Vestmik

et Aastaajad ja ilm   »   fa ‫فصل های سال و آب و هوا‬

16 [kuusteist]

Aastaajad ja ilm

Aastaajad ja ilm

‫16 [شانزده]‬

16 [shânz-dah]

‫فصل های سال و آب و هوا‬

[fasl-hâye sâl va âb o havâ]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti pärsia Mängi Rohkem
Need on aastaajad: ‫ا-ن--- -ص- ه-- -ال -س-ن--‬ ‫--- ه- ف-- ه-- س-- ه------ ‫-ی- ه- ف-ل ه-ی س-ل ه-ت-د-‬ --------------------------- ‫این ها فصل های سال هستند:‬ 0
in-h- -asl--â-e-s---ha--a--: i---- f-------- s-- h------- i---â f-s---â-e s-l h-s-a-d- ---------------------------- in-hâ fasl-hâye sâl hastand:
Kevad, suvi, ‫بها-،-تاب--ان،‬ ‫----- ت-------- ‫-ه-ر- ت-ب-ت-ن-‬ ---------------- ‫بهار، تابستان،‬ 0
bah--- t---stân b----- t------- b-h-r- t-b-s-â- --------------- bahâr, tâbestân
sügis ja talv. ‫پائ-ز---زم-تا--‬ ‫----- و ز------- ‫-ا-ی- و ز-س-ا-.- ----------------- ‫پائیز و زمستان.‬ 0
pâiz va--e--stân p--- v- z------- p-i- v- z-m-s-â- ---------------- pâiz va zemestân
Suvi on kuum. ‫ت-بس--ن گ-م--س-.‬ ‫------- گ-- ا---- ‫-ا-س-ا- گ-م ا-ت-‬ ------------------ ‫تابستان گرم است.‬ 0
t---s-â--g--m----. t------- g--- a--- t-b-s-â- g-r- a-t- ------------------ tâbestân garm ast.
Suvel paistab päike. ‫در---بست-ن--و--ید -ی-د--شد.‬ ‫-- ت------ خ----- م--------- ‫-ر ت-ب-ت-ن خ-ر-ی- م-‌-ر-ش-.- ----------------------------- ‫در تابستان خورشید می‌درخشد.‬ 0
d-----b-s--- kho----i--mi--â-a-. d-- t------- k-------- m-------- d-r t-b-s-â- k-o---h-d m---â-a-. -------------------------------- dar tâbestân khor-shid mi-tâbad.
Suvel käime hea meelega jalutamas. ‫در--ابس-ان-د-س- دار-م -ی--ه ر-ی-ک--م.‬ ‫-- ت------ د--- د---- پ---- ر-- ک----- ‫-ر ت-ب-ت-ن د-س- د-ر-م پ-ا-ه ر-ی ک-ی-.- --------------------------------------- ‫در تابستان دوست داریم پیاده روی کنیم.‬ 0
d-r--â-es--n-do-----â--m pi--e---v----ni-. d-- t------- d---- d---- p---- r--- k----- d-r t-b-s-â- d-o-t d-r-m p-â-e r-v- k-n-m- ------------------------------------------ dar tâbestân doost dârim piâde ravi konim.
Talv on külm. ‫-مست-ن-سر---ست.‬ ‫------ س-- ا---- ‫-م-ت-ن س-د ا-ت-‬ ----------------- ‫زمستان سرد است.‬ 0
z-mes-ân-s-rd--st. z------- s--- a--- z-m-s-â- s-r- a-t- ------------------ zemestân sard ast.
Talvel sajab lund või vihma. ‫در-ز-ستان برف -ا ب-----می-ب--د-‬ ‫-- ز----- ب-- ی- ب---- م-------- ‫-ر ز-س-ا- ب-ف ی- ب-ر-ن م-‌-ا-د-‬ --------------------------------- ‫در زمستان برف یا باران می‌بارد.‬ 0
d-r-z-mes-â---a-f ----ârân-m-bâ-ad. d-- z------- b--- y- b---- m------- d-r z-m-s-â- b-r- y- b-r-n m-b-r-d- ----------------------------------- dar zemestân barf yâ bârân mibârad.
Talvel oleme hea meelega kodus. ‫-----ست-ن دوست-د-ر-- د--خ--- --انی-.‬ ‫-- ز----- د--- د---- د- خ--- ب------- ‫-ر ز-س-ا- د-س- د-ر-م د- خ-ن- ب-ا-ی-.- -------------------------------------- ‫در زمستان دوست داریم در خانه بمانیم.‬ 0
d-- zem-s-â--b--h-ta--doost d---- dar kh-n--b-----m. d-- z------- b------- d---- d---- d-- k---- b------- d-r z-m-s-â- b-s---a- d-o-t d-r-m d-r k-â-e b-m-n-m- ---------------------------------------------------- dar zemestân bish-tar doost dârim dar khâne bemânim.
On külm. ‫هوا----د است.‬ ‫--- ‫--- ا---- ‫-و- ‫-ر- ا-ت-‬ --------------- ‫هوا ‫سرد است.‬ 0
sa-d a-t. s--- a--- s-r- a-t- --------- sard ast.
Sajab vihma. ‫بار-ن---‌-ا-د-‬ ‫----- م-------- ‫-ا-ا- م-‌-ا-د-‬ ---------------- ‫باران می‌بارد.‬ 0
bârân --b---d. b---- m------- b-r-n m-b-r-d- -------------- bârân mibârad.
On tuuline. ‫----می-وز-.‬ ‫--- م------- ‫-ا- م-‌-ز-.- ------------- ‫باد می‌وزد.‬ 0
b---mi-va-ad. b-- m-------- b-d m---a-a-. ------------- bâd mi-vazad.
On soe. ‫-وا-‫-ر- ----‬ ‫--- ‫--- ا---- ‫-و- ‫-ر- ا-ت-‬ --------------- ‫هوا ‫گرم است.‬ 0
g-rm----. g--- a--- g-r- a-t- --------- garm ast.
On päikesepaisteline. ‫----‫-------است-‬ ‫--- ‫------ ا---- ‫-و- ‫-ف-ا-ی ا-ت-‬ ------------------ ‫هوا ‫آفتابی است.‬ 0
âf-âbi-a--. â----- a--- â-t-b- a-t- ----------- âftâbi ast.
On selge. ‫-و--ص-ف--س-.‬ ‫--- ص-- ا---- ‫-و- ص-ف ا-ت-‬ -------------- ‫هوا صاف است.‬ 0
hav--sâ- --t. h--- s-- a--- h-v- s-f a-t- ------------- havâ sâf ast.
Kuidas on ilm täna? ‫--- ---و- چ--ر--س-؟‬ ‫--- ا---- چ--- ا---- ‫-و- ا-ر-ز چ-و- ا-ت-‬ --------------------- ‫هوا امروز چطور است؟‬ 0
h--- -----z-c-etor --t? h--- e----- c----- a--- h-v- e-r-o- c-e-o- a-t- ----------------------- havâ emrooz chetor ast?
Täna on külm. ‫--ر-ز سر--ا---‬ ‫----- س-- ا---- ‫-م-و- س-د ا-ت-‬ ---------------- ‫امروز سرد است.‬ 0
em-o-z s-rd-a--. e----- s--- a--- e-r-o- s-r- a-t- ---------------- emrooz sard ast.
Täna on soe. ‫ا-ر-ز--ر--ا--.‬ ‫----- گ-- ا---- ‫-م-و- گ-م ا-ت-‬ ---------------- ‫امروز گرم است.‬ 0
emr----g-rm-a-t. e----- g--- a--- e-r-o- g-r- a-t- ---------------- emrooz garm ast.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Õppimine ja emotsioonid

Meil on hea meel, kui saame suhelda võõrkeeles. Oleme uhked enda ja meie õppe arengule. Teiselt poolt, kui meil ei õnnestu meil oled ärritunud või pettunud. Erinevad tunded on seega seotud õpet. Uued uuringud on tulla huvitavaid tulemusi. Need näitavad, et tunded mängivad rolli õppimise ajal. Sest meie emotsioonid mõjutada meie edu õppes. Õppimine on alati ‘probleemi’ meie aju. Ja ta tahab seda probleemi lahendada. Kas see on edukas sõltub meie emotsioone. Kui usume, et saate probleemi lahendada, oleme kindlad. See emotsionaalne stabiilsus aitab meil õppimist. Positiivne mõtlemine edendab meie vaimsete võimete. Teisest küljest õppe pinge alla töö samuti. Kahtluse korral või murettekitav takistab head tulemused. Me õpime eriti halvasti, kuna me kardame. Sel juhul meie aju ei saa salvestada uue sisu väga hästi. Seetõttu on oluline alati olema põhjendatud, kui õppimine. Nii et emotsioonid mõjutavad õppimist. Kuid õppimine mõjutab meie emotsioone! Samas aju struktuure, mis töötlevad faktid protsessi emotsioone. Nii et õppimine saate teha sind õnnelikuks ja need, kes on õnnelik õppida paremini. Loomulikult õppimine ei ole alati lõbus; See võib olla tüütu. Sel põhjusel me peaks alati seada väike eesmärke. Sel viisil me ei ülemaksustama meie aju. Ja Me garanteerime, et me täidame meie ootusi. Meie edu on siis tasu, mis motiveerib kõik jälle. Niisiis: Õpi midagi – ja naerata seda tehes!
Kas sa teadsid?
Kreeka keel kuulub indoeuroopa keelte hulka. See ei ole aga mitte ühegi keelega maailmas lähemalt suguluses. Ei tohi aga segamini ajada tänapäevast kreeka keelt ja vanakreeka keelt. Vanakreeka keelt õpetatakse veel tänapäevalgi paljudes koolides ja ülikoolides. See oli varem filosoofia ja teaduse keel. Kes läbi antiikse maailma reisis, kasutas vanakreeka keelt ühise suhtluskeelena. Uuskreeka keel seevastu on emakeeleks 13 miljonile inimesele. See arenes vanakreeka keelest. Seda, millal täpselt uuskreeka keel tekkis, on raske öelda. Kindel on aga see, et see on lihtsamini üles ehitatud, kui vanakreeka keel. Siiski on uuskreeka keelde arvukad arhailised vormid jääma püsinud. Samuti on see väga ühtne keel, millel tugevad dialektid puuduvad. Seda kirjutatakse kreeka tähestikus, mis on peaaegu 2500 aasta vanune. On huvitav teada, et kreeka keel kuulub suurimate sõnavaradega keelte hulka. Kellele meeldib sõnu õppida, peaks kreeka keelega alustama...