Vestmik

et Koolis   »   da I skolen

4 [neli]

Koolis

Koolis

4 [fire]

I skolen

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti taani Mängi Rohkem
Kus me oleme? Hv-- er -i? Hvor er vi? H-o- e- v-? ----------- Hvor er vi? 0
Me oleme koolis. V- er-i--k-le-. Vi er i skolen. V- e- i s-o-e-. --------------- Vi er i skolen. 0
Meil käib tund. Vi-h----ndervi---ng. Vi har undervisning. V- h-r u-d-r-i-n-n-. -------------------- Vi har undervisning. 0
Need on õpilased. D----r-e--v-rn-. Det er eleverne. D-t e- e-e-e-n-. ---------------- Det er eleverne. 0
See on õpetaja. D---er -æ--ren. Det er læreren. D-t e- l-r-r-n- --------------- Det er læreren. 0
See on klass. Det--r --a-s-n. Det er klassen. D-t e- k-a-s-n- --------------- Det er klassen. 0
Mida me teeme? H--d--av-r vi? Hvad laver vi? H-a- l-v-r v-? -------------- Hvad laver vi? 0
Me õpime. Vi -æ--r. Vi lærer. V- l-r-r- --------- Vi lærer. 0
Me õpime keelt. Vi ---e--e- -p-og. Vi lærer et sprog. V- l-r-r e- s-r-g- ------------------ Vi lærer et sprog. 0
Ma õpin inglise keelt. Jeg-l-r-- engel-k. Jeg lærer engelsk. J-g l-r-r e-g-l-k- ------------------ Jeg lærer engelsk. 0
Sa õpid hispaania keelt. Du -æ-e--sp-nsk. Du lærer spansk. D- l-r-r s-a-s-. ---------------- Du lærer spansk. 0
Ta õpib saksa keelt. H-n-lær-r-tysk. Han lærer tysk. H-n l-r-r t-s-. --------------- Han lærer tysk. 0
Me õpime prantsuse keelt. V- --r-r fra--k. Vi lærer fransk. V- l-r-r f-a-s-. ---------------- Vi lærer fransk. 0
Te õpite itaalia keelt. I-læ-e- -tali-n-k. I lærer italiensk. I l-r-r i-a-i-n-k- ------------------ I lærer italiensk. 0
Nad õpivad vene keelt. De ---e- -u--i-k. De lærer russisk. D- l-r-r r-s-i-k- ----------------- De lærer russisk. 0
Keeli õppida on huvitav. De- -r interes-ant a--l--e sp---. Det er interessant at lære sprog. D-t e- i-t-r-s-a-t a- l-r- s-r-g- --------------------------------- Det er interessant at lære sprog. 0
Me tahame inimesi mõista. V- v---fo---å m-nnesker. Vi vil forstå mennesker. V- v-l f-r-t- m-n-e-k-r- ------------------------ Vi vil forstå mennesker. 0
Me tahame inimestega rääkida. V- vi- -ale-me- -ennes-e-. Vi vil tale med mennesker. V- v-l t-l- m-d m-n-e-k-r- -------------------------- Vi vil tale med mennesker. 0

Emakeelepäev

Kas sa armastad oma emakeelt? Siis peaksid sa seda edaspidi tähistama! Iga aasta 21. veebruaril! Siis on rahvusvaheline emakeelepäev. Seda on tähistatud alates 2000. aastast. Emakeelepäeva loojaks on UNESCO. UNESCO on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) alla kuuluv organisatsioon. Organisatsiooni tegevusvaldkondadeks on teadus, haridus ja kultuur. UNESCO tegeleb inimkonna pärimuskultuuri kaitsmisega. Ka keeled on kultuuripärand. Seega tuleb keeli kaitsta, õpetada ja edendada. Keelelist mitmekesisust tähistatakse 21. veebruaril. Hinnanguliselt on maailmas 6000 kuni 7000 keelt. Pooled neist keeltest on aga väljasuremisohus. Iga kahe nädala järel kaob üks keel igaveseks. Samas on iga keel tohutu teadmiste pagas. Ühte keelde on kogunenud terve rahvuse teadmised. Keeles peegeldub ka rahva ajalugu. Keele kaudu pärandatakse edasi kogemusi ja traditsioone. Seepärast on riigi keel osa rahvuse identiteedist. Kui keel sureb välja, kaob rohkem kui ainult sõnad. Neid keeli mälestatakse 21. veebruaril. Inimesed peaksid mõistma, mis tähendus keeltel on. Ja nad peaksid mõtlema, mis nemad saaksid teha, et keeli kaitsta. Seega näita, et su keel on sulle oluline! Küpsetad ehk oma emakeelele koogi? Ja kaunistad selle tekstiga. Ja seda oma emakeeles, loomulikult!
Kas sa teadsid?
Bosnia keel on lõunaslaavi keel. Seda räägitakse peamiselt Bosnias ja Hertsegoviinas. Aga leidub ka rääkijaid Serbias, Horvaatias, Makedoonias ja Montenegros. Bosnia keel on emakeeleks ümbes 2,5 miljonile inimesele. See sarnaneb väga horvaadi ja serbia keelele. Sõnavara, õigekiri ja grammatika erinevad väga vähe. Bosnia keele rääkijad saavad serblastest ja horvaatidest hästi aru. Seetõttu vaieldakse tihti bosnia keele staatuse üle. Mõned keeleteadlased kahtlevad, kas bosnia keel üleüldse omaette keel on. Nad väidavad, et see on kõigest serbohorvaadi keele variatsioon. Bosnia keeles on palju huvitavaid võõrmõjutusi. See ala kuulus varem vaheldumisi nii lääne- kui idamaade hulka. Seetõttu leidub sõnavaras palju araabia-, türgi- ja pärsiakeelseid mõisteid. See on slaavi keelte juures väga harv juhus. See aga teebki bosnia keele unikaalseks.