Vestmik

et midagi põhjendama 1   »   da begrunde noget 1

75 [seitsekümmend viis]

midagi põhjendama 1

midagi põhjendama 1

75 [femoghalvfjerds]

begrunde noget 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti taani Mängi Rohkem
Miks te ei tule? Hvo---r-kom--- -- i---? H------ k----- d- i---- H-o-f-r k-m-e- d- i-k-? ----------------------- Hvorfor kommer du ikke? 0
Ilm on nii halb. V----t--r--å då-----. V----- e- s- d------- V-j-e- e- s- d-r-i-t- --------------------- Vejret er så dårligt. 0
Ma ei tule, sest ilm on nii halb. Je- -om--r -kke,--or------r-t -r så---r---t. J-- k----- i---- f---- v----- e- s- d------- J-g k-m-e- i-k-, f-r-i v-j-e- e- s- d-r-i-t- -------------------------------------------- Jeg kommer ikke, fordi vejret er så dårligt. 0
Miks ta ei tule? Hv-rf-r--o-me- h-- i--e? H------ k----- h-- i---- H-o-f-r k-m-e- h-n i-k-? ------------------------ Hvorfor kommer han ikke? 0
Ta ei ole kutsutud. Ha--er i-ke i--i-e-et. H-- e- i--- i--------- H-n e- i-k- i-v-t-r-t- ---------------------- Han er ikke inviteret. 0
Ta ei tule, sest ta ei ole kutsutud. Han --mmer--k-e- f---- --n -kk-----inv-te---. H-- k----- i---- f---- h-- i--- e- i--------- H-n k-m-e- i-k-, f-r-i h-n i-k- e- i-v-t-r-t- --------------------------------------------- Han kommer ikke, fordi han ikke er inviteret. 0
Miks sa ei tule? Hvo-for komm-- du -kke? H------ k----- d- i---- H-o-f-r k-m-e- d- i-k-? ----------------------- Hvorfor kommer du ikke? 0
Mul ei ole aega. Je- h---ikke -id. J-- h-- i--- t--- J-g h-r i-k- t-d- ----------------- Jeg har ikke tid. 0
Ma ei tule, sest mul ei ole aega. J-- ko-me- --------r-i-j-- ik-- h-- --d. J-- k----- i---- f---- j-- i--- h-- t--- J-g k-m-e- i-k-, f-r-i j-g i-k- h-r t-d- ---------------------------------------- Jeg kommer ikke, fordi jeg ikke har tid. 0
Miks sa ei jää? H-or--r---iver ---i-k-? H------ b----- d- i---- H-o-f-r b-i-e- d- i-k-? ----------------------- Hvorfor bliver du ikke? 0
Ma pean veel töötama. Je- sk-l-----jd-. J-- s--- a------- J-g s-a- a-b-j-e- ----------------- Jeg skal arbejde. 0
Ma ei jää, sest pean veel töötama. J-g -l-ver -k-e--f-r-i j---sk-- a-be---. J-- b----- i---- f---- j-- s--- a------- J-g b-i-e- i-k-, f-r-i j-g s-a- a-b-j-e- ---------------------------------------- Jeg bliver ikke, fordi jeg skal arbejde. 0
Miks te juba lähete? H-----r g---du al--re--? H------ g-- d- a-------- H-o-f-r g-r d- a-l-r-d-? ------------------------ Hvorfor går du allerede? 0
Ma olen väsinud. J-g--- træt. J-- e- t---- J-g e- t-æ-. ------------ Jeg er træt. 0
Ma lähen, sest olen väsinud. J-g -år,-f-rd- -eg e--t-æ-. J-- g--- f---- j-- e- t---- J-g g-r- f-r-i j-g e- t-æ-. --------------------------- Jeg går, fordi jeg er træt. 0
Miks te juba sõidate? Hv-r--r -øre- du--ll-rede? H------ k---- d- a-------- H-o-f-r k-r-r d- a-l-r-d-? -------------------------- Hvorfor kører du allerede? 0
On juba hilja. De- -r -l-e-e-e ---t. D-- e- a------- s---- D-t e- a-l-r-d- s-n-. --------------------- Det er allerede sent. 0
Ma sõidan, sest juba on hilja. Jeg-k-rer,-for-i-d-- a-lere-- e--sent. J-- k----- f---- d-- a------- e- s---- J-g k-r-r- f-r-i d-t a-l-r-d- e- s-n-. -------------------------------------- Jeg kører, fordi det allerede er sent. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Emakeel = emotsionaalne, võõrkeelte = ratsionaalne?

Kui me õpime võõrkeelt, siis me stimuleerime oma aju. Õppimine muudab meie mõtlemist. Me muutume loovamaks ja paindlikumaks. Kompleksmõtlemine muutub samuti mitmekeelsele inimesele lihtsamaks. Mälu treenitakse õppimise abil. Mida rohkem me õpime, seda paremini töötab meie mälu. Paljusid keeli õppinud inimene omandab ka muid tarkusi kiiremini. Ta suudab pingsalt mõelda ühe teema peale pikemat aega. Selle tulemusena lahendab ta probleeme kiiremini. Mitmekeelsed isikud on ka otsusekindlamad. Aga kuidas nad teevad otsuseid, sõltub keeltest. Meie otsuseid mõjutab keel, milles me mõtleme. Psühholoogid uurisid teadustöö käigus mitut katsealust. Kõik katsealused olid kakskeelsed. Peale emakeele rääkisid nad veel üht keelt. Katsealused pidid vastama küsimusele. Küsimus puudutas probleemile lahenduse leidmist. Testi käigus pidid katsealused valima kahe variandi vahel. Üks võimalus oli tunduvalt riskantsem kui teine. Katsealused pidid vastama küsimusele mõlemas keeles. Ja vastused muutusid siis, kui keel muutus! Kui nad rääkisid oma emakeeles, valisid katsealused riskantsema vastuse. Aga võõrkeeles otsustasid turvalisem valiku kasuks. Pärast katset pidid katsealused kihla vedama. Ka siin oli selge erinevus. Kui nad kasutasid võõrkeelt, olid nad mõistlikumad. Teadlased eeldavad, et me oleme võõrkeeles rohkem keskendunud. Seetõttu teeme otsuseid mitte emotsiooni põhjal, vaid ratsionaalselt ...