Vestmik

et Kõrvallaused sõnaga kas   »   pl Zdania podrzędne z czy

93 [üheksakümmend kolm]

Kõrvallaused sõnaga kas

Kõrvallaused sõnaga kas

93 [dziewięćdziesiąt trzy]

Zdania podrzędne z czy

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti poola Mängi Rohkem
Ma ei tea, kas ta armastab mind. N-- -i-m, -zy--- -n-e --ch-. N-- w---- c-- o- m--- k----- N-e w-e-, c-y o- m-i- k-c-a- ---------------------------- Nie wiem, czy on mnie kocha. 0
Ma ei tea, kas ta tuleb tagasi. Ni------- --y -n --ó--. N-- w---- c-- o- w----- N-e w-e-, c-y o- w-ó-i- ----------------------- Nie wiem, czy on wróci. 0
Ma ei tea, kas ta helistab mulle. Ni- w-em--c-- ------m-i----dz-on-. N-- w---- c-- o- d- m--- z-------- N-e w-e-, c-y o- d- m-i- z-d-w-n-. ---------------------------------- Nie wiem, czy on do mnie zadzwoni. 0
Kas ta tõesti armastab mind? Czy--n ---e----h-? C-- o- m--- k----- C-y o- m-i- k-c-a- ------------------ Czy on mnie kocha? 0
Kas ta tõesti tuleb tagasi? C-y o-------? C-- o- w----- C-y o- w-ó-i- ------------- Czy on wróci? 0
Kas ta tõesti helistab mulle? Czy--n do---ie-z-dzwon-? C-- o- d- m--- z-------- C-y o- d- m-i- z-d-w-n-? ------------------------ Czy on do mnie zadzwoni? 0
Ma küsin endalt, kas ta mõtleb minule. Z-da-ę sobie p-t---e- cz- -- ---ni--m-ś--. Z----- s---- p------- c-- o- o m--- m----- Z-d-j- s-b-e p-t-n-e- c-y o- o m-i- m-ś-i- ------------------------------------------ Zadaję sobie pytanie, czy on o mnie myśli. 0
Ma küsin endalt, kas tal on keegi teine. Z-da---so--e-p-tan--,---- ----- -o-oś --ne--. Z----- s---- p------- c-- o- m- k---- i------ Z-d-j- s-b-e p-t-n-e- c-y o- m- k-g-ś i-n-g-. --------------------------------------------- Zadaję sobie pytanie, czy on ma kogoś innego. 0
Ma küsin endalt, kas ta valetab. Za---ę ----e ---an--,--zy -- kł--i-. Z----- s---- p------- c-- o- k------ Z-d-j- s-b-e p-t-n-e- c-y o- k-a-i-. ------------------------------------ Zadaję sobie pytanie, czy on kłamie. 0
Kas ta tõesti mõtleb minule? Cz- o- ---góle -----e-myśli? C-- o- w o---- o m--- m----- C-y o- w o-ó-e o m-i- m-ś-i- ---------------------------- Czy on w ogóle o mnie myśli? 0
Kas tal on tõesti keegi teine? Cz---n w-ogó-- ma --n-? C-- o- w o---- m- i---- C-y o- w o-ó-e m- i-n-? ----------------------- Czy on w ogóle ma inną? 0
Kas ta tõesti rääkis tõtt? Czy -n-------e-m--i -r-wdę? C-- o- w o---- m--- p------ C-y o- w o-ó-e m-w- p-a-d-? --------------------------- Czy on w ogóle mówi prawdę? 0
Ma kahtlen, kas ma talle tegelikult meeldin. Wą--i-,-c----n-mn---nap-aw-- -u--. W------ c-- o- m--- n------- l---- W-t-i-, c-y o- m-i- n-p-a-d- l-b-. ---------------------------------- Wątpię, czy on mnie naprawdę lubi. 0
Ma kahtlen, kas ta kirjutab mulle. W------ c---on-------e n-pi--e. W------ c-- o- d- m--- n------- W-t-i-, c-y o- d- m-i- n-p-s-e- ------------------------------- Wątpię, czy on do mnie napisze. 0
Ma kahtlen, kas ta minuga abiellub. W-tp--- czy ---s-ę z--m-ą -ż-n-. W------ c-- o- s-- z- m-- o----- W-t-i-, c-y o- s-ę z- m-ą o-e-i- -------------------------------- Wątpię, czy on się ze mną ożeni. 0
Kas ma tõesti meeldin talle? Czy on -n-- na-rawdę -ubi? C-- o- m--- n------- l---- C-y o- m-i- n-p-a-d- l-b-? -------------------------- Czy on mnie naprawdę lubi? 0
Kas ta tõesti kirjutab mulle? C-y on ---m--e-w -gó-- -a-i-z-? C-- o- d- m--- w o---- n------- C-y o- d- m-i- w o-ó-e n-p-s-e- ------------------------------- Czy on do mnie w ogóle napisze? 0
Kas ta tõesti abiellub minuga? C-y-on s-ę--e --ą-----i? C-- o- s-- z- m-- o----- C-y o- s-ę z- m-ą o-e-i- ------------------------ Czy on się ze mną ożeni? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kuidas õpib aju grammatikat?

Oma emakeelt hakkame me õppima beebieas. See toimub automaatselt. Me pole sellest ise teadlikud. Meie aju aga peab õppimise nimel palju vaeva nägema. Näiteks grammatika õppimiseks peab aju tegema palju tööd. Ta kuuleb iga päev uusi asju. Ta võtab järjepidevalt vastu uusi stimulatsioone. Aju aga ei suuda igat ärritust eraldi töödelda. Ta peab töötama ökonoomselt. Seepärast keskendub ta korrapärasusele. Aju säilitab seda, mida ta kuuleb tihti. Ta registreerib ära, mitu korda teatud asi esineb. Seejärel loob ta nende näidete põhjal grammatikalise reegli. Lapsed teavad, kas lause on õige või vale. Kuid nad ei tea, miks see nii on. Aju teab reegleid ilma, et ta oleks neid õppinud. Täiskasvanud õpivad keeli teistmoodi. Nad juba tunnevad oma emakeele struktuuri. Samad struktuurid on baasiks uutele reeglitele. Kuid õppimiseks on täiskasvanutel vaja õpetust. Grammatika õppimisel on ajul kindel süsteem. See on nähtav tänu näiteks nimisõnadele ja tegusõnadele. Need on salvestatud erinevatesse aju osadesse. Nende töötlemisel on aktiivsed erinevad aju piirkonnad. Lihtsaid reegleid õpitakse teistmoodi kui keerulisi reegleid. Keeruliste reeglite puhul töötavad korraga rohkem aju piirkondi. Kuidas täpselt aju grammatikat õpib, ei ole veel uuritud. Kuid me teame, et teoreetiliselt on aju võimeline õppima kõiki grammatika reegleid...