Vestmik

et Aastaajad ja ilm   »   ko 계절과 날씨

16 [kuusteist]

Aastaajad ja ilm

Aastaajad ja ilm

16 [열여섯]

16 [yeol-yeoseos]

계절과 날씨

[gyejeolgwa nalssi]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti korea Mängi Rohkem
Need on aastaajad: 이-은 -----. 이-- 계----- 이-은 계-이-요- ---------- 이것은 계절이에요. 0
ig-os-eun g--je----ey-. i-------- g------------ i-e-s-e-n g-e-e-l-i-y-. ----------------------- igeos-eun gyejeol-ieyo.
Kevad, suvi, 봄, --, 봄- 여-- 봄- 여-, ------ 봄, 여름, 0
bom---eole-m, b--- y------- b-m- y-o-e-m- ------------- bom, yeoleum,
sügis ja talv. 가- --고 -울. 가- 그-- 겨-- 가- 그-고 겨-. ---------- 가을 그리고 겨울. 0
g--e----e-l-go --eo-l. g----- g------ g------ g---u- g-u-i-o g-e-u-. ---------------------- ga-eul geuligo gyeoul.
Suvi on kuum. 여-- --해-. 여-- 따---- 여-은 따-해-. --------- 여름은 따뜻해요. 0
yeo--um--u- ---tt-----e-o. y---------- t------------- y-o-e-m-e-n t-a-t-u-h-e-o- -------------------------- yeoleum-eun ttatteushaeyo.
Suvel paistab päike. 여름-----이-빛-요. 여--- 태-- 빛--- 여-에- 태-이 빛-요- ------------- 여름에는 태양이 빛나요. 0
y---------eu- t---a-g---bi-----o. y------------ t-------- b-------- y-o-e-m-e-e-n t-e-a-g-i b-c-n-y-. --------------------------------- yeoleum-eneun taeyang-i bichnayo.
Suvel käime hea meelega jalutamas. 우리는 ----산책하는-것- 좋--요. 우-- 여-- 산--- 것- 좋---- 우-는 여-에 산-하- 것- 좋-해-. --------------------- 우리는 여름에 산책하는 것을 좋아해요. 0
u--n-un yeo---m-- -----a-gh------ge-s-e---j-h--h-ey-. u------ y-------- s------------- g------- j---------- u-i-e-n y-o-e-m-e s-n-h-e-h-n-u- g-o---u- j-h-a-a-y-. ----------------------------------------------------- ulineun yeoleum-e sanchaeghaneun geos-eul joh-ahaeyo.
Talv on külm. 겨-은 추워요. 겨-- 추--- 겨-은 추-요- -------- 겨울은 추워요. 0
gye--l-eu- -h----o. g--------- c------- g-e-u---u- c-u-o-o- ------------------- gyeoul-eun chuwoyo.
Talvel sajab lund või vihma. 겨--는 눈--오거- 비가 와-. 겨--- 눈- 오-- 비- 와-- 겨-에- 눈- 오-나 비- 와-. ------------------ 겨울에는 눈이 오거나 비가 와요. 0
gye-ul-eneun -un-i -g-------g--w-yo. g----------- n---- o----- b--- w---- g-e-u---n-u- n-n-i o-e-n- b-g- w-y-. ------------------------------------ gyeoul-eneun nun-i ogeona biga wayo.
Talvel oleme hea meelega kodus. 우-는 겨울---에-있- 것을---해-. 우-- 겨-- 집- 있- 것- 좋---- 우-는 겨-에 집- 있- 것- 좋-해-. ---------------------- 우리는 겨울에 집에 있는 것을 좋아해요. 0
u-in-un g--oul-e--i--e i-----n -------- joh----ey-. u------ g------- j---- i------ g------- j---------- u-i-e-n g-e-u--- j-b-e i-s-e-n g-o---u- j-h-a-a-y-. --------------------------------------------------- ulineun gyeoul-e jib-e issneun geos-eul joh-ahaeyo.
On külm. 추--. 추--- 추-요- ---- 추워요. 0
chuwo--. c------- c-u-o-o- -------- chuwoyo.
Sajab vihma. 비- -요. 비- 와-- 비- 와-. ------ 비가 와요. 0
b--a wa-o. b--- w---- b-g- w-y-. ---------- biga wayo.
On tuuline. 바-이-불-요. 바-- 불--- 바-이 불-요- -------- 바람이 불어요. 0
b--a--- b-l-eoy-. b------ b-------- b-l-m-i b-l-e-y-. ----------------- balam-i bul-eoyo.
On soe. 따뜻--. 따---- 따-해-. ----- 따뜻해요. 0
tt-t-----a---. t------------- t-a-t-u-h-e-o- -------------- ttatteushaeyo.
On päikesepaisteline. 맑--. 맑--- 맑-요- ---- 맑아요. 0
ma-----o. m-------- m-l---y-. --------- malg-ayo.
On selge. 화창해요. 화---- 화-해-. ----- 화창해요. 0
hwa----------. h------------- h-a-h-n-h-e-o- -------------- hwachanghaeyo.
Kuidas on ilm täna? 오늘- 날씨가---요? 오-- 날-- 어--- 오-은 날-가 어-요- ------------ 오늘은 날씨가 어때요? 0
o------u- na--s-g--------yo? o-------- n------- e-------- o-e-l-e-n n-l-s-g- e-t-a-y-? ---------------------------- oneul-eun nalssiga eottaeyo?
Täna on külm. 오늘은 추워요 오-- 추-- 오-은 추-요 ------- 오늘은 추워요 0
o-eul---n ---w--o o-------- c------ o-e-l-e-n c-u-o-o ----------------- oneul-eun chuwoyo
Täna on soe. 오-은-따뜻해요. 오-- 따---- 오-은 따-해-. --------- 오늘은 따뜻해요. 0
o---l---n --at--u-h----. o-------- t------------- o-e-l-e-n t-a-t-u-h-e-o- ------------------------ oneul-eun ttatteushaeyo.

Õppimine ja emotsioonid

Meil on hea meel, kui saame suhelda võõrkeeles. Oleme uhked enda ja meie õppe arengule. Teiselt poolt, kui meil ei õnnestu meil oled ärritunud või pettunud. Erinevad tunded on seega seotud õpet. Uued uuringud on tulla huvitavaid tulemusi. Need näitavad, et tunded mängivad rolli õppimise ajal. Sest meie emotsioonid mõjutada meie edu õppes. Õppimine on alati ‘probleemi’ meie aju. Ja ta tahab seda probleemi lahendada. Kas see on edukas sõltub meie emotsioone. Kui usume, et saate probleemi lahendada, oleme kindlad. See emotsionaalne stabiilsus aitab meil õppimist. Positiivne mõtlemine edendab meie vaimsete võimete. Teisest küljest õppe pinge alla töö samuti. Kahtluse korral või murettekitav takistab head tulemused. Me õpime eriti halvasti, kuna me kardame. Sel juhul meie aju ei saa salvestada uue sisu väga hästi. Seetõttu on oluline alati olema põhjendatud, kui õppimine. Nii et emotsioonid mõjutavad õppimist. Kuid õppimine mõjutab meie emotsioone! Samas aju struktuure, mis töötlevad faktid protsessi emotsioone. Nii et õppimine saate teha sind õnnelikuks ja need, kes on õnnelik õppida paremini. Loomulikult õppimine ei ole alati lõbus; See võib olla tüütu. Sel põhjusel me peaks alati seada väike eesmärke. Sel viisil me ei ülemaksustama meie aju. Ja Me garanteerime, et me täidame meie ootusi. Meie edu on siis tasu, mis motiveerib kõik jälle. Niisiis: Õpi midagi – ja naerata seda tehes!
Kas sa teadsid?
Kreeka keel kuulub indoeuroopa keelte hulka. See ei ole aga mitte ühegi keelega maailmas lähemalt suguluses. Ei tohi aga segamini ajada tänapäevast kreeka keelt ja vanakreeka keelt. Vanakreeka keelt õpetatakse veel tänapäevalgi paljudes koolides ja ülikoolides. See oli varem filosoofia ja teaduse keel. Kes läbi antiikse maailma reisis, kasutas vanakreeka keelt ühise suhtluskeelena. Uuskreeka keel seevastu on emakeeleks 13 miljonile inimesele. See arenes vanakreeka keelest. Seda, millal täpselt uuskreeka keel tekkis, on raske öelda. Kindel on aga see, et see on lihtsamini üles ehitatud, kui vanakreeka keel. Siiski on uuskreeka keelde arvukad arhailised vormid jääma püsinud. Samuti on see väga ühtne keel, millel tugevad dialektid puuduvad. Seda kirjutatakse kreeka tähestikus, mis on peaaegu 2500 aasta vanune. On huvitav teada, et kreeka keel kuulub suurimate sõnavaradega keelte hulka. Kellele meeldib sõnu õppida, peaks kreeka keelega alustama...