Vestmik

et Taksos   »   da I taxaen

38 [kolmkümmend kaheksa]

Taksos

Taksos

38 [otteogtredive]

I taxaen

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti taani Mängi Rohkem
Kutsuge palun takso. V---venlig-o--r-ng--ft-r-en ----. V-- v----- o- r--- e---- e- t---- V-r v-n-i- o- r-n- e-t-r e- t-x-. --------------------------------- Vær venlig og ring efter en taxa. 0
Mis maksab siit rongijaamani? Hva-------r-d-- ti- ---ti-ne-? H--- k----- d-- t-- s--------- H-a- k-s-e- d-t t-l s-a-i-n-n- ------------------------------ Hvad koster det til stationen? 0
Mis maksab siit lennujaamani? H-ad-k-st-r--e- t-- l-f---vne-? H--- k----- d-- t-- l---------- H-a- k-s-e- d-t t-l l-f-h-v-e-? ------------------------------- Hvad koster det til lufthavnen? 0
Palun otse. L----d----k. L------ t--- L-g-u-, t-k- ------------ Ligeud, tak. 0
Palun siit paremale. T-l-højre-he-, ta-. T-- h---- h--- t--- T-l h-j-e h-r- t-k- ------------------- Til højre her, tak. 0
Palun sealt nurgalt vasakule. T-l--e---r--v-d -jørnet- t-k. T-- v------ v-- h------- t--- T-l v-n-t-e v-d h-ø-n-t- t-k- ----------------------------- Til venstre ved hjørnet, tak. 0
Mul on kiire. Je- har---avl-. J-- h-- t------ J-g h-r t-a-l-. --------------- Jeg har travlt. 0
Mul on aega. Je- h-- t-d. J-- h-- t--- J-g h-r t-d- ------------ Jeg har tid. 0
Sõitke palun aeglasemalt. V---ve-l-- -t ---e-l-ng------e. V-- v----- a- k--- l----------- V-r v-n-i- a- k-r- l-n-s-m-e-e- ------------------------------- Vær venlig at køre langsommere. 0
Peatuge siin, palun. V-r-ven-i------toppe--e-. V-- v----- a- s----- h--- V-r v-n-i- a- s-o-p- h-r- ------------------------- Vær venlig at stoppe her. 0
Oodake palun üks hetk. Ve-t-li---e-----blik. V--- l--- e- ø------- V-n- l-g- e- ø-e-l-k- --------------------- Vent lige et øjeblik. 0
Ma olen kohe tagasi. J-g er---a-t-t---a--. J-- e- s---- t------- J-g e- s-a-t t-l-a-e- --------------------- Jeg er snart tilbage. 0
Palun andke mulle kviitung. V-r -en----a- -ive mig-e- -vi-t--i--. V-- v----- a- g--- m-- e- k---------- V-r v-n-i- a- g-v- m-g e- k-i-t-r-n-. ------------------------------------- Vær venlig at give mig en kvittering. 0
Mul ei ole peenraha. J-- h----ngen -m----ge. J-- h-- i---- s-------- J-g h-r i-g-n s-å-e-g-. ----------------------- Jeg har ingen småpenge. 0
Nii sobib, ülejäänu on teile. De- ------r--r-s--- -r-t---di-. D-- s------- r----- e- t-- d--- D-t s-e-m-r- r-s-e- e- t-l d-g- ------------------------------- Det stemmer, resten er til dig. 0
Viige mind sellele aadressile. K-r m-g--i- den--e--ad--s--. K-- m-- t-- d-- h-- a------- K-r m-g t-l d-n h-r a-r-s-e- ---------------------------- Kør mig til den her adresse. 0
Viige mind mu hotelli. Kø--m-g-til m---h-tel. K-- m-- t-- m-- h----- K-r m-g t-l m-t h-t-l- ---------------------- Kør mig til mit hotel. 0
Viige mind randa. Kør-m-g-ti---t---d-n. K-- m-- t-- s-------- K-r m-g t-l s-r-n-e-. --------------------- Kør mig til stranden. 0

Keelelised geeniused

Enamik inimesi on hea meel, kui nad oskavad üht võõrkeelt. Kuid on ka inimesi, kes enam kui 70 keeled. Nad kõik tekstid ladusalt rääkida ja kirjutada neid õigesti. Võib öelda, siis on inimesed, kes on hüper-polyglots. Mitmekeelsuse nähtus on olnud sajandeid. Paljud aruanded inimesed, kellel on selline Anne on. Kust see võime tuleb on ei ole veel põhjalikult uuritud. Selle kohta on mitmeid teaduslikke teooriaid. Mõned usuvad, mitmekeelsete üksikisikute ajud on struktureeritud erinevalt. See erinevus on eriti nähtav Broca keskus. Kõne on toodetud käesoleva osa aju. Selles valdkonnas rakud on ehitatud erinevalt mitut keelt valdavad inimesed. On võimalik, et nad töötlevad infot paremini tulemusena. Siiski täiendavaid lisauuringuid selle teooria on puudulikud. Ehk mis on otsustav on lihtsalt erakordne motivatsiooni. Lapsed õpivad teiste laste võõrkeele väga kiiresti. See on tingitud asjaolust, et nad tahavad sulanduvad mängides. Nad tahavad saada osa kontserni ja teistega suhtlemiseks. Olles seda öelnud, nende õppe edukus sõltub nende tahtmist lisada. Teine teooria eeldab Aivo asja kasvab õppe kaudu. Seega, mida rohkem õpime, lihtsam õppimine muutub. Keeled, mis sarnanevad üksteisega on ka lihtsam õppida. Nii õpib inimene, kes räägib Taani räägivad Rootsi või Norra kiiresti. Paljud küsimused on siiani vastuseta. Mis on kindlasti, aga on see, et luure ei mängi rolli. Mõned inimesed räägivad mitmeid keeli vaatamata madala luure. Kuid isegi suurima keelelise geenius vajab palju distsipliini. See on veidi lohutav, eks?
Kas sa teadsid?
Vene keel kuulub nende keelte hulka, mis raamatuturgu domineerivad. Vene autorid kirjutasid maailmakirjanduse suurteoseid. Seepärst tõlgitakse väga paljusid raamatuid vene keelest. Aga ka venelased loevad meelsasti, nii et tõlkijatel on alati palju teha. Vene keel on emakeeleks umbes 160 miljonile inimesele. Lisaks räägivad paljud inimesed teistes slaavi riikides vene keelt. Seega on vene keel kõige levinum keel Euroopas. Üle maailma räägib vene keelt umbes 280 miljonit inimest. Idaslaavi keelena on vene keel suguluses ukraina ja valgevene keelega. Vene keele grammatika on üles ehitatud väga süstemaatiliselt. See on eeliseks inimestele, kes meelsasti analüütiliselt ja loogiliselt mõtlevad. Vene keele õppimine tasub end igal juhul ära! Vene keel on väga tähtis keel teaduses, kunstis ja tehnikas. Ja kas poleks tore kõiki neid kuulsaid vene teoseid originaalkeeles lugeda?