Vestmik

et Sidesõnad 4   »   pl Spójniki 4

97 [üheksakümmend seitse]

Sidesõnad 4

Sidesõnad 4

97 [dziewięćdziesiąt siedem]

Spójniki 4

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti poola Mängi Rohkem
Ta jäi magama, kuigi telekas töötas. O-------ł--cho---ż g-ał --le--zo-. O- z------ c------ g--- t--------- O- z-s-ą-, c-o-i-ż g-a- t-l-w-z-r- ---------------------------------- On zasnął, chociaż grał telewizor. 0
Ta jäi veel, kuigi juba oli hilja. O- -esz-z- został, c-oc-aż-b-ło--u- ----o. O- j------ z------ c------ b--- j-- p----- O- j-s-c-e z-s-a-, c-o-i-ż b-ł- j-ż p-ź-o- ------------------------------------------ On jeszcze został, chociaż było już późno. 0
Ta ei tulnud, kuigi me leppisime kohtumise kokku. On n-e--rzy-zed-,--h-c--ż---------umó-i--i. O- n-- p--------- c------ b------ u-------- O- n-e p-z-s-e-ł- c-o-i-ż b-l-ś-y u-ó-i-n-. ------------------------------------------- On nie przyszedł, chociaż byliśmy umówieni. 0
Telekas töötas. Sellele vaatamata jäi ta magama. T-le--------ł-w-----n-.-Po--m---o-on-z-sn-ł. T-------- b-- w-------- P----- t- o- z------ T-l-w-z-r b-ł w-ą-z-n-. P-m-m- t- o- z-s-ą-. -------------------------------------------- Telewizor był włączony. Pomimo to on zasnął. 0
Oli juba hilja. Sellele vaatamata jäi ta veel. B--o już -óźn-. P-mi-- t- -- jeszcze-----a-. B--- j-- p----- P----- t- o- j------ z------ B-ł- j-ż p-ź-o- P-m-m- t- o- j-s-c-e z-s-a-. -------------------------------------------- Było już późno. Pomimo to on jeszcze został. 0
Me leppisime kohtumise kokku. Sellele vaatamata ta ei tulnud. By-i-m- ----i------o-i-o ----- --e p----ze--. B------ u-------- P----- t- o- n-- p--------- B-l-ś-y u-ó-i-n-. P-m-m- t- o- n-e p-z-s-e-ł- --------------------------------------------- Byliśmy umówieni. Pomimo to on nie przyszedł. 0
Ehkki tal ei ole juhiluba, sõidab ta autoga. C-ociaż----- --- -a-pr-wa -a-d-,--eździ---mo----e-. C------ (--- n-- m- p---- j----- j----- s---------- C-o-i-ż (-n- n-e m- p-a-a j-z-y- j-ź-z- s-m-c-o-e-. --------------------------------------------------- Chociaż (on) nie ma prawa jazdy, jeździ samochodem. 0
Ehkki tänav on libe, sõidab ta kiiresti. C-oci-ż ulic- jes--śl-sk-- -- ---zie--z-bk-. C------ u---- j--- ś------ o- j----- s------ C-o-i-ż u-i-a j-s- ś-i-k-, o- j-d-i- s-y-k-. -------------------------------------------- Chociaż ulica jest śliska, on jedzie szybko. 0
Ehkki ta on purjus, sõidab ta rattaga. Cho-i---on--es- --j---, ----ie -a ----rze. C------ o- j--- p------ j----- n- r------- C-o-i-ż o- j-s- p-j-n-, j-d-i- n- r-w-r-e- ------------------------------------------ Chociaż on jest pijany, jedzie na rowerze. 0
Tal ei ole juhiluba. Sellele vaatamata sõidab ta autoga. On -i--ma----w--ja-d-. P----- t--je-dzi-sam-c---e-. O- n-- m- p---- j----- P----- t- j----- s---------- O- n-e m- p-a-a j-z-y- P-m-m- t- j-ź-z- s-m-c-o-e-. --------------------------------------------------- On nie ma prawa jazdy. Pomimo to jeździ samochodem. 0
Tänav on libe. Sellele vaatamata sõidab ta nii kiiresti. Ul-c- j--- ś--s-a.----imo -o----j---ie ta--sz--ko. U---- j--- ś------ P----- t- o- j----- t-- s------ U-i-a j-s- ś-i-k-. P-m-m- t- o- j-d-i- t-k s-y-k-. -------------------------------------------------- Ulica jest śliska. Pomimo to on jedzie tak szybko. 0
Ta on purjus. Sellele vaatamata sõidab ta rattaga. On -e-t pi--ny. -o-i-o -- -e--i- -a-ro----e. O- j--- p------ P----- t- j----- n- r------- O- j-s- p-j-n-. P-m-m- t- j-d-i- n- r-w-r-e- -------------------------------------------- On jest pijany. Pomimo to jedzie na rowerze. 0
Ta ei leia töökohta, kuigi ta on õppinud. O-a, ni- -oż- zna-eźć --a-y, -ho---- skońc---- --u-i-. O--- n-- m--- z------ p----- c------ s-------- s------ O-a- n-e m-ż- z-a-e-ć p-a-y- c-o-i-ż s-o-c-y-a s-u-i-. ------------------------------------------------------ Ona, nie może znaleźć pracy, chociaż skończyła studia. 0
Ta ei lähe arsti juurde, kuigi tal on valud. On- n-e idz-e ---le-a-z-,-ch-c-aż m--b-l-. O-- n-- i---- d- l------- c------ m- b---- O-a n-e i-z-e d- l-k-r-a- c-o-i-ż m- b-l-. ------------------------------------------ Ona nie idzie do lekarza, chociaż ma bóle. 0
Ta ostab auto, kuigi tal ei ole raha. O-a k--u-e-s-mo-hó-- ---------i--m- -i--ię-zy. O-- k----- s-------- c------ n-- m- p--------- O-a k-p-j- s-m-c-ó-, c-o-i-ż n-e m- p-e-i-d-y- ---------------------------------------------- Ona kupuje samochód, chociaż nie ma pieniędzy. 0
Ta on õppinud. Sellele vaatamata ei leia ta töökohta. On---k---zył- st------P-mimo -o n-e mo-e-z--l-----ra-y. O-- s-------- s------ P----- t- n-- m--- z------ p----- O-a s-o-c-y-a s-u-i-. P-m-m- t- n-e m-ż- z-a-e-ć p-a-y- ------------------------------------------------------- Ona skończyła studia. Pomimo to nie może znaleźć pracy. 0
Tal on valud. Sellele vaatamata ei lähe ta arsti juurde. O-a-m---ó-e--Pomi-o -- nie i-zie--o-l-kar--. O-- m- b---- P----- t- n-- i---- d- l------- O-a m- b-l-. P-m-m- t- n-e i-z-e d- l-k-r-a- -------------------------------------------- Ona ma bóle. Pomimo to nie idzie do lekarza. 0
Tal ei ole raha. Sellele vaatamata ostab ta auto. Ona ni- ma-p-en-ęd-y.-P-mimo-to-ku--j- s-----ód. O-- n-- m- p--------- P----- t- k----- s-------- O-a n-e m- p-e-i-d-y- P-m-m- t- k-p-j- s-m-c-ó-. ------------------------------------------------ Ona nie ma pieniędzy. Pomimo to kupuje samochód. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Noored õpivad teistmoodi kui vanad

Lapsed õpivad keeli üsna kiiresti. Täiskasvanutel võtab see tavaliselt kauema aega. Kuid lapsed ei õpi täiskasvanutest paremini. Nad lihtsalt õpivad teistmoodi. Uue keele õppimisel saavutab aju üsna palju. Aju peab samaaegselt õppima palju erinevaid asju. Keele õppimisel ei piisa vaid sellele mõtlemisest. Inimene peab õppima uusi sõnu välja ütlema. Seepärast peavad kõneorganid õppima uusi liigutusi. Aju peab õppima toime tulema uute situatsioonidega. Võõras keeles suhtlemine on väljakutse. Kuid täiskasvanud õpivad erinevates eluetappides keeli erinevalt. 20-30-aastaselt on täiskasvanud veel õppimisharjumus. Kool ja õppimine ei ole liiga kauges minevikus. Seega on aju hästi treenitud. Niisiis suudab aju omandada võõrkeeli väga kõrgel tasemel. 40-50-aastased inimesed on juba palu õppinud. Nende ajule on antud kogemused kasuks. Nad suudavad uut materjali hästi seostada vanade teadmistega. Selles vanuses õpib inimene hästi asju, mis on talle juba tuttavad. See võib tähendada näiteks keeli, mis on sarnased keeltega, mida ta on juba varem õppinud. 60- ja 70-aastaselt on tavaliselt inimesel palju vaba aega. Neil on aega palju harjutada. See on aga keelte puhul eriti oluline. Vanemad inimesed õpivad näiteks eriti hästi võõrkeeles kirjutama. Igas eas on võimalik edukalt õppida. Aju suudab luua uusi närvirakke ka pärast puberteediiga. Ja ta naudib seda...