Vestmik

et Minevik 2   »   da Datid 2

82 [kaheksakümmend kaks]

Minevik 2

Minevik 2

82 [toogfirs]

Datid 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti taani Mängi Rohkem
Pidid sa kiirabi kutsuma? Må-te--u --nge e--e- -- a-bulanc-? Måtte du ringe efter en ambulance? M-t-e d- r-n-e e-t-r e- a-b-l-n-e- ---------------------------------- Måtte du ringe efter en ambulance? 0
Pidid sa arsti kutsuma? Måt-e-d- -i-g- ----- -æ-e-? Måtte du ringe efter lægen? M-t-e d- r-n-e e-t-r l-g-n- --------------------------- Måtte du ringe efter lægen? 0
Pidid sa politsei kutsuma? M------- -ing- ef-e--pol-tiet? Måtte du ringe efter politiet? M-t-e d- r-n-e e-t-r p-l-t-e-? ------------------------------ Måtte du ringe efter politiet? 0
Kas teil on see telefoninumber? Hetk tagasi oli mul see veel. Ha- d--te-efon--m---e-?-J-g -a---i-e --f----t. Har du telefonnummeret? Jeg har lige haft det. H-r d- t-l-f-n-u-m-r-t- J-g h-r l-g- h-f- d-t- ---------------------------------------------- Har du telefonnummeret? Jeg har lige haft det. 0
Kas teil on see aadress? Hetk tagasi oli mul see veel. H-r-du ad-e------J-----r-l-ge----- d-n. Har du adressen? Jeg har lige haft den. H-r d- a-r-s-e-? J-g h-r l-g- h-f- d-n- --------------------------------------- Har du adressen? Jeg har lige haft den. 0
Kas teil on linnakaart? Hetk tagasi oli mul see veel. H-r d---ort-t-ov-r--y--? J-g -a---ige -aft det. Har du kortet over byen? Jeg har lige haft det. H-r d- k-r-e- o-e- b-e-? J-g h-r l-g- h-f- d-t- ----------------------------------------------- Har du kortet over byen? Jeg har lige haft det. 0
Tuli ta täpselt? Ta ei saanud täpselt tulla. K-------t-l t-de-?-Han-k--n- ik-e-k-----t-l -id-n. Kom han til tiden? Han kunne ikke komme til tiden. K-m h-n t-l t-d-n- H-n k-n-e i-k- k-m-e t-l t-d-n- -------------------------------------------------- Kom han til tiden? Han kunne ikke komme til tiden. 0
Leidis ta tee? Ta ei leidnud teed. Fan-t -an v--- H-n -unn- i-k- -i----v--. Fandt han vej? Han kunne ikke finde vej. F-n-t h-n v-j- H-n k-n-e i-k- f-n-e v-j- ---------------------------------------- Fandt han vej? Han kunne ikke finde vej. 0
Sai ta sinust aru? Ta ei saanud minust aru. F-r-t-d han d--? --n -u-n--i--e-----t--m--. Forstod han dig? Han kunne ikke forstå mig. F-r-t-d h-n d-g- H-n k-n-e i-k- f-r-t- m-g- ------------------------------------------- Forstod han dig? Han kunne ikke forstå mig. 0
Miks ei saanud sa täpselt tulla? Hvo---r kunn- du ---e --mme-ti----den? Hvorfor kunne du ikke komme til tiden? H-o-f-r k-n-e d- i-k- k-m-e t-l t-d-n- -------------------------------------- Hvorfor kunne du ikke komme til tiden? 0
Miks sa teed ei leidnud? H------ k-nn--d- -k-- f-n-e -ej? Hvorfor kunne du ikke finde vej? H-o-f-r k-n-e d- i-k- f-n-e v-j- -------------------------------- Hvorfor kunne du ikke finde vej? 0
Miks sa temast aru ei saanud? Hvorf-r ---n---- ikk- for-tå-ham? Hvorfor kunne du ikke forstå ham? H-o-f-r k-n-e d- i-k- f-r-t- h-m- --------------------------------- Hvorfor kunne du ikke forstå ham? 0
Ma ei saanud täpselt jõuda kuna ühtegi bussi ei läinud. Jeg-----e----e -o-me-t---t-den, for-i --r -kke ---te n---n--us. Jeg kunne ikke komme til tiden, fordi der ikke kørte nogen bus. J-g k-n-e i-k- k-m-e t-l t-d-n- f-r-i d-r i-k- k-r-e n-g-n b-s- --------------------------------------------------------------- Jeg kunne ikke komme til tiden, fordi der ikke kørte nogen bus. 0
Ma ei saanud teed leida kuna mul ei olnud linnakaarti. J---k---e-i-k--f-nde v--e---f---i je- ikk- -avde -t k-r- ---r ----. Jeg kunne ikke finde vejen, fordi jeg ikke havde et kort over byen. J-g k-n-e i-k- f-n-e v-j-n- f-r-i j-g i-k- h-v-e e- k-r- o-e- b-e-. ------------------------------------------------------------------- Jeg kunne ikke finde vejen, fordi jeg ikke havde et kort over byen. 0
Ma ei saanud temast aru kuna muusika oli nii vali. Jeg k--ne -k--------- -am- fo-di-mu--------ar-s- ---. Jeg kunne ikke forstå ham, fordi musikken var så høj. J-g k-n-e i-k- f-r-t- h-m- f-r-i m-s-k-e- v-r s- h-j- ----------------------------------------------------- Jeg kunne ikke forstå ham, fordi musikken var så høj. 0
Ma pidin takso võtma. Je- --r nø-- -il--- t-g--en---x-. Jeg var nødt til at tage en taxa. J-g v-r n-d- t-l a- t-g- e- t-x-. --------------------------------- Jeg var nødt til at tage en taxa. 0
Ma pidin linnakaardi ostma. J-g--a- --dt t-- at-k------------over-b-e-. Jeg var nødt til at købe et kort over byen. J-g v-r n-d- t-l a- k-b- e- k-r- o-e- b-e-. ------------------------------------------- Jeg var nødt til at købe et kort over byen. 0
Ma pidin raadio vaiksemaks keerama. Jeg -ar n--t -il at--l-kke--o- ra--oe-. Jeg var nødt til at slukke for radioen. J-g v-r n-d- t-l a- s-u-k- f-r r-d-o-n- --------------------------------------- Jeg var nødt til at slukke for radioen. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Õpi võõrkeelt võõral maal!

Täiskasvanutele pole keelte õppimne nii lihtne kui lastele. Nende aju on juba välja arenenud. Seepärast ei suuda aju nii kergelt uusi süsteeme luua. Aga ka täiskasvanuna on võimalik keeli õppida! Selleks tuleb reisida sinna riiki, kus vastavat keelt räägitakse. Kõige paremini õpitakse keelt välismaal. Igaüks, kes on kunagi keeleõppereisil käinud, teab seda. Uut keelt on kõige parem õppida keele loomulikus keskkonnas. Uus uuring on selle kohta huvitavale järeldusele jõudnud. Uurimuses väidetakse, et välismaal inimene ka õpib uut keelt teistmoodi ! Aju suudab võõrkeelt töödelda kui oma emakeelt. Teadlased on ammu arvanud, et on olemas erinevad õppimisprotsessid. Nüüdseks on katse seda tõestanud. Grupp katsealuseid pidid õppima välja mõeldud keelt. Osa inimesi käisid selleks tavatundides. Teised õppisid keelt simuleeritud reisi situatsioonis. Antud katsealused pidid orienteeruma võõras keskkonnas. Kõik, kellega neil kokkupuude oli, rääkisid uut keelt. Katsealused polnud seega tüüpilised keeleõppijad. Nad leidsid end tundmatust keelekeskkonnast. Nad olid sunnitud kiiresti uue keelega abi küsima. Mõne aja pärast katsealuseid testiti. Mõlemal grupil oli uuest keelest head teadmised. Kuid nende ajud töötlseid keeli erinevalt! ‘Välismaal’ õppinute aju aktiivsus oli muljet avaldav. Nende aju töötles võõrkeele grammatikat kui enda keelt. Samamoodi töötab aju emakeele puhul. Keeleõppereis on meeldivaim ja kõige effektiivsem keeleõppe vorm!