Vestmik

et Omadussõnad 1   »   pl Przymiotniki 1

78 [seitsekümmend kaheksa]

Omadussõnad 1

Omadussõnad 1

78 [siedemdziesiąt osiem]

Przymiotniki 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti poola Mängi Rohkem
vana naine st--- k-----a stara kobieta 0
paks naine gr--- k-----a gruba kobieta 0
uudishimulik naine wś------ k-----a wścibska kobieta 0
uus auto no-- s------- / n--- a--o nowy samochód / nowe auto 0
kiire auto sz---- s------- / s------ a--o szybki samochód / szybkie auto 0
mugav auto wy----- s------- / w------ a--o wygodny samochód / wygodne auto 0
sinine kleit ni------- s------a niebieska sukienka 0
punane kleit cz------ s------a czerwona sukienka 0
roheline kleit zi----- s------a zielona sukienka 0
must kott cz---- t-----a czarna torebka 0
pruun kott br----- t-----a brązowa torebka 0
valge kott bi--- t-----a biała torebka 0
toredad inimesed mi-- l----e mili ludzie 0
viisakad inimesed up------ l----e uprzejmi ludzie 0
huvitavad inimesed in---------- l----e interesujący ludzie 0
armsad lapsed ko----- d----i kochane dzieci 0
ulakad lapsed ni--------- d----i niegrzeczne dzieci 0
head lapsed gr------ d----i grzeczne dzieci 0

Arvutid suudavad taasluua kuuldud sõnu

Inimene on kaua unistanud võimest lugeda mõtteid. Me kõik sooviksime teada, mida teine mingil hetkel mõtleb. Siiani pole see unistus veel teoks saanud. Isegi tänapäeva tehnoloogia abil ei suuda me mõtteid lugeda. Teiste mõtted jäävad endiselt saladuseks. Kuid me võime ära tunda, mida keegi teine kuulis! Seda on tõestanud teaduslik eksperiment. Teadlastel õnnestus rekonstrueerida kuuldud sõnu. Selleks analüüsisid nad katsealuste ajulaineid. Kui me midagi kuuleme, muutub meie aju aktiivseks. Ta peab töötlema kuuldud keelt. Selle protsessi käigus tekib ajul teatud käitumismuster. Seda mustrit on võimalik elektrootide abil salvestada. Ning antud salvestist on veel võimalik töödelda! Arvuti abil on seda võimalik muuta helimustriks. Nii ongi võimalik määrata, mis sõna inimene kuulis. See põhimõte kehtib kõigi sõnade kohta. Iga sõna, mida me kuuleme, tekitab kindla signaali. Signaal on alati seotud sõna kõlaga. Seega on antud signaal ‘vaid’ vaja tõlkida akustiliseks signaaliks. Kui on teada sõna helimuster, tunned ära ka sõna. Katsealused kuulsid katse käigus päris sõnu ja väljamõeldud sõnu. Seega osa sõnu polnud olemas. Vaatamata sellelel oli võimalik ka tundmatuid sõnu rekonstrueerida. Tuntud sõnu saab väljendada arvuti abil. Neid on ka võimalik kuvad monitoril. Nüüd loodavad teadlased, et varsti suudavad nad keelesignaale paremini mõista. Niisiis unistus mõtete lugemisest jätkub...