Vestmik

et Aastaajad ja ilm   »   sr Годишња доба и време

16 [kuusteist]

Aastaajad ja ilm

Aastaajad ja ilm

16 [шеснаест]

16 [šesnaest]

Годишња доба и време

Godišnja doba i vreme

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti serbia Mängi Rohkem
Need on aastaajad: Ов--су го-иш---до-а: О__ с_ г______ д____ О-о с- г-д-ш-а д-б-: -------------------- Ово су годишња доба: 0
O-o----god-š--- dob-: O__ s_ g_______ d____ O-o s- g-d-š-j- d-b-: --------------------- Ovo su godišnja doba:
Kevad, suvi, П---еће- лет-, П_______ л____ П-о-е-е- л-т-, -------------- Пролеће, лето, 0
P-o-ec-e,-le--, P_______ l____ P-o-e-́-, l-t-, --------------- Proleće, leto,
sügis ja talv. jес-н----им-. j____ и з____ j-с-н и з-м-. ------------- jесен и зима. 0
jes-- - -i-a. j____ i z____ j-s-n i z-m-. ------------- jesen i zima.
Suvi on kuum. Л-то ј- -ру--. Л___ ј_ в_____ Л-т- ј- в-у-е- -------------- Лето је вруће. 0
L--o je -ruc-e. L___ j_ v_____ L-t- j- v-u-́-. --------------- Leto je vruće.
Suvel paistab päike. Л----си-- с-нц-. Л___ с___ с_____ Л-т- с-ј- с-н-е- ---------------- Лети сија сунце. 0
L-t----ja ----e. L___ s___ s_____ L-t- s-j- s-n-e- ---------------- Leti sija sunce.
Suvel käime hea meelega jalutamas. Л--и---до и-е---ш----и. Л___ р___ и____ ш______ Л-т- р-д- и-е-о ш-т-т-. ----------------------- Лети радо идемо шетати. 0
Le------o--dem--še----. L___ r___ i____ š______ L-t- r-d- i-e-o š-t-t-. ----------------------- Leti rado idemo šetati.
Talv on külm. Зима--- --адна. З___ ј_ х______ З-м- ј- х-а-н-. --------------- Зима је хладна. 0
Zima--e --a---. Z___ j_ h______ Z-m- j- h-a-n-. --------------- Zima je hladna.
Talvel sajab lund või vihma. З-ми---да -нег -ли-к-ша. З___ п___ с___ и__ к____ З-м- п-д- с-е- и-и к-ш-. ------------------------ Зими пада снег или киша. 0
Zim--pada--neg i-i k--a. Z___ p___ s___ i__ k____ Z-m- p-d- s-e- i-i k-š-. ------------------------ Zimi pada sneg ili kiša.
Talvel oleme hea meelega kodus. З-ми -----о---јем---од ----. З___ р___ о_______ к__ к____ З-м- р-д- о-т-ј-м- к-д к-ћ-. ---------------------------- Зими радо остајемо код куће. 0
Zim- ---- os--jemo -o- ku--e. Z___ r___ o_______ k__ k____ Z-m- r-d- o-t-j-m- k-d k-c-e- ----------------------------- Zimi rado ostajemo kod kuće.
On külm. Хлад-- је. Х_____ ј__ Х-а-н- ј-. ---------- Хладно је. 0
H-a--- --. H_____ j__ H-a-n- j-. ---------- Hladno je.
Sajab vihma. П-д--киша. П___ к____ П-д- к-ш-. ---------- Пада киша. 0
Pada ki-a. P___ k____ P-d- k-š-. ---------- Pada kiša.
On tuuline. Вет-о---о-је. В________ ј__ В-т-о-и-о ј-. ------------- Ветровито је. 0
V-tr--it--j-. V________ j__ V-t-o-i-o j-. ------------- Vetrovito je.
On soe. Топ-- ј-. Т____ ј__ Т-п-о ј-. --------- Топло је. 0
T--l- --. T____ j__ T-p-o j-. --------- Toplo je.
On päikesepaisteline. Сунча-о -е. С______ ј__ С-н-а-о ј-. ----------- Сунчано је. 0
S-nča-o je. S______ j__ S-n-a-o j-. ----------- Sunčano je.
On selge. Ведр- ј-. В____ ј__ В-д-о ј-. --------- Ведро је. 0
Vedro --. V____ j__ V-d-o j-. --------- Vedro je.
Kuidas on ilm täna? Какв---е-вр-----а---? К____ ј_ в____ д_____ К-к-о ј- в-е-е д-н-с- --------------------- Какво је време данас? 0
K-kv--j---r--- -an--? K____ j_ v____ d_____ K-k-o j- v-e-e d-n-s- --------------------- Kakvo je vreme danas?
Täna on külm. Д--а---е-хл-дн-. Д____ ј_ х______ Д-н-с ј- х-а-н-. ---------------- Данас је хладно. 0
D--as----h-ad--. D____ j_ h______ D-n-s j- h-a-n-. ---------------- Danas je hladno.
Täna on soe. Да-ас-ј- то-л-. Д____ ј_ т_____ Д-н-с ј- т-п-о- --------------- Данас је топло. 0
D-nas-j- --p-o. D____ j_ t_____ D-n-s j- t-p-o- --------------- Danas je toplo.

Õppimine ja emotsioonid

Meil on hea meel, kui saame suhelda võõrkeeles. Oleme uhked enda ja meie õppe arengule. Teiselt poolt, kui meil ei õnnestu meil oled ärritunud või pettunud. Erinevad tunded on seega seotud õpet. Uued uuringud on tulla huvitavaid tulemusi. Need näitavad, et tunded mängivad rolli õppimise ajal. Sest meie emotsioonid mõjutada meie edu õppes. Õppimine on alati ‘probleemi’ meie aju. Ja ta tahab seda probleemi lahendada. Kas see on edukas sõltub meie emotsioone. Kui usume, et saate probleemi lahendada, oleme kindlad. See emotsionaalne stabiilsus aitab meil õppimist. Positiivne mõtlemine edendab meie vaimsete võimete. Teisest küljest õppe pinge alla töö samuti. Kahtluse korral või murettekitav takistab head tulemused. Me õpime eriti halvasti, kuna me kardame. Sel juhul meie aju ei saa salvestada uue sisu väga hästi. Seetõttu on oluline alati olema põhjendatud, kui õppimine. Nii et emotsioonid mõjutavad õppimist. Kuid õppimine mõjutab meie emotsioone! Samas aju struktuure, mis töötlevad faktid protsessi emotsioone. Nii et õppimine saate teha sind õnnelikuks ja need, kes on õnnelik õppida paremini. Loomulikult õppimine ei ole alati lõbus; See võib olla tüütu. Sel põhjusel me peaks alati seada väike eesmärke. Sel viisil me ei ülemaksustama meie aju. Ja Me garanteerime, et me täidame meie ootusi. Meie edu on siis tasu, mis motiveerib kõik jälle. Niisiis: Õpi midagi – ja naerata seda tehes!
Kas sa teadsid?
Kreeka keel kuulub indoeuroopa keelte hulka. See ei ole aga mitte ühegi keelega maailmas lähemalt suguluses. Ei tohi aga segamini ajada tänapäevast kreeka keelt ja vanakreeka keelt. Vanakreeka keelt õpetatakse veel tänapäevalgi paljudes koolides ja ülikoolides. See oli varem filosoofia ja teaduse keel. Kes läbi antiikse maailma reisis, kasutas vanakreeka keelt ühise suhtluskeelena. Uuskreeka keel seevastu on emakeeleks 13 miljonile inimesele. See arenes vanakreeka keelest. Seda, millal täpselt uuskreeka keel tekkis, on raske öelda. Kindel on aga see, et see on lihtsamini üles ehitatud, kui vanakreeka keel. Siiski on uuskreeka keelde arvukad arhailised vormid jääma püsinud. Samuti on see väga ühtne keel, millel tugevad dialektid puuduvad. Seda kirjutatakse kreeka tähestikus, mis on peaaegu 2500 aasta vanune. On huvitav teada, et kreeka keel kuulub suurimate sõnavaradega keelte hulka. Kellele meeldib sõnu õppida, peaks kreeka keelega alustama...