Vestmik

et Kodus   »   uk У будинку

17 [seitseteist]

Kodus

Kodus

17 [сімнадцять]

17 [simnadtsyatʹ]

У будинку

[U budynku]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti ukraina Mängi Rohkem
Siin on meie maja. Ц- наш -удино-. Ц- н-- б------- Ц- н-ш б-д-н-к- --------------- Цe наш будинок. 0
T-e na---b--y-o-. T-- n--- b------- T-e n-s- b-d-n-k- ----------------- TSe nash budynok.
Üleval on katus. Н-го-і---д-х. Н----- є д--- Н-г-р- є д-х- ------------- Нагорі є дах. 0
N-h-ri------k-. N----- y- d---- N-h-r- y- d-k-. --------------- Nahori ye dakh.
All on kelder. Вн--у - ---вал. В---- є п------ В-и-у є п-д-а-. --------------- Внизу є підвал. 0
V-y-u-y- p-----. V---- y- p------ V-y-u y- p-d-a-. ---------------- Vnyzu ye pidval.
Maja taga on aed. За---ди-ко- є---д. З- б------- є с--- З- б-д-н-о- є с-д- ------------------ За будинком є сад. 0
Za---dy---m y- sa-. Z- b------- y- s--- Z- b-d-n-o- y- s-d- ------------------- Za budynkom ye sad.
Maja ees ei ole tänavat. П-ре---уд-н--м-не--- в--иц-. П---- б------- н---- в------ П-р-д б-д-н-о- н-м-є в-л-ц-. ---------------------------- Перед будинком немає вулиці. 0
P-red ---ynko---em--e vulytsi. P---- b------- n----- v------- P-r-d b-d-n-o- n-m-y- v-l-t-i- ------------------------------ Pered budynkom nemaye vulytsi.
Maja kõrval on puud. Б-л--буд--ку---д-рев-. Б--- б------ є д------ Б-л- б-д-н-у є д-р-в-. ---------------------- Біля будинку є дерева. 0
B--ya--u----u-ye d-reva. B---- b------ y- d------ B-l-a b-d-n-u y- d-r-v-. ------------------------ Bilya budynku ye dereva.
Siin on minu korter. Ц--м-я квар---а Ц- м-- к------- Ц- м-я к-а-т-р- --------------- Цe моя квартира 0
T-- -o-- k---t-ra T-- m--- k------- T-e m-y- k-a-t-r- ----------------- TSe moya kvartyra
Siin on köök ja vannituba. Т---є---хн--- -ан-- -------. Т-- є к---- і в---- к------- Т-т є к-х-я і в-н-а к-м-а-а- ---------------------------- Тут є кухня і ванна кімната. 0
T---ye ku--n---- va-n------a-a. T-- y- k------ i v---- k------- T-t y- k-k-n-a i v-n-a k-m-a-a- ------------------------------- Tut ye kukhnya i vanna kimnata.
Seal on elutuba ja magamistuba. Там є-в---л-ня і -п--ь--. Т-- є в------- і с------- Т-м є в-т-л-н- і с-а-ь-я- ------------------------- Там є вітальня і спальня. 0
T---ye-vital-n---i -palʹ--a. T-- y- v-------- i s-------- T-m y- v-t-l-n-a i s-a-ʹ-y-. ---------------------------- Tam ye vitalʹnya i spalʹnya.
Välisuks on lukus. Вх---і-----і -----ен-. В----- д---- з-------- В-і-н- д-е-і з-ч-н-н-. ---------------------- Вхідні двері зачинені. 0
V--idni------ -a--yn---. V------ d---- z--------- V-h-d-i d-e-i z-c-y-e-i- ------------------------ Vkhidni dveri zachyneni.
Kuid aknad on lahti. Але в--на-в-д----ні А-- в---- в-------- А-е в-к-а в-д-и-е-і ------------------- Але вікна відчинені 0
Ale v-k-a----ch---ni A-- v---- v--------- A-e v-k-a v-d-h-n-n- -------------------- Ale vikna vidchyneni
Täna on kuum. С-о---ні--пе--т-о. С------- с-------- С-о-о-н- с-е-о-н-. ------------------ Сьогодні спекотно. 0
Sʹ-----i -------o. S------- s-------- S-o-o-n- s-e-o-n-. ------------------ Sʹohodni spekotno.
Me lähme elutuppa. М- й--м--у-віт---ню. М- й---- у в-------- М- й-е-о у в-т-л-н-. -------------------- Ми йдемо у вітальню. 0
M- ---emo u-v--a-ʹn-u. M- y----- u v--------- M- y-d-m- u v-t-l-n-u- ---------------------- My y̆demo u vitalʹnyu.
Seal on diivan ja tugitool. Там---дива--і-к-і-ло. Т-- є д---- і к------ Т-м є д-в-н і к-і-л-. --------------------- Там є диван і крісло. 0
Tam--e--yv-n-----i-lo. T-- y- d---- i k------ T-m y- d-v-n i k-i-l-. ---------------------- Tam ye dyvan i krislo.
Võtke istet! С-д-й-е! С------- С-д-й-е- -------- Сідайте! 0
Siday̆-e! S-------- S-d-y-t-! --------- Siday̆te!
Seal on minu arvuti. Та----оїт- мі---о--’юте-. Т-- с----- м-- к--------- Т-м с-о-т- м-й к-м-’-т-р- ------------------------- Там стоїть мій комп’ютер. 0
T-m s-oïtʹ-m--̆-kompʺyu---. T-- s------ m--- k---------- T-m s-o-̈-ʹ m-y- k-m-ʺ-u-e-. ---------------------------- Tam stoïtʹ miy̆ kompʺyuter.
Seal seisab mu stereosüsteem. Та- -то----мі- м----ний --нтр. Т-- с----- м-- м------- ц----- Т-м с-о-т- м-й м-з-ч-и- ц-н-р- ------------------------------ Там стоїть мій музичний центр. 0
Ta- ---ï-----y--------ny---t-ent-. T-- s------ m--- m--------- t------ T-m s-o-̈-ʹ m-y- m-z-c-n-y- t-e-t-. ----------------------------------- Tam stoïtʹ miy̆ muzychnyy̆ tsentr.
Telekas on täiesti uus. Т-----з-р-----і--нови-. Т-------- з----- н----- Т-л-в-з-р з-в-і- н-в-й- ----------------------- Телевізор зовсім новий. 0
Te-e------z--sim--ov-y̆. T-------- z----- n------ T-l-v-z-r z-v-i- n-v-y-. ------------------------ Televizor zovsim novyy̆.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Sõna ja sõnavara

Igal keelel on oma sõnavara. Sõnavara koosneb kindlast hulgast sõnadest. Sõna on sõltumatu keeleline üksus. Sõnad on alati selge tähendus. See eristab neid helidest ja silpidest. Sõnade arv on igas keeles erinev. Inglise keeles on näiteks palju sõnu. Võib isegi öelda, et inglise keel on sõnavara poolest maailmameister. Praegu on inglise keeles arvatavasti rohkem kui miljon sõna. Oxfordi inglise keele sõnaraamatus on üle 600000 sõna. Hiina, hispaania ja vene keeles on palju vähem. Keele sõnavara sõltub ka selle ajaloost. Inglise keelt on mõjutanud mitmed teised keeled ja kultuurid. Seetõttu on inglise keele sõnavara märkimiväärselt kasvanud. Aga inglise sõnavara kasvab ka tänapäeval. Ekspertide hinnangul lisandub iga päev 15 uut sõna. Kõige rohkem pärinevad need uuest meediast. Teaduslik terminoloogia on välja arvatud. Sest keemiaalane terminoloogia sisaldab juba üksi tuhandeid sõnu. Peaaegu igas keeles kasutatakse pikemaid sõnu vähem kui lühemaid sõnu. Ja enamik kõnelejaid kasutab vaid mõnd sõna. Sellepärast valime me aktiivse ja passiivse sõnavara vahel. Passiivne sõnavara sisaldab sõnu, mida mõistame. Kuid me kasutame neid harva või üldse mitte. Aktiivne sõnavara sisaldab sõnu, mida me kasutame regulaarselt. Lihtsate vestluste ja tekstide loomiseks piisab vähestest sõnadest. Inglise keeles läheb selleks tarvis vaid umbes 400 sõna ja 40 tegusõna. Nii et ärge muretsege, kui teie sõnavara on piiratud!
Kas sa teadsid?
Heebrea keel kuulub afroaasia keelte rühma. See on lähemas suguluses araabia ja aramea keelega. Heebrea keel on emakeeleks 5 miljonile inimesele. Modernne heebrea keel on siiski kunstlikult tekitatud keel. Selle põhi arenes ammu välja surnud vanaheebrea keelest. Sõnavara ja grammatika võeti osaliselt teistest keeltest üle. Nii ehitati vanaheebrea keel teadlikult modernseks standardkeeleks. Selline plaanitud keelemuutus on kogu maailmas unikaalne. Heebrea keele märgisüsteem koosneb kaashäälikutekirjast. See tähendab, et tavaliselt täishäälikuid ei kirjutata. Nende jaoks ei ole eraldi tähti. Heebrea kirja loetakse paremalt vasakule. Nende märgid on pärit 3000 aastat vanast traditsioonist. Kes heebrea keelt õpib, tutvub samaaegselt pisut kultuuriajalooga. Proovige ise järele!