Vestmik

et Minevik 2   »   pl Przeszłość 2

82 [kaheksakümmend kaks]

Minevik 2

Minevik 2

82 [osiemdziesiąt dwa]

Przeszłość 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti poola Mängi Rohkem
Pidid sa kiirabi kutsuma? M-s----ś-----s-a-aś--e-wa---ogoto-ie? M------- / M------- w----- p--------- M-s-a-e- / M-s-a-a- w-z-a- p-g-t-w-e- ------------------------------------- Musiałeś / Musiałaś wezwać pogotowie? 0
Pidid sa arsti kutsuma? Mu-i-ł-ś-/--u---ła--we--a- le-----? M------- / M------- w----- l------- M-s-a-e- / M-s-a-a- w-z-a- l-k-r-a- ----------------------------------- Musiałeś / Musiałaś wezwać lekarza? 0
Pidid sa politsei kutsuma? M--i--eś-- -usi-ł----ezw---polic-ę? M------- / M------- w----- p------- M-s-a-e- / M-s-a-a- w-z-a- p-l-c-ę- ----------------------------------- Musiałeś / Musiałaś wezwać policję? 0
Kas teil on see telefoninumber? Hetk tagasi oli mul see veel. Ma --n-/--a-- --n-n-------l------ -e-zc----rz-d chw----go--iał-m-/-m---a-. M- p-- / p--- t-- n---- t-------- J------ p---- c----- g- m----- / m------ M- p-n / p-n- t-n n-m-r t-l-f-n-? J-s-c-e p-z-d c-w-l- g- m-a-e- / m-a-a-. -------------------------------------------------------------------------- Ma pan / pani ten numer telefonu? Jeszcze przed chwilą go miałem / miałam. 0
Kas teil on see aadress? Hetk tagasi oli mul see veel. Ma--a----pan- ----ad--s- -eszc---------chw--ą-g- -i-ł---/ ------. M- p-- / p--- t-- a----- J------ p---- c----- g- m----- / m------ M- p-n / p-n- t-n a-r-s- J-s-c-e p-z-d c-w-l- g- m-a-e- / m-a-a-. ----------------------------------------------------------------- Ma pan / pani ten adres? Jeszcze przed chwilą go miałem / miałam. 0
Kas teil on linnakaart? Hetk tagasi oli mul see veel. Ma pa- --pan- ten--l-n--ias--- J-szcz- -rz---c-wil- go----ł---/ mia-am. M- p-- / p--- t-- p--- m------ J------ p---- c----- g- m----- / m------ M- p-n / p-n- t-n p-a- m-a-t-? J-s-c-e p-z-d c-w-l- g- m-a-e- / m-a-a-. ----------------------------------------------------------------------- Ma pan / pani ten plan miasta? Jeszcze przed chwilą go miałem / miałam. 0
Tuli ta täpselt? Ta ei saanud täpselt tulla. Cz- -n ----szed--punk-ua--i-?--n-nie-mó---prz-jś-----kt-al---. C-- o- p-------- p----------- O- n-- m--- p------ p----------- C-y o- p-z-s-e-ł p-n-t-a-n-e- O- n-e m-g- p-z-j-ć p-n-t-a-n-e- -------------------------------------------------------------- Czy on przyszedł punktualnie? On nie mógł przyjść punktualnie. 0
Leidis ta tee? Ta ei leidnud teed. C-- on z-ala-ł-drogę? -n n-- m----z--leźć --j drogi. C-- o- z------ d----- O- n-- m--- z------ t-- d----- C-y o- z-a-a-ł d-o-ę- O- n-e m-g- z-a-e-ć t-j d-o-i- ---------------------------------------------------- Czy on znalazł drogę? On nie mógł znaleźć tej drogi. 0
Sai ta sinust aru? Ta ei saanud minust aru. Czy -n-c-ę-zroz--i--- On---e ---ł-m--e ---z--ieć. C-- o- c-- z--------- O- n-- m--- m--- z--------- C-y o- c-ę z-o-u-i-ł- O- n-e m-g- m-i- z-o-u-i-ć- ------------------------------------------------- Czy on cię zrozumiał? On nie mógł mnie zrozumieć. 0
Miks ei saanud sa täpselt tulla? Dlac---o--i--m-gł-----m-gł---p----ś---un-t-al-ie? D------- n-- m----- / m----- p------ p----------- D-a-z-g- n-e m-g-e- / m-g-a- p-z-j-ć p-n-t-a-n-e- ------------------------------------------------- Dlaczego nie mogłeś / mogłaś przyjść punktualnie? 0
Miks sa teed ei leidnud? Dl-c-e-- --- -ogł---- mo--a--------źć -ej d-o--? D------- n-- m----- / m----- o------- t-- d----- D-a-z-g- n-e m-g-e- / m-g-a- o-n-l-ź- t-j d-o-i- ------------------------------------------------ Dlaczego nie mogłeś / mogłaś odnaleźć tej drogi? 0
Miks sa temast aru ei saanud? D-ac-e-o nie m----ś-----gła--go zr-zum-e-? D------- n-- m----- / m----- g- z--------- D-a-z-g- n-e m-g-e- / m-g-a- g- z-o-u-i-ć- ------------------------------------------ Dlaczego nie mogłeś / mogłaś go zrozumieć? 0
Ma ei saanud täpselt jõuda kuna ühtegi bussi ei läinud. Ni----gł-m - -ogłam---zyjś- p--kt----ie,-bo-nie-j-c-a--ż-den aut-bu-. N-- m----- / m----- p------ p----------- b- n-- j----- ż---- a------- N-e m-g-e- / m-g-a- p-z-j-ć p-n-t-a-n-e- b- n-e j-c-a- ż-d-n a-t-b-s- --------------------------------------------------------------------- Nie mogłem / mogłam przyjść punktualnie, bo nie jechał żaden autobus. 0
Ma ei saanud teed leida kuna mul ei olnud linnakaarti. N----o--e- /---g--m ------źć-dr---, --n----- --e---a-e--/-mi-ła---lan--m-a--a. N-- m----- / m----- o------- d----- p------- n-- m----- / m----- p---- m------ N-e m-g-e- / m-g-a- o-n-l-ź- d-o-i- p-n-e-a- n-e m-a-e- / m-a-a- p-a-u m-a-t-. ------------------------------------------------------------------------------ Nie mogłem / mogłam odnaleźć drogi, ponieważ nie miałem / miałam planu miasta. 0
Ma ei saanud temast aru kuna muusika oli nii vali. Ni- -ogł-m----------g- --o-um--ć--b- ------ --ła--a g-o-no. N-- m----- / m----- g- z--------- b- m----- b--- z- g------ N-e m-g-e- / m-g-a- g- z-o-u-i-ć- b- m-z-k- b-ł- z- g-o-n-. ----------------------------------------------------------- Nie mogłem / mogłam go zrozumieć, bo muzyka była za głośno. 0
Ma pidin takso võtma. Mus--łem------ia-am -ziąć -a-sówk-. M------- / M------- w---- t-------- M-s-a-e- / M-s-a-a- w-i-ć t-k-ó-k-. ----------------------------------- Musiałem / Musiałam wziąć taksówkę. 0
Ma pidin linnakaardi ostma. M--i-łe- - mu-i-łam k--i- pla- miast-. M------- / m------- k---- p--- m------ M-s-a-e- / m-s-a-a- k-p-ć p-a- m-a-t-. -------------------------------------- Musiałem / musiałam kupić plan miasta. 0
Ma pidin raadio vaiksemaks keerama. Mu--ałe- /----ia--- w-ł--z-ć-----o. M------- / M------- w------- r----- M-s-a-e- / M-s-a-a- w-ł-c-y- r-d-o- ----------------------------------- Musiałem / Musiałam wyłączyć radio. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Õpi võõrkeelt võõral maal!

Täiskasvanutele pole keelte õppimne nii lihtne kui lastele. Nende aju on juba välja arenenud. Seepärast ei suuda aju nii kergelt uusi süsteeme luua. Aga ka täiskasvanuna on võimalik keeli õppida! Selleks tuleb reisida sinna riiki, kus vastavat keelt räägitakse. Kõige paremini õpitakse keelt välismaal. Igaüks, kes on kunagi keeleõppereisil käinud, teab seda. Uut keelt on kõige parem õppida keele loomulikus keskkonnas. Uus uuring on selle kohta huvitavale järeldusele jõudnud. Uurimuses väidetakse, et välismaal inimene ka õpib uut keelt teistmoodi ! Aju suudab võõrkeelt töödelda kui oma emakeelt. Teadlased on ammu arvanud, et on olemas erinevad õppimisprotsessid. Nüüdseks on katse seda tõestanud. Grupp katsealuseid pidid õppima välja mõeldud keelt. Osa inimesi käisid selleks tavatundides. Teised õppisid keelt simuleeritud reisi situatsioonis. Antud katsealused pidid orienteeruma võõras keskkonnas. Kõik, kellega neil kokkupuude oli, rääkisid uut keelt. Katsealused polnud seega tüüpilised keeleõppijad. Nad leidsid end tundmatust keelekeskkonnast. Nad olid sunnitud kiiresti uue keelega abi küsima. Mõne aja pärast katsealuseid testiti. Mõlemal grupil oli uuest keelest head teadmised. Kuid nende ajud töötlseid keeli erinevalt! ‘Välismaal’ õppinute aju aktiivsus oli muljet avaldav. Nende aju töötles võõrkeele grammatikat kui enda keelt. Samamoodi töötab aju emakeele puhul. Keeleõppereis on meeldivaim ja kõige effektiivsem keeleõppe vorm!