Vestmik

et midagi põhjendama 2   »   pl uzasadnić coś 2

76 [seitsekümmend kuus]

midagi põhjendama 2

midagi põhjendama 2

76 [siedemdziesiąt sześć]

uzasadnić coś 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti poola Mängi Rohkem
Miks sa ei tulnud? Dl------ n-- p---------- / p--------? Dlaczego nie przyszedłeś / przyszłaś? 0
Ma olin haige. By--- c---- / B---- c----. Byłem chory / Byłam chora. 0
Ma ei tulnud, sest ma olin haige. Ni- p----------- b- b---- c---- / N-- p--------- b- b---- c----. Nie przyszedłem, bo byłem chory / Nie przyszłam, bo byłam chora. 0
Miks ta ei tulnud? Dl------ o-- n-- p-------? Dlaczego ona nie przyszła? 0
Ta oli väsinud. On- b--- z-------. Ona była zmęczona. 0
Ta ei tulnud, sest ta oli väsinud. On- n-- p-------- p------- b--- z-------. Ona nie przyszła, ponieważ była zmęczona. 0
Miks ta ei tulnud? Dl------ o- n-- p--------? Dlaczego on nie przyszedł? 0
Tal ei olnud tuju. On n-- m--- o-----. On nie miał ochoty. 0
Ta ei tulnud, sest tal ei olnud tuju. On n-- p--------- b- n-- m--- o-----. On nie przyszedł, bo nie miał ochoty. 0
Miks te ei tulnud? Dl------ n-- p-----------? Dlaczego nie przyszliście? 0
Meie auto on katki. Na-- s------- j--- p------. Nasz samochód jest popsuty. 0
Me ei tulnud, sest me auto on katki. Ni- p----------- b- n--- s------- j--- p------. Nie przyszliśmy, bo nasz samochód jest popsuty. 0
Miks need inimesed ei tulnud? Dl------ c- l----- n-- p-------? Dlaczego ci ludzie nie przyszli? 0
Nad jäid rongist maha. On- s------- s-- n- p-----. Oni spóźnili się na pociąg. 0
Nad ei tulnud, sest jäid rongist maha. On- n-- p-------- p------- s------- s-- n- p-----. Oni nie przyszli, ponieważ spóźnili się na pociąg. 0
Miks sa ei tulnud? Dl------ n-- p---------- / p--------? Dlaczego nie przyszedłeś / przyszłaś? 0
Ma ei tohtinud. Ni- m----- / m-----. Nie mogłem / mogłam. 0
Ma ei tulnud, sest ma ei tohtinud. Ni- p----------- b- n-- m----- / N-- p--------- b- n-- m-----. Nie przyszedłem, bo nie mogłem / Nie przyszłam, bo nie mogłam. 0

Ameerika põlisrahvaste keeled

Ameerikas räägitakse palju erinevaid keeli. Põhja-Ameerikas on põhiliseks keeleks inglise keel. Lõuna-Ameerikas domineerivad hispaania ja portugali keel. Ameerikasse jõudsid kõik need keeled Euroopast. Enne kolonisatsiooni räägiti seal teisi keeli. Need keeled on Ameerika põlisrahvaste keeled. Tänaseni ei olnud neid palju uuritud. Antud keelte mitmekülgsus aga on tohutu. Hinnanguliselt on Põhja-Ameerikas umbes 60 keelerühma. Lõuna-Ameerikas võib neid isegi olla kuni 150. Lisaks on mitmeid isoleeritud keeli. Kõik need keeled on väga erinevad. Neil on vaid mõned ühised jooned. Seepärast on neid keeli keeruline liigitada. Nende erinevuste põhjus peitub Ameerika ajaloos. Ameerikas koloniseeriti järk-järgult. Esimesed inimesed tulid Ameerikasse üle 10 000 aasta tagasi. Iga elanikkond tõi sellele mandrile oma keele. Põlisrahvaste keeled sarnanevad kõige rohkem aasia keeltele. Ameerika põliskeelte olukord pole aega kõikjal ühesugune. Paljud põliskeeled on Lõuna-Ameerikas endiselt kasutuses. Keeltel nagu guaranii ja ketšua on miljoneid kõnelejaid. Seevastu paljud Põhja-Ameerika keeled on peaaegu välja surnud. Põhja Ameerika põliselanike kultuur oli kaua aega rõhutud. Selle käigus kadusid ka nende keeled. Kuid viimastel aastakümnete jooksul on huvi nende vastu kasvanud. On palju programme, mille eesmärgiks on antud keelte eest hoolitsemine ja nende kaitsmine. Et neil oleks siiski tulevik...