Vestmik

et Kehaosad   »   pl Części ciała

58 [viiskümmend kaheksa]

Kehaosad

Kehaosad

58 [pięćdziesiąt osiem]

Części ciała

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti poola Mängi Rohkem
Ma joonistan meest. R-s-ję m---z----. R----- m--------- R-s-j- m-ż-z-z-ę- ----------------- Rysuję mężczyznę. 0
Esiteks pea. N--p-er- gło-ę. N------- g----- N-j-i-r- g-o-ę- --------------- Najpierw głowę. 0
Mees kannab mütsi. T-n-mę---y------si-----l--z. T-- m-------- n--- k-------- T-n m-ż-z-z-a n-s- k-p-l-s-. ---------------------------- Ten mężczyzna nosi kapelusz. 0
Juukseid ei ole näha. W---y s- niewidoczne. W---- s- n----------- W-o-y s- n-e-i-o-z-e- --------------------- Włosy są niewidoczne. 0
Kõrvu ei ole samuti näha. Uszy -eż ---ni-wid-cz-e. U--- t-- s- n----------- U-z- t-ż s- n-e-i-o-z-e- ------------------------ Uszy też są niewidoczne. 0
Selga ei ole ka näha. P----- t-------wid-ć. P----- t-- n-- w----- P-e-ó- t-ż n-e w-d-ć- --------------------- Pleców też nie widać. 0
Ma joonistan silmad ja suu. R--u-ę--cz- --u-ta. R----- o--- i u---- R-s-j- o-z- i u-t-. ------------------- Rysuję oczy i usta. 0
Mees tantsib ja naerab. Te- -ężc-y-n--t--cz- - ś-i-j--si-. T-- m-------- t----- i ś----- s--- T-n m-ż-z-z-a t-ń-z- i ś-i-j- s-ę- ---------------------------------- Ten mężczyzna tańczy i śmieje się. 0
Mehel on pikk nina. T-n--ę-----na--- d-ug- --s. T-- m-------- m- d---- n--- T-n m-ż-z-z-a m- d-u-i n-s- --------------------------- Ten mężczyzna ma długi nos. 0
Ta kannab keppi käes. W dł--iach ----ma--askę. W d------- t----- l----- W d-o-i-c- t-z-m- l-s-ę- ------------------------ W dłoniach trzyma laskę. 0
Ta kannab ka salli ümber kaela. N------k-e----lik w-kó---z--. N--- t---- s----- w---- s---- N-s- t-k-e s-a-i- w-k-ł s-y-. ----------------------------- Nosi także szalik wokół szyi. 0
On talv ja külm. Je-- zima---jest -im-o. J--- z--- i j--- z----- J-s- z-m- i j-s- z-m-o- ----------------------- Jest zima i jest zimno. 0
Käed on tugevad. R---o-a ---s--n-. R------ s- s----- R-m-o-a s- s-l-e- ----------------- Ramiona są silne. 0
Jalad on samuti tugevad. N--i-t-------ilne. N--- t-- s- s----- N-g- t-ż s- s-l-e- ------------------ Nogi też są silne. 0
See mees on lumest. T----ę--zy-na--est ze-śnie--. T-- m-------- j--- z- ś------ T-n m-ż-z-z-a j-s- z- ś-i-g-. ----------------------------- Ten mężczyzna jest ze śniegu. 0
Ta ei kanna pükse ega mantlit. Ni- n-si ---dni a-i-p-as--z-. N-- n--- s----- a-- p-------- N-e n-s- s-o-n- a-i p-a-z-z-. ----------------------------- Nie nosi spodni ani płaszcza. 0
Kuid see mees ei külmeta. Ale---e jest--u zim--. A-- n-- j--- m- z----- A-e n-e j-s- m- z-m-o- ---------------------- Ale nie jest mu zimno. 0
Ta on lumemees. On----- --łwanem. O- j--- b-------- O- j-s- b-ł-a-e-. ----------------- On jest bałwanem. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Meie esivanemate keel

Keeleteadlased saavad analüüsida kaasaegseid keeli. Seda saab teha mitmel erineval moel. Aga kuidas rääkisid inimesed tuhandeid aastaid tagasi? Sellele küsimusele on palju keerulisem vastata. Sellest hoolimata veedavad teadlased sellele vastuse leidmiseks aastaid. Nad tahaksid välja selgitada, kuidas inimesed varasemal ajal rääkisid. Et seda teha, üritavad nad rekonstrueerida muistseid kõnevorme. Ameerika teadlased on nüüd teinud põneva avastuse. Nad analüüsisid enam kui 2000 keelt. Eelkõige analüüsisid nad keelte lausestruktuure. Uuringu tulemus oli väga huvitav. Umbes poolte keelte lauseehitus järgis mustrit SOV. See tähendab, et lausete sõnade järgjekorra muster on: subjekt, objekt ja verb. Rohkem kui 700 keelt järgivad mustrit S-V-O. Ja umbes 160 keeles on mustriks hoopis VSO. Ainult umbes 40 keelt kasutavad mustriga V-O-S. 120 keelt on mingite mustrite hübriidid. Samas OVS ja OSV-d esineb märkimisväärselt vähem. Enamik analüüsitud keeli kasutab mustrit SOV. Näiteks võib siin tuua pärsia, jaapani ja türgi keele. Enamik elavaid keeli kasutab aga SVO mustrit. Tänapäeval domineerib antud muster indoeuroopa keelkonnas. Teadlased usuvad, et varasemalt oli ka seal kasutuses SOV. Kõik keeled põhinevad samal süsteemil. Kuid siis keeled hargnesid. Me ei tea veel, kuidas see täpselt juhtus. Kuid lausestruktuuride mitmekesistumisel pidi olema mingi põhjus. Kuna evolutsiooni puhul valitseb see, kellel on mingi eelis...