Vestmik

et Aastaajad ja ilm   »   sr Годишња доба и време

16 [kuusteist]

Aastaajad ja ilm

Aastaajad ja ilm

16 [шеснаест]

16 [šesnaest]

Годишња доба и време

[Godišnja doba i vreme]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti serbia Mängi Rohkem
Need on aastaajad: Ов---у го--шњ- доба: Ово су годишња доба: О-о с- г-д-ш-а д-б-: -------------------- Ово су годишња доба: 0
O-o--- --diš--a -o--: Ovo su godišnja doba: O-o s- g-d-š-j- d-b-: --------------------- Ovo su godišnja doba:
Kevad, suvi, Пр-л---, лето, Пролеће, лето, П-о-е-е- л-т-, -------------- Пролеће, лето, 0
Pr------,--et-, Prolec-e, leto, P-o-e-́-, l-t-, --------------- Proleće, leto,
sügis ja talv. jе--н-и-з-м-. jесен и зима. j-с-н и з-м-. ------------- jесен и зима. 0
j-s---i-z-ma. jesen i zima. j-s-n i z-m-. ------------- jesen i zima.
Suvi on kuum. Л-т---е-в---е. Лето је вруће. Л-т- ј- в-у-е- -------------- Лето је вруће. 0
Let- -- v---́-. Leto je vruc-e. L-t- j- v-u-́-. --------------- Leto je vruće.
Suvel paistab päike. Л--и-сиј- -у-ц-. Лети сија сунце. Л-т- с-ј- с-н-е- ---------------- Лети сија сунце. 0
Let---i-a--u-ce. Leti sija sunce. L-t- s-j- s-n-e- ---------------- Leti sija sunce.
Suvel käime hea meelega jalutamas. Л--и--ад----ем----т--и. Лети радо идемо шетати. Л-т- р-д- и-е-о ш-т-т-. ----------------------- Лети радо идемо шетати. 0
Leti----o---emo --t---. Leti rado idemo šetati. L-t- r-d- i-e-o š-t-t-. ----------------------- Leti rado idemo šetati.
Talv on külm. З--а-је хладн-. Зима је хладна. З-м- ј- х-а-н-. --------------- Зима је хладна. 0
Z-ma--e-----n-. Zima je hladna. Z-m- j- h-a-n-. --------------- Zima je hladna.
Talvel sajab lund või vihma. Зим---а---сне--и-и--и-а. Зими пада снег или киша. З-м- п-д- с-е- и-и к-ш-. ------------------------ Зими пада снег или киша. 0
Z-m-----a -n-- -----i--. Zimi pada sneg ili kiša. Z-m- p-d- s-e- i-i k-š-. ------------------------ Zimi pada sneg ili kiša.
Talvel oleme hea meelega kodus. З--и-ра-- ---аје-- код--у--. Зими радо остајемо код куће. З-м- р-д- о-т-ј-м- к-д к-ћ-. ---------------------------- Зими радо остајемо код куће. 0
Zimi----- o-t---mo---- --c-e. Zimi rado ostajemo kod kuc-e. Z-m- r-d- o-t-j-m- k-d k-c-e- ----------------------------- Zimi rado ostajemo kod kuće.
On külm. Хладн- --. Хладно је. Х-а-н- ј-. ---------- Хладно је. 0
H--d-- je. Hladno je. H-a-n- j-. ---------- Hladno je.
Sajab vihma. П-да--иш-. Пада киша. П-д- к-ш-. ---------- Пада киша. 0
P-d- ki--. Pada kiša. P-d- k-š-. ---------- Pada kiša.
On tuuline. Вет-о-и----е. Ветровито је. В-т-о-и-о ј-. ------------- Ветровито је. 0
Ve--ov-to--e. Vetrovito je. V-t-o-i-o j-. ------------- Vetrovito je.
On soe. Топ-о је. Топло је. Т-п-о ј-. --------- Топло је. 0
T-p-o--e. Toplo je. T-p-o j-. --------- Toplo je.
On päikesepaisteline. С----но ј-. Сунчано је. С-н-а-о ј-. ----------- Сунчано је. 0
Su-č--o -e. Sunčano je. S-n-a-o j-. ----------- Sunčano je.
On selge. В------е. Ведро је. В-д-о ј-. --------- Ведро је. 0
Ved-o j-. Vedro je. V-d-o j-. --------- Vedro je.
Kuidas on ilm täna? К-кво ----ре-- дан--? Какво је време данас? К-к-о ј- в-е-е д-н-с- --------------------- Какво је време данас? 0
K--v---e v--m----na-? Kakvo je vreme danas? K-k-o j- v-e-e d-n-s- --------------------- Kakvo je vreme danas?
Täna on külm. Д-на--ј- --а---. Данас је хладно. Д-н-с ј- х-а-н-. ---------------- Данас је хладно. 0
D-n---je hl---o. Danas je hladno. D-n-s j- h-a-n-. ---------------- Danas je hladno.
Täna on soe. Да-а- -е-топ-о. Данас је топло. Д-н-с ј- т-п-о- --------------- Данас је топло. 0
D---s--- --plo. Danas je toplo. D-n-s j- t-p-o- --------------- Danas je toplo.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Õppimine ja emotsioonid

Meil on hea meel, kui saame suhelda võõrkeeles. Oleme uhked enda ja meie õppe arengule. Teiselt poolt, kui meil ei õnnestu meil oled ärritunud või pettunud. Erinevad tunded on seega seotud õpet. Uued uuringud on tulla huvitavaid tulemusi. Need näitavad, et tunded mängivad rolli õppimise ajal. Sest meie emotsioonid mõjutada meie edu õppes. Õppimine on alati ‘probleemi’ meie aju. Ja ta tahab seda probleemi lahendada. Kas see on edukas sõltub meie emotsioone. Kui usume, et saate probleemi lahendada, oleme kindlad. See emotsionaalne stabiilsus aitab meil õppimist. Positiivne mõtlemine edendab meie vaimsete võimete. Teisest küljest õppe pinge alla töö samuti. Kahtluse korral või murettekitav takistab head tulemused. Me õpime eriti halvasti, kuna me kardame. Sel juhul meie aju ei saa salvestada uue sisu väga hästi. Seetõttu on oluline alati olema põhjendatud, kui õppimine. Nii et emotsioonid mõjutavad õppimist. Kuid õppimine mõjutab meie emotsioone! Samas aju struktuure, mis töötlevad faktid protsessi emotsioone. Nii et õppimine saate teha sind õnnelikuks ja need, kes on õnnelik õppida paremini. Loomulikult õppimine ei ole alati lõbus; See võib olla tüütu. Sel põhjusel me peaks alati seada väike eesmärke. Sel viisil me ei ülemaksustama meie aju. Ja Me garanteerime, et me täidame meie ootusi. Meie edu on siis tasu, mis motiveerib kõik jälle. Niisiis: Õpi midagi – ja naerata seda tehes!
Kas sa teadsid?
Kreeka keel kuulub indoeuroopa keelte hulka. See ei ole aga mitte ühegi keelega maailmas lähemalt suguluses. Ei tohi aga segamini ajada tänapäevast kreeka keelt ja vanakreeka keelt. Vanakreeka keelt õpetatakse veel tänapäevalgi paljudes koolides ja ülikoolides. See oli varem filosoofia ja teaduse keel. Kes läbi antiikse maailma reisis, kasutas vanakreeka keelt ühise suhtluskeelena. Uuskreeka keel seevastu on emakeeleks 13 miljonile inimesele. See arenes vanakreeka keelest. Seda, millal täpselt uuskreeka keel tekkis, on raske öelda. Kindel on aga see, et see on lihtsamini üles ehitatud, kui vanakreeka keel. Siiski on uuskreeka keelde arvukad arhailised vormid jääma püsinud. Samuti on see väga ühtne keel, millel tugevad dialektid puuduvad. Seda kirjutatakse kreeka tähestikus, mis on peaaegu 2500 aasta vanune. On huvitav teada, et kreeka keel kuulub suurimate sõnavaradega keelte hulka. Kellele meeldib sõnu õppida, peaks kreeka keelega alustama...