--- p------- l------ M-n- p-t-i-n- l-z-k-. --------------------- Meni potribne lizhko.
Ma tahan magada. Я ---у-спа--. Я х--- с----- Я х-ч- с-а-и- ------------- Я хочу спати. 0
Y--kh-ch- spaty. Y- k----- s----- Y- k-o-h- s-a-y- ---------------- YA khochu spaty.
Kas siin on voodit? Тут є----к-? Т-- є л----- Т-т є л-ж-о- ------------ Тут є ліжко? 0
T-t--e-liz-ko? T-- y- l------ T-t y- l-z-k-? -------------- Tut ye lizhko?
Mul on vaja lampi. Ме----отріб-а--амп-. М--- п------- л----- М-н- п-т-і-н- л-м-а- -------------------- Мені потрібна лампа. 0
M--i pot----a-lam-a. M--- p------- l----- M-n- p-t-i-n- l-m-a- -------------------- Meni potribna lampa.
Ma tahan lugeda. Я х--у----а-и. Я х--- ч------ Я х-ч- ч-т-т-. -------------- Я хочу читати. 0
YA---o--u ---t-t-. Y- k----- c------- Y- k-o-h- c-y-a-y- ------------------ YA khochu chytaty.
Kas siin on lampi? Чи --тут -ампа? Ч- є т-- л----- Ч- є т-т л-м-а- --------------- Чи є тут лампа? 0
Ch- -- tut lamp-? C-- y- t-- l----- C-y y- t-t l-m-a- ----------------- Chy ye tut lampa?
Mul on vaja telefoni. М--- пот-і--н--е---о-. М--- п------- т------- М-н- п-т-і-е- т-л-ф-н- ---------------------- Мені потрібен телефон. 0
Me-- po-r---- --l---n. M--- p------- t------- M-n- p-t-i-e- t-l-f-n- ---------------------- Meni potriben telefon.
Ma tahan helistada. Я-хо-у з--е----н--а--. Я х--- з-------------- Я х-ч- з-т-л-ф-н-в-т-. ---------------------- Я хочу зателефонувати. 0
YA -h-c---zat-lef--u--ty. Y- k----- z-------------- Y- k-o-h- z-t-l-f-n-v-t-. ------------------------- YA khochu zatelefonuvaty.
Kas siin on telefoni? Ту----те-ефон? Т-- є т------- Т-т є т-л-ф-н- -------------- Тут є телефон? 0
T-t--- t-l-fon? T-- y- t------- T-t y- t-l-f-n- --------------- Tut ye telefon?
Mul on vaja fotokaamerat. Мені потрі---й -о--а-а---. М--- п-------- ф---------- М-н- п-т-і-н-й ф-т-а-а-а-. -------------------------- Мені потрібний фотоапарат. 0
M-ni-pot--b-yy̆-f-to---r-t. M--- p--------- f---------- M-n- p-t-i-n-y- f-t-a-a-a-. --------------------------- Meni potribnyy̆ fotoaparat.
Ma tahan pildistada. Я--очу -о--г--ф-ват-. Я х--- ф------------- Я х-ч- ф-т-г-а-у-а-и- --------------------- Я хочу фотографувати. 0
YA --o--u f------f----y. Y- k----- f------------- Y- k-o-h- f-t-h-a-u-a-y- ------------------------ YA khochu fotohrafuvaty.
Kas siin on fotokaamerat? Ту- --ф-тоа-а-а-? Т-- є ф---------- Т-т є ф-т-а-а-а-? ----------------- Тут є фотоапарат? 0
Tut ye f--oa--ra-? T-- y- f---------- T-t y- f-t-a-a-a-? ------------------ Tut ye fotoaparat?
Mul on vaja arvutit. М-ні -----б-- -о--’ют--. М--- п------- к--------- М-н- п-т-і-е- к-м-’-т-р- ------------------------ Мені потрібен комп’ютер. 0
M-ni--otrib-n k----yu--r. M--- p------- k---------- M-n- p-t-i-e- k-m-ʺ-u-e-. ------------------------- Meni potriben kompʺyuter.
Ma tahan meili saata. Я --ч- п--л--и--овід--л---я-е-е-тронною----т--. Я х--- п------ п----------- е---------- п------ Я х-ч- п-с-а-и п-в-д-м-е-н- е-е-т-о-н-ю п-ш-о-. ----------------------------------------------- Я хочу послати повідомлення електронною поштою. 0
Y- -hochu-po-l-ty-pov--o--en--a--l--t---n--- pos-t-yu. Y- k----- p------ p------------ e----------- p-------- Y- k-o-h- p-s-a-y p-v-d-m-e-n-a e-e-t-o-n-y- p-s-t-y-. ------------------------------------------------------ YA khochu poslaty povidomlennya elektronnoyu poshtoyu.
Kas siin on arvutit? Чи - ту---ом-’-т--? Ч- є т-- к--------- Ч- є т-т к-м-’-т-р- ------------------- Чи є тут комп’ютер? 0
Ch--ye---t ko--ʺ-u---? C-- y- t-- k---------- C-y y- t-t k-m-ʺ-u-e-? ---------------------- Chy ye tut kompʺyuter?
Mul on vaja pastakat. Мен- п---і----к-л---в--р--к-. М--- п------- к------- р----- М-н- п-т-і-н- к-л-к-в- р-ч-а- ----------------------------- Мені потрібна кулькова ручка. 0
M-ni-p---ib-a-kulʹ-ova ruc---. M--- p------- k------- r------ M-n- p-t-i-n- k-l-k-v- r-c-k-. ------------------------------ Meni potribna kulʹkova ruchka.
Ma tahan midagi kirjutada. Я хо-- -ещо-----сат-. Я х--- д--- н-------- Я х-ч- д-щ- н-п-с-т-. --------------------- Я хочу дещо написати. 0
Y- -hochu-deshc-o--a--s-t-. Y- k----- d------ n-------- Y- k-o-h- d-s-c-o n-p-s-t-. --------------------------- YA khochu deshcho napysaty.
Kas siin on paberilehte ja pastakat? Т-т є а--у--па--ру-і--уль--в- -учка? Т-- є а---- п----- і к------- р----- Т-т є а-к-ш п-п-р- і к-л-к-в- р-ч-а- ------------------------------------ Тут є аркуш паперу і кулькова ручка? 0
Tut ye a--us- -aperu-- ku-ʹ--v---uc-ka? T-- y- a----- p----- i k------- r------ T-t y- a-k-s- p-p-r- i k-l-k-v- r-c-k-? --------------------------------------- Tut ye arkush paperu i kulʹkova ruchka?

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Masintõlge

Inimene, kes soovib mingi teksti tõlkimist, peab maksma palju raha. Elukutselised tõlgid ja tõlkijad on kallid. Vaatamata sellele on teiste keelte oskamine muutumas üha olulisemaks. Arvutiteadlased ja -keeleteadlased soovivad seda probleemi lahendada. Nad on juba mõnda aega tegelenud tõlkeabiprogrammide väljatöötamisega. Tänapäeval on palju erinevaid programme. Aga masintõlke kvaliteet pole tavaliselt väga hea. Kuid selles pole süüdi programmeerijad! Keeled on väga keerulised süsteemid. Arvutid, põhinevad lihtsatel matemaatilistel põhimõtetel. Seetõttu ei suuda nad keelt alati korrektselt töödelda. Tõlkeprogramm peab keele täielikult ära õppima. Selleks peavad spetsialistid õpetama programmile tuhandeid sõnu ja reegleid. See on praktiliselt võimatu. Lihtsam on arvutit panna võrrandeid arvutama. Selles on ta hea! Arvuti suudab välja arvutada, milliseid kombinatsioone kaustatakse tihemini. Ta tunneb näiteks ära, millised sõnad on sageli üksteise kõrval. Selleks tuleb talle sisestada tekstid erinevates keeltes. Sel moel õpib programm, mis on teatud keele juures tüüpiline. Antud statistiline meetod parandab automaattõlkeid. Kuid arvutid ei suuda inimesi asendada. Keele puhul ei suuda ükski masin inimese aju imiteerida. Seega jätkub tõlkijatel ja tõlkidel tööd veel kauaks ajaks! Tulevikus võiks lihtsaid tekste kindlasti arvutid tõlkida. Laulud, luule ja kirjandus vajavad aga elavat mõtlemist. Nad põhinevad inimese keeletunnetusel. Ja nii ongi hea ...