Vestmik

et Sisseostud   »   uk Покупки

54 [viiskümmend neli]

Sisseostud

Sisseostud

54 [п’ятдесят чотири]

54 [pʺyatdesyat chotyry]

Покупки

[Pokupky]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti ukraina Mängi Rohkem
Ma sooviks kinki osta. Я х-т-в -и /------а-б к--и-- п-дар---к. Я х---- б- / х----- б к----- п--------- Я х-т-в б- / х-т-л- б к-п-т- п-д-р-н-к- --------------------------------------- Я хотів би / хотіла б купити подарунок. 0
Y--k-o-iv------kho-il- - kupy-y -od-r--o-. Y- k----- b- / k------ b k----- p--------- Y- k-o-i- b- / k-o-i-a b k-p-t- p-d-r-n-k- ------------------------------------------ YA khotiv by / khotila b kupyty podarunok.
Kuid midagi, mis poleks liialt kallis. Ал---е-д--е-------й. А-- н- д--- д------- А-е н- д-ж- д-р-г-й- -------------------- Але не дуже дорогий. 0
A-- n- duzhe-doroh--̆. A-- n- d---- d-------- A-e n- d-z-e d-r-h-y-. ---------------------- Ale ne duzhe dorohyy̆.
Võib-olla käekott? М--ливо с--ку? М------ с----- М-ж-и-о с-м-у- -------------- Можливо сумку? 0
Mo--l-------ku? M------- s----- M-z-l-v- s-m-u- --------------- Mozhlyvo sumku?
Millist värvi te soovite? Яког---о-ь-ру--и-- хотіли? Я---- к------ В- б х------ Я-о-о к-л-о-у В- б х-т-л-? -------------------------- Якого кольору Ви б хотіли? 0
Yakoh- ko--o-- -- b-k---ily? Y----- k------ V- b k------- Y-k-h- k-l-o-u V- b k-o-i-y- ---------------------------- Yakoho kolʹoru Vy b khotily?
Musta, pruuni või valget? Чор---о---о-ичне-ог--------ог-? Ч------- к---------- ч- б------ Ч-р-о-о- к-р-ч-е-о-о ч- б-л-г-? ------------------------------- Чорного, коричневого чи білого? 0
C-orn-ho------c-n----o-ch- b----o? C-------- k----------- c-- b------ C-o-n-h-, k-r-c-n-v-h- c-y b-l-h-? ---------------------------------- Chornoho, korychnevoho chy biloho?
Suurt või väikest? Велику--и--ал-----? В----- ч- м-------- В-л-к- ч- м-л-н-к-? ------------------- Велику чи маленьку? 0
V-lyk- ch- ma--nʹ--? V----- c-- m-------- V-l-k- c-y m-l-n-k-? -------------------- Velyku chy malenʹku?
Tohin ma seda korra vaadata? Ч- --ж- ---а--ю-г---у-и? Ч- м--- я н- ц- г------- Ч- м-ж- я н- ц- г-я-у-и- ------------------------ Чи можу я на цю глянути? 0
C-----z-- -- na-tsy---lya--t-? C-- m---- y- n- t--- h-------- C-y m-z-u y- n- t-y- h-y-n-t-? ------------------------------ Chy mozhu ya na tsyu hlyanuty?
Kas see on nahast? Во-- шк-ря--? В--- ш------- В-н- ш-і-я-а- ------------- Вона шкіряна? 0
V-na-----ryana? V--- s--------- V-n- s-k-r-a-a- --------------- Vona shkiryana?
Või on ta kunstmaterjalist? Чи -----з--шт-чно---м--еріа-у? Ч- в--- з- ш------- м--------- Ч- в-н- з- ш-у-н-г- м-т-р-а-у- ------------------------------ Чи вона зі штучного матеріалу? 0
Chy--on-----sh---hn-ho mate----u? C-- v--- z- s--------- m--------- C-y v-n- z- s-t-c-n-h- m-t-r-a-u- --------------------------------- Chy vona zi shtuchnoho materialu?
Nahast loomulikult. Зі --і----звича--о. З- ш----- з-------- З- ш-і-и- з-и-а-н-. ------------------- Зі шкіри, звичайно. 0
Z- -hki--,--vych-----. Z- s------ z---------- Z- s-k-r-, z-y-h-y-n-. ---------------------- Zi shkiry, zvychay̆no.
See on äärmiselt kvaliteetne. Це -уж- х------як--т-. Ц- д--- х----- я------ Ц- д-ж- х-р-ш- я-і-т-. ---------------------- Це дуже хороша якість. 0
T-- ----e--h--o--a --kis--. T-- d---- k------- y------- T-e d-z-e k-o-o-h- y-k-s-ʹ- --------------------------- Tse duzhe khorosha yakistʹ.
Ja käekott on tõesti seda hinda väärt. І с-мка-дійс-о з--с-м-не -о---а. І с---- д----- з----- н- д------ І с-м-а д-й-н- з-в-і- н- д-р-г-. -------------------------------- І сумка дійсно зовсім не дорога. 0
I s--ka-diy̆s----ov-im n--doro-a. I s---- d------ z----- n- d------ I s-m-a d-y-s-o z-v-i- n- d-r-h-. --------------------------------- I sumka diy̆sno zovsim ne doroha.
See meeldib mulle. Ця-м----п-доб---ься. Ц- м--- п----------- Ц- м-н- п-д-б-є-ь-я- -------------------- Ця мені подобається. 0
T-ya me----o-o------sya. T--- m--- p------------- T-y- m-n- p-d-b-y-t-s-a- ------------------------ Tsya meni podobayetʹsya.
Ma võtan selle. Я цю--і---у. Я ц- в------ Я ц- в-з-м-. ------------ Я цю візьму. 0
YA----u-v-----. Y- t--- v------ Y- t-y- v-z-m-. --------------- YA tsyu vizʹmu.
Kas ma saan seda hiljem ümber vahetada? Чи-м-жу я -- о--і-ят-? Ч- м--- я ц- о-------- Ч- м-ж- я ц- о-м-н-т-? ---------------------- Чи можу я цю обміняти? 0
Chy mo-----a ts---o-m---a-y? C-- m---- y- t--- o--------- C-y m-z-u y- t-y- o-m-n-a-y- ---------------------------- Chy mozhu ya tsyu obminyaty?
Loomulikult. З-ич-йн-. З-------- З-и-а-н-. --------- Звичайно. 0
Z---ha-̆no. Z---------- Z-y-h-y-n-. ----------- Zvychay̆no.
Me pakime ta kingina ära. Ми запак-є-о--ї як -о--р-нок. М- з-------- ї- я- п--------- М- з-п-к-є-о ї- я- п-д-р-н-к- ----------------------------- Ми запакуємо її як подарунок. 0
My--------emo-ï---y-k-po--ru-ok. M- z--------- i--- y-- p--------- M- z-p-k-y-m- i-i- y-k p-d-r-n-k- --------------------------------- My zapakuyemo ïï yak podarunok.
Kassa on sealpool. Ка---та-. К--- т--- К-с- т-м- --------- Каса там. 0
K-s- ta-. K--- t--- K-s- t-m- --------- Kasa tam.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kes mõistab keda?

Maailmas on umbes 7 miljardit inimest. Neil kõigil on keel. Kahjuks ei ole see alati sama keel. Seega peame teiste rahvustega suhtlemiseks õppima keeli. See on sageli väga raske. Kuid on keeli, mis on üksteisega väga sarnased. Nende rääkijad mõistavad üksteist ilma teise keelt õppimata. Seda nähtust nimetatakse vastastikuseks mõistmiseks . Kusjuures eristatakse kahte võimalust. Esimene variant on suuline vastastikune arusaadavus. Sel juhul mõistavad kõnelejad üksteist rääkides. Samas ei mõsita nad teise keele kirjutatud vormi. Keeltel on erinevad kirjakeele vormid. Näiteks võib tuua hindi ja urdu keele. Teine võimalus on kirjalik vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistetakse teise keele kirjavormi. Samas üksteisega rääkides, ei mõista nad üksteist. Põhjuseks on kahe keele väga erinev hääldus. Saksa ja Hollandi keel on sellises suhtes. Väga lähedases suguluses olevatel keeltel esineb mõlemat varianti. See tähendab, et nad mõistavad üksteist nii kõnes kui kirjas. Siin võib tuua näiteks vene ja ukraina keele või tai ja laose keele. Kuid on olemas ka asümmeetriline vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistavad kõnelejad üksteist erineval määral. Portugallased saavad hispaanlastest aru paremini kui hispaanlased portugallastest. Austerlased mõistavad sakslasi paremini kui vastupidi. Antud näidetes on takistuseks dialektid. Kes tõesti tahab häid vestluseid pidada, peavad õppima midagi uut ...