Vestmik

et Kellaajad   »   uk Години доби

8 [kaheksa]

Kellaajad

Kellaajad

8 [вісім]

8 [visim]

Години доби

[Hodyny doby]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti ukraina Mängi Rohkem
Vabandage! Ви--чте! В------- В-б-ч-е- -------- Вибачте! 0
Vy-ac--e! V-------- V-b-c-t-! --------- Vybachte!
Kui palju kell on, palun? С-ажіть-бу-ь-л-с--, к--ра---д-на? С------ б---------- к---- г------ С-а-і-ь б-д---а-к-, к-т-а г-д-н-? --------------------------------- Скажіть будь-ласка, котра година? 0
Sk--h-t-------l----, k-----h-dyn-? S------- b---------- k---- h------ S-a-h-t- b-d---a-k-, k-t-a h-d-n-? ---------------------------------- Skazhitʹ budʹ-laska, kotra hodyna?
Suur tänu. Щ-ро --к--. Щ--- д----- Щ-р- д-к-ю- ----------- Щиро дякую. 0
S---y-o -y-k-yu. S------ d------- S-c-y-o d-a-u-u- ---------------- Shchyro dyakuyu.
Kell on üks. П-р------и--. П---- г------ П-р-а г-д-н-. ------------- Перша година. 0
Per-ha ho-yn-. P----- h------ P-r-h- h-d-n-. -------------- Persha hodyna.
Kell on kaks. Дру-а г--и-а. Д---- г------ Д-у-а г-д-н-. ------------- Друга година. 0
Dr--a---dy-a. D---- h------ D-u-a h-d-n-. ------------- Druha hodyna.
Kell on kolm. Т--тя--од-на. Т---- г------ Т-е-я г-д-н-. ------------- Третя година. 0
T--t-a ---yn-. T----- h------ T-e-y- h-d-n-. -------------- Tretya hodyna.
Kell on neli. Ч-тв-рт- г-д--а. Ч------- г------ Ч-т-е-т- г-д-н-. ---------------- Четверта година. 0
C-e-v---a--o-y-a. C-------- h------ C-e-v-r-a h-d-n-. ----------------- Chetverta hodyna.
Kell on viis. П--та--оди-а. П---- г------ П-я-а г-д-н-. ------------- П’ята година. 0
Pʺyat- h-d-n-. P----- h------ P-y-t- h-d-n-. -------------- Pʺyata hodyna.
Kell on kuus. Ш---а --дин-. Ш---- г------ Ш-с-а г-д-н-. ------------- Шоста година. 0
Sho-t- ho-yna. S----- h------ S-o-t- h-d-n-. -------------- Shosta hodyna.
Kell on seitse. С-о-а -од-на. С---- г------ С-о-а г-д-н-. ------------- Сьома година. 0
S-om---odyna. S---- h------ S-o-a h-d-n-. ------------- Sʹoma hodyna.
Kell on kaheksa. Во-ьм- г-ди-а. В----- г------ В-с-м- г-д-н-. -------------- Восьма година. 0
V-sʹma h-d---. V----- h------ V-s-m- h-d-n-. -------------- Vosʹma hodyna.
Kell on üheksa. Д---ят--г--ин-. Д------ г------ Д-в-я-а г-д-н-. --------------- Дев’ята година. 0
De---a-a--ody--. D------- h------ D-v-y-t- h-d-n-. ---------------- Devʺyata hodyna.
Kell on kümme. Д--я-----ди-а. Д----- г------ Д-с-т- г-д-н-. -------------- Десята година. 0
Desya-a-hod-n-. D------ h------ D-s-a-a h-d-n-. --------------- Desyata hodyna.
Kell on üksteist. О--на-ц-та--од---. О--------- г------ О-и-а-ц-т- г-д-н-. ------------------ Одинадцята година. 0
O-y-a-----t- h-dyna. O----------- h------ O-y-a-t-y-t- h-d-n-. -------------------- Odynadtsyata hodyna.
Kell on kaksteist. Дв-------а----ин-. Д--------- г------ Д-а-а-ц-т- г-д-н-. ------------------ Дванадцята година. 0
D---a-t----a hod---. D----------- h------ D-a-a-t-y-t- h-d-n-. -------------------- Dvanadtsyata hodyna.
Ühes minutis on kuuskümmend sekundit. Х-и-и-а--ає-ш----е----сек--д. Х------ м-- ш-------- с------ Х-и-и-а м-є ш-с-д-с-т с-к-н-. ----------------------------- Хвилина має шістдесят секунд. 0
Khvy-y-a -a-- s--stdes-a--s-----. K------- m--- s---------- s------ K-v-l-n- m-y- s-i-t-e-y-t s-k-n-. --------------------------------- Khvylyna maye shistdesyat sekund.
Ühes tunnis on kuuskümmend minutit. Го-и---ма- -і-тде--- ---л-н. Г----- м-- ш-------- х------ Г-д-н- м-є ш-с-д-с-т х-и-и-. ---------------------------- Година має шістдесят хвилин. 0
Hod-na m--- s---tdes-a--kh-yly-. H----- m--- s---------- k------- H-d-n- m-y- s-i-t-e-y-t k-v-l-n- -------------------------------- Hodyna maye shistdesyat khvylyn.
Ühes päevas on kakskümmend neli tundi. Д-н--м-- -в-д-я-ь -о---и г---н-. Д--- м-- д------- ч----- г------ Д-н- м-є д-а-ц-т- ч-т-р- г-д-н-. -------------------------------- День має двадцять чотири години. 0
D--ʹ-ma---dv-dts--tʹ c-o-yry -----y. D--- m--- d--------- c------ h------ D-n- m-y- d-a-t-y-t- c-o-y-y h-d-n-. ------------------------------------ Denʹ maye dvadtsyatʹ chotyry hodyny.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Keelkonnad

Maal elab umbes 7 miljardit inimest. Ja nad räägivad umbes 7000 erinevat keelt! Nagu ka inimesed võivad keeled olla üksteisega sugulased. See tähendab, et neil on ühised juured. Aga leidub ka keeli, mis on täielikult eraldiseisvad. Nad ei ole geneetiliselt seotud ühegi teise keelega. Euroopas loetakse selliseks isoleeritud keeleks baski keelt. Kuid enamikel keeltel on siiski ‘vanemad’, ‘lapsed’ või ‘vennad-õed’ Nad kuuluvad mingisse kindlasse keeleperre. Et mõista, kui sarnased keeled on, tuleb neid võrrelda. Keeleteadlased on tänaseks avastanud umbes 300 geneetilise koodi üksust. Nende hulgas on 180 keeleperet, kus on rohkem kui üks keel. Ülejäänud 120 on isoleeritud keeled. Kõige suurem on indo-euroopa keelkond. See koosneb umbes 280 keelest. Sinna alla kuuluvad romaani, germaani ja slaavi keeled. Kõikidel mandritel on selle keelkonna keelte rääkijaid üle 3 miljardi! Aasias domineerib sino-tiibeti keel. Sellel keelel on enam kui 1.3 miljardit kõnelejat. Põhiliseks sino-tiibeti keeleks on hiina keel. Kolmas suurim keelkond asub Aafrikas. Kategooria nimi pärineb seal asuvatelt riikidelt: nigeri-kongo keeled. Seda räägib ‘vaid’ 350 miljonit inimest. Selle keelkonna põhiliseks keeleks on suahiili keel. Enamikel juhtudel on nii - mida lähem suhe, seda parem mõistmine. Inimesed, kes räägivad suguluskeeli, mõistavad üksteist hästi. Nad õpivad teise keele ära väga kiiresti. Seega, õppige keeli - suguvõsakokkutulekud on alati toredad!
Kas sa teadsid?
Saksa keel on rohkem kui 90 miljoni inimese emakeel. Need inimesed elavad enamasti Saksamaal, Austrias ja Šveitsis. Aga ka Belgias, Liechtensteinis, Põhja-Itaalias ja Luxemburgis räägitakse saksa keelt. Lisaks emakeelenoskajatele on veel umbes 80 miljonit inimest, kes saksa keelt mõistavad. Saksa keel on nimelt üks õpitumatest keeltest. Nagu ka inglise ja hollandi keel, kuulub see läänegermaani keelte hulka. Läbi sajandite on seda aga ka teised keeled mõjutanud. See tuleneb sellest, et keelepiirkond asub keset Euroopat. Tänapäeval integreeritakse sõnavarasse enamasti inglisekeelseid mõisteid. Veel üks saksa keele tunnusjoon on tema mitmed erinevad dialektid. Need kaotavad aga aina rohkem tähtsust. Standardkeel laieneb eelkõige läbi meedia. Seetõttu tahavad mitmed koolid jälle dialekte õpetada. Saksa keele grammatika ei ole väga lihtne, aga tasub end ära! Sest saksa keel kuulub maailma kõige tähtsamate keelte hulka...