Vestmik

et suur – väike   »   pl duży – mały

68 [kuuskümmend kaheksa]

suur – väike

suur – väike

68 [sześćdziesiąt osiem]

duży – mały

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti poola Mängi Rohkem
suur ja väike du-- --m-ły d--- i m--- d-ż- i m-ł- ----------- duży i mały 0
Elevant on suur. S-o- -e-t duży. S--- j--- d---- S-o- j-s- d-ż-. --------------- Słoń jest duży. 0
Hiir on väike. My-- ---- -ał-. M--- j--- m---- M-s- j-s- m-ł-. --------------- Mysz jest mała. 0
pime ja valge cie--y –-j---y c----- – j---- c-e-n- – j-s-y -------------- ciemny – jasny 0
Öö on pime. No- -e-- c--m-a. N-- j--- c------ N-c j-s- c-e-n-. ---------------- Noc jest ciemna. 0
Päev on valge. D------est--a---. D---- j--- j----- D-i-ń j-s- j-s-y- ----------------- Dzień jest jasny. 0
vana ja noor st-r- --młody s---- i m---- s-a-y i m-o-y ------------- stary i młody 0
Meie vanaisa on väga vana. Nasz dz-a-e---es--b-rdz- star-. N--- d------ j--- b----- s----- N-s- d-i-d-k j-s- b-r-z- s-a-y- ------------------------------- Nasz dziadek jest bardzo stary. 0
70 aastat tagasi oli ta veel noor. 70 l-t t--- --- je-z----m-o-y. 7- l-- t--- b-- j------ m----- 7- l-t t-m- b-ł j-s-c-e m-o-y- ------------------------------ 70 lat temu był jeszcze młody. 0
ilus ja inetu pię--- --b-zyd-i p----- i b------ p-ę-n- i b-z-d-i ---------------- piękny i brzydki 0
Liblikas on ilus. M---l----t pięk-y. M---- j--- p------ M-t-l j-s- p-ę-n-. ------------------ Motyl jest piękny. 0
Ämblik on inetu. P-jąk-je-- br-y---. P---- j--- b------- P-j-k j-s- b-z-d-i- ------------------- Pająk jest brzydki. 0
paks ja kõhn gru-y – -hu-y g---- – c---- g-u-y – c-u-y ------------- gruby – chudy 0
100 kilo kaaluv naine on paks. K-bie-- w---ca--00 ---og--m---j--- --u-a. K------ w----- 1-- k--------- j--- g----- K-b-e-a w-ż-c- 1-0 k-l-g-a-ó- j-s- g-u-a- ----------------------------------------- Kobieta ważąca 100 kilogramów jest gruba. 0
50 kilo kaaluv mees on kõhn. Męż-z--n----żą----- k---gr--ó--jes--c-ud-. M-------- w----- 5- k--------- j--- c----- M-ż-z-z-a w-ż-c- 5- k-l-g-a-ó- j-s- c-u-y- ------------------------------------------ Mężczyzna ważący 50 kilogramów jest chudy. 0
kallis ja odav d-og- i t-ni d---- i t--- d-o-i i t-n- ------------ drogi i tani 0
Auto on kallis. S--oc-ód--est-dro--. S------- j--- d----- S-m-c-ó- j-s- d-o-i- -------------------- Samochód jest drogi. 0
Ajaleht on odav. G--e-a -e-- tan-a. G----- j--- t----- G-z-t- j-s- t-n-a- ------------------ Gazeta jest tania. 0

Koodivahetus

Üha enam inimesi kasvab üles kakskeelsena. Nad oskavad rohkem kui ühte keelt. Paljud neist vahetavad tihti keelt. Nad otsustavad vastavalt olukorrale, millist keelt kasutada. Näiteks räägivad nad erinevat keelt tööl ja kodus. Nii kohanevad nad end ümbritseva keskkonnaga. Kuid on olemas ka võimalus vahetada keelt spontaanselt. Seda nähtust nimetatakse koodi vahetamiseks. Sellisel juhul vahetatakse keelt rääkimise ajal. Keele vahetamiseks võib olla palju põhjusi. Sageli ei leita ühes keeles sobivat sõna. Nad suudavad teises keeles end paremini väljendada. Võib ka olla, et kõneleja tunneb end ühes keeles kindlamini kui teises. Nad kasutavad üht keelt era-või isiklike asjade puhul. Mõnikord puudub ühes keeles teatud sõna. Sel juhul peab kõneleja keelt vahetama. Keelt võib ka muuta selleks, et inimest ei mõistetaks. Sellisel juhul toimib koodi vahetus salajase keelena. Varasemalt on keelte üksteisega segamist kritiseeritud. Arvati, et kõneleja ei oska kumbagi keelt piisavalt hästi. Tänapäeval vaadatakse antud nähtust teisiti. Koodivahetus tähendab erilist keelelist oskust. Koodivahetust kasutavate kõnelejate jälgimine võib olla väga huvitav. Tihti nad ei vaheta vaid keelt, mida räägivad. Nad muudavad ka teisi kommunikatiivseid elemente. Paljud räägivad teises keeles kiiremini, valjemini ja toonitatumalt. Või hakkavad nad äkitselt kasutama rohkem žeste ja näoilmeid. Seepärast on kooduvahetus alati natuke ka kultuurivahetus...