Vestmik

et midagi soovima   »   pl chcieć

70 [seitsekümmend]

midagi soovima

midagi soovima

70 [siedemdziesiąt]

chcieć

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti poola Mängi Rohkem
Kas te sooviksite suitsetada? (Czy----ci---y-pan----hc-ała-- p--i-zap-l--? (---- C------- p-- / C-------- p--- z------- (-z-) C-c-a-b- p-n / C-c-a-a-y p-n- z-p-l-ć- -------------------------------------------- (Czy) Chciałby pan / Chciałaby pani zapalić? 0
Kas te sooviksite tantsida? (-z-- -hc----y-pan-- Chciała-- pan---a----zy-? (---- C------- p-- / C-------- p--- z--------- (-z-) C-c-a-b- p-n / C-c-a-a-y p-n- z-t-ń-z-ć- ---------------------------------------------- (Czy) Chciałby pan / Chciałaby pani zatańczyć? 0
Kas te sooviksite jalutama minna? (---) Ch--ał-y pan / ---i-ł--y p-n- -ójść -a -p-ce-? (---- C------- p-- / C-------- p--- p---- n- s------ (-z-) C-c-a-b- p-n / C-c-a-a-y p-n- p-j-ć n- s-a-e-? ---------------------------------------------------- (Czy) Chciałby pan / Chciałaby pani pójść na spacer? 0
Ma sooviksin suitsetada. Chc-ał--m-/--hc-a-a--m zap---ć. C-------- / C--------- z------- C-c-a-b-m / C-c-a-a-y- z-p-l-ć- ------------------------------- Chciałbym / Chciałabym zapalić. 0
Soovid sa sigaretti? (C--- C---a-b-ś - -hc----by- p------s-? (---- C-------- / C--------- p--------- (-z-) C-c-a-b-ś / C-c-a-a-y- p-p-e-o-a- --------------------------------------- (Czy) Chciałbyś / Chciałabyś papierosa? 0
Ta soovib tuld. On ch--ał-y -g-i-. O- c------- o----- O- c-c-a-b- o-n-a- ------------------ On chciałby ognia. 0
Ma sooviksin midagi juua. C-c-a-bym------i----y- -ię--zego- -a-i-. C-------- / C--------- s-- c----- n----- C-c-a-b-m / C-c-a-a-y- s-ę c-e-o- n-p-ć- ---------------------------------------- Chciałbym / Chciałabym się czegoś napić. 0
Ma sooviksin midagi süüa. C-c--łb-- --C-ci--a--- c------ś-. C-------- / C--------- c-- z----- C-c-a-b-m / C-c-a-a-y- c-ś z-e-ć- --------------------------------- Chciałbym / Chciałabym coś zjeść. 0
Ma sooviksin veidi puhata. C-ci-ł----- C------b-------h- o-p-c-ąć. C-------- / C--------- t----- o-------- C-c-a-b-m / C-c-a-a-y- t-o-h- o-p-c-ą-. --------------------------------------- Chciałbym / Chciałabym trochę odpocząć. 0
Ma sooviksin teilt midagi küsida. C-ci--b---/--h--a--b-m p--a ----nią-o --ś --pyta-. C-------- / C--------- p--- / p---- o c-- z------- C-c-a-b-m / C-c-a-a-y- p-n- / p-n-ą o c-ś z-p-t-ć- -------------------------------------------------- Chciałbym / Chciałabym pana / panią o coś zapytać. 0
Ma sooviksin teilt midagi paluda. Chc----ym-/--hcia-a--m p-n- ---a-ią-- coś--r-s-ć. C-------- / C--------- p--- / p---- o c-- p------ C-c-a-b-m / C-c-a-a-y- p-n- / p-n-ą o c-ś p-o-i-. ------------------------------------------------- Chciałbym / Chciałabym pana / panią o coś prosić. 0
Ma sooviksin teile midagi välja teha. C-c-ałb-m ------a--b-----n-------ią na-c---zap--s-ć. C-------- / C--------- p--- / p---- n- c-- z-------- C-c-a-b-m / C-c-a-a-y- p-n- / p-n-ą n- c-ś z-p-o-i-. ---------------------------------------------------- Chciałbym / Chciałabym pana / panią na coś zaprosić. 0
Mida te soovite, palun? C-e-o -an - pa-i so-i---y-z-? C---- p-- / p--- s---- ż----- C-e-o p-n / p-n- s-b-e ż-c-y- ----------------------------- Czego pan / pani sobie życzy? 0
Soovite te kohvi? (--y- -h-------p-n /---ciał----p--i-k--ę? (---- C------- p-- / C-------- p--- k---- (-z-) C-c-a-b- p-n / C-c-a-a-y p-n- k-w-? ----------------------------------------- (Czy) Chciałby pan / Chciałaby pani kawę? 0
Või soovite te pigem teed? A---ż-------by---n-----l------p--i-----at-? A m--- w------ p-- / w------- p--- h------- A m-ż- w-l-ł-y p-n / w-l-ł-b- p-n- h-r-a-ę- ------------------------------------------- A może wolałby pan / wolałaby pani herbatę? 0
Me soovime koju sõita. C-c----b-ś-- /---c--łyby------jech-- d------. C----------- / C----------- p------- d- d---- C-c-e-i-y-m- / C-c-a-y-y-m- p-j-c-a- d- d-m-. --------------------------------------------- Chcielibyśmy / Chciałybyśmy pojechać do domu. 0
Soovite te taksot? (Czy-----i-liby-c-e - c-c-ały-yś------k-ów--? (---- C------------ / c------------ t-------- (-z-) C-c-e-i-y-c-e / c-c-a-y-y-c-e t-k-ó-k-? --------------------------------------------- (Czy) Chcielibyście / chciałybyście taksówkę? 0
Nad soovivad helistada. O-i c-ci---b--/---e---ci-ł-by--a---oni-. O-- c-------- / O-- c-------- z--------- O-i c-c-e-i-y / O-e c-c-a-y-y z-d-w-n-ć- ---------------------------------------- Oni chcieliby / One chciałyby zadzwonić. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kaks keelt = kaks kõnekeskust!

Ajule pole oluline, millist keelt me õpime. Seda seetõttu, et ajul on erinevate keelte jaoks erinevad salvestamise kohad. Kõiki õpitud keeli ei salvestata ühte kohta. Keeled, mida õpime täiskasvanuna, salvestuvad oma piirkonda. See tähendab, et aju töötleb uusi reegleid erinevas kohas. Need ei ole salvestatud samas piirkonnas kui emakeel. Samas kakskeelsed inimesed kasutavad ainult ühte ajupiirkonda. Mitmed uuringud on sellisele järeldusele jõudnud. Neuroteadlased uurida mitmeid katseisikuid. Katsealused rääkisid ladusalt kahte keelt. Üks osa katserühmast oli aga kakskeelne. Teine osa seevastu oli teist keelt õppinud hilisemas elus. Teadlased mõõtsid keeleeksami ajal aju aktiivsust. Nii said nad jälgida, millised aju piirkonnad katse ajal töötasid. Ja nad nägid, et ‘hilistel’ õppijatel oli kaks kõnekeskust! Teadlased on juba pikka aega kahtlustanud, et see nii võib olla. Ajukahjustusega inimestel on teistsugused sümptomid. Niisiis võib ajukahjustus tekitada kõnehäireteni. Kannatanud ei suuda enam nii hästi hääldada või sõnu mõista. Aga kakskeelsetel õnnetuse ohvritel on mõnikord ebatavalised sümptomid. Nende kõnehäired ei mõjuta alati mõlemat keelt. Kuiviga on saanud vaid üks aju osa, võib teised veel toimida. Sellisel juhul räägib patsient üht keelt paremini kui teist. Kaht erinevat keelt ka taasõpitakse erineva kiirusega. See tõestab, et keeled ei salvestu samas kohas. Kuna neid ei õpitud ühel ajal, moodustuvad kaks keskust. Endiselt pole teada, kuidas meie aju suudab mitut keelt hallata. Kuid uued leiud võivad viia uute õppestrateegiateni.