Vestmik

et midagi põhjendama 1   »   pl uzasadnić coś 1

75 [seitsekümmend viis]

midagi põhjendama 1

midagi põhjendama 1

75 [siedemdziesiąt pięć]

uzasadnić coś 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti poola Mängi Rohkem
Miks te ei tule? D--czeg- p---/ pa-- --e p---j--i-? D------- p-- / p--- n-- p--------- D-a-z-g- p-n / p-n- n-e p-z-j-z-e- ---------------------------------- Dlaczego pan / pani nie przyjdzie? 0
Ilm on nii halb. P-go-- ---- -a-- -r-y-k-. P----- j--- t--- b------- P-g-d- j-s- t-k- b-z-d-a- ------------------------- Pogoda jest taka brzydka. 0
Ma ei tule, sest ilm on nii halb. Nie---z-jd-, po-ie-a----g----jest----- --zydk-. N-- p------- p------- p----- j--- t--- b------- N-e p-z-j-ę- p-n-e-a- p-g-d- j-s- t-k- b-z-d-a- ----------------------------------------------- Nie przyjdę, ponieważ pogoda jest taka brzydka. 0
Miks ta ei tule? Dl-cze-o--n---e pr-y--zie? D------- o- n-- p--------- D-a-z-g- o- n-e p-z-j-z-e- -------------------------- Dlaczego on nie przyjdzie? 0
Ta ei ole kutsutud. N-e ----ał z-pr-szo--. N-- z----- z---------- N-e z-s-a- z-p-o-z-n-. ---------------------- Nie został zaproszony. 0
Ta ei tule, sest ta ei ole kutsutud. O- ----przyjd--e,--o --e ----a- zap-os-on-. O- n-- p--------- b- n-- z----- z---------- O- n-e p-z-j-z-e- b- n-e z-s-a- z-p-o-z-n-. ------------------------------------------- On nie przyjdzie, bo nie został zaproszony. 0
Miks sa ei tule? Dla-z--o-n-e przy------z? D------- n-- p----------- D-a-z-g- n-e p-z-j-z-e-z- ------------------------- Dlaczego nie przyjdziesz? 0
Mul ei ole aega. Ni- --- cz---. N-- m-- c----- N-e m-m c-a-u- -------------- Nie mam czasu. 0
Ma ei tule, sest mul ei ole aega. N-- p-----ę, bo -i- --- c---u. N-- p------- b- n-- m-- c----- N-e p-z-j-ę- b- n-e m-m c-a-u- ------------------------------ Nie przyjdę, bo nie mam czasu. 0
Miks sa ei jää? Dlacz-g---i- -ost--ie--? D------- n-- z---------- D-a-z-g- n-e z-s-a-i-s-? ------------------------ Dlaczego nie zostaniesz? 0
Ma pean veel töötama. Muszę j---cze -opra---a-. M---- j------ p---------- M-s-ę j-s-c-e p-p-a-o-a-. ------------------------- Muszę jeszcze popracować. 0
Ma ei jää, sest pean veel töötama. N------ta-ę- pon--wa- --sz- j-s-----p----cowa-. N-- z------- p------- m---- j------ p---------- N-e z-s-a-ę- p-n-e-a- m-s-ę j-s-c-e p-p-a-o-a-. ----------------------------------------------- Nie zostanę, ponieważ muszę jeszcze popracować. 0
Miks te juba lähete? D---z-g- p-- - p--- -u--i-zi-? D------- p-- / p--- j-- i----- D-a-z-g- p-n / p-n- j-ż i-z-e- ------------------------------ Dlaczego pan / pani już idzie? 0
Ma olen väsinud. J---em-zmę-z----/ zmęcz---. J----- z------- / z-------- J-s-e- z-ę-z-n- / z-ę-z-n-. --------------------------- Jestem zmęczony / zmęczona. 0
Ma lähen, sest olen väsinud. Id-, -o--e-tem z-ę-z-n- / ----zon-. I--- b- j----- z------- / z-------- I-ę- b- j-s-e- z-ę-z-n- / z-ę-z-n-. ----------------------------------- Idę, bo jestem zmęczony / zmęczona. 0
Miks te juba sõidate? D-a-zeg--pan / pa----u- --d-ie? D------- p-- / p--- j-- j------ D-a-z-g- p-n / p-n- j-ż j-d-i-? ------------------------------- Dlaczego pan / pani już jedzie? 0
On juba hilja. J-s- już-p---o. J--- j-- p----- J-s- j-ż p-ź-o- --------------- Jest już późno. 0
Ma sõidan, sest juba on hilja. J-dę--p---ew----est j-- -ó-n-. J---- p------- j--- j-- p----- J-d-, p-n-e-a- j-s- j-ż p-ź-o- ------------------------------ Jadę, ponieważ jest już późno. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Emakeel = emotsionaalne, võõrkeelte = ratsionaalne?

Kui me õpime võõrkeelt, siis me stimuleerime oma aju. Õppimine muudab meie mõtlemist. Me muutume loovamaks ja paindlikumaks. Kompleksmõtlemine muutub samuti mitmekeelsele inimesele lihtsamaks. Mälu treenitakse õppimise abil. Mida rohkem me õpime, seda paremini töötab meie mälu. Paljusid keeli õppinud inimene omandab ka muid tarkusi kiiremini. Ta suudab pingsalt mõelda ühe teema peale pikemat aega. Selle tulemusena lahendab ta probleeme kiiremini. Mitmekeelsed isikud on ka otsusekindlamad. Aga kuidas nad teevad otsuseid, sõltub keeltest. Meie otsuseid mõjutab keel, milles me mõtleme. Psühholoogid uurisid teadustöö käigus mitut katsealust. Kõik katsealused olid kakskeelsed. Peale emakeele rääkisid nad veel üht keelt. Katsealused pidid vastama küsimusele. Küsimus puudutas probleemile lahenduse leidmist. Testi käigus pidid katsealused valima kahe variandi vahel. Üks võimalus oli tunduvalt riskantsem kui teine. Katsealused pidid vastama küsimusele mõlemas keeles. Ja vastused muutusid siis, kui keel muutus! Kui nad rääkisid oma emakeeles, valisid katsealused riskantsema vastuse. Aga võõrkeeles otsustasid turvalisem valiku kasuks. Pärast katset pidid katsealused kihla vedama. Ka siin oli selge erinevus. Kui nad kasutasid võõrkeelt, olid nad mõistlikumad. Teadlased eeldavad, et me oleme võõrkeeles rohkem keskendunud. Seetõttu teeme otsuseid mitte emotsiooni põhjal, vaid ratsionaalselt ...