Vestmik

et vajama – tahtma   »   da have brug for – ville

69 [kuuskümmend üheksa]

vajama – tahtma

vajama – tahtma

69 [niogtres]

have brug for – ville

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti taani Mängi Rohkem
Mul on vaja voodit. Je- h-r-b-u--f-r -n--e-g. Jeg har brug for en seng. J-g h-r b-u- f-r e- s-n-. ------------------------- Jeg har brug for en seng. 0
Ma tahan magada. Jeg -il-sove. Jeg vil sove. J-g v-l s-v-. ------------- Jeg vil sove. 0
Kas siin on voodit? Er---r e--s-ng---r? Er der en seng her? E- d-r e- s-n- h-r- ------------------- Er der en seng her? 0
Mul on vaja lampi. Je- -a------ f-r-en-l-m-e. Jeg har brug for en lampe. J-g h-r b-u- f-r e- l-m-e- -------------------------- Jeg har brug for en lampe. 0
Ma tahan lugeda. Jeg--il-l-s-. Jeg vil læse. J-g v-l l-s-. ------------- Jeg vil læse. 0
Kas siin on lampi? E--de--e- -a--- --r? Er der en lampe her? E- d-r e- l-m-e h-r- -------------------- Er der en lampe her? 0
Mul on vaja telefoni. J-- h-- b--- --r-e--t--e---. Jeg har brug for en telefon. J-g h-r b-u- f-r e- t-l-f-n- ---------------------------- Jeg har brug for en telefon. 0
Ma tahan helistada. J-g--il--i--e. Jeg vil ringe. J-g v-l r-n-e- -------------- Jeg vil ringe. 0
Kas siin on telefoni? Er -------tel--o---e-? Er der en telefon her? E- d-r e- t-l-f-n h-r- ---------------------- Er der en telefon her? 0
Mul on vaja fotokaamerat. J---har -rug -o- -t-k-m-ra. Jeg har brug for et kamera. J-g h-r b-u- f-r e- k-m-r-. --------------------------- Jeg har brug for et kamera. 0
Ma tahan pildistada. Je----- ----g------. Jeg vil fotografere. J-g v-l f-t-g-a-e-e- -------------------- Jeg vil fotografere. 0
Kas siin on fotokaamerat? E----r-et-k-me-- h--? Er der et kamera her? E- d-r e- k-m-r- h-r- --------------------- Er der et kamera her? 0
Mul on vaja arvutit. J---har -ru- -or-e--co-p-t-r. Jeg har brug for en computer. J-g h-r b-u- f-r e- c-m-u-e-. ----------------------------- Jeg har brug for en computer. 0
Ma tahan meili saata. J-g---l --nde -n-e---i-. Jeg vil sende en e-mail. J-g v-l s-n-e e- e-m-i-. ------------------------ Jeg vil sende en e-mail. 0
Kas siin on arvutit? E----r-e--comp--er her? Er der en computer her? E- d-r e- c-m-u-e- h-r- ----------------------- Er der en computer her? 0
Mul on vaja pastakat. Jeg--ar--rug --r------gle--n. Jeg har brug for en kuglepen. J-g h-r b-u- f-r e- k-g-e-e-. ----------------------------- Jeg har brug for en kuglepen. 0
Ma tahan midagi kirjutada. J-g vil--kri-e--o--t. Jeg vil skrive noget. J-g v-l s-r-v- n-g-t- --------------------- Jeg vil skrive noget. 0
Kas siin on paberilehte ja pastakat? E- d---e--s--k----a------ -- kug-e----her? Er der et stykke papir og en kuglepen her? E- d-r e- s-y-k- p-p-r o- e- k-g-e-e- h-r- ------------------------------------------ Er der et stykke papir og en kuglepen her? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Masintõlge

Inimene, kes soovib mingi teksti tõlkimist, peab maksma palju raha. Elukutselised tõlgid ja tõlkijad on kallid. Vaatamata sellele on teiste keelte oskamine muutumas üha olulisemaks. Arvutiteadlased ja -keeleteadlased soovivad seda probleemi lahendada. Nad on juba mõnda aega tegelenud tõlkeabiprogrammide väljatöötamisega. Tänapäeval on palju erinevaid programme. Aga masintõlke kvaliteet pole tavaliselt väga hea. Kuid selles pole süüdi programmeerijad! Keeled on väga keerulised süsteemid. Arvutid, põhinevad lihtsatel matemaatilistel põhimõtetel. Seetõttu ei suuda nad keelt alati korrektselt töödelda. Tõlkeprogramm peab keele täielikult ära õppima. Selleks peavad spetsialistid õpetama programmile tuhandeid sõnu ja reegleid. See on praktiliselt võimatu. Lihtsam on arvutit panna võrrandeid arvutama. Selles on ta hea! Arvuti suudab välja arvutada, milliseid kombinatsioone kaustatakse tihemini. Ta tunneb näiteks ära, millised sõnad on sageli üksteise kõrval. Selleks tuleb talle sisestada tekstid erinevates keeltes. Sel moel õpib programm, mis on teatud keele juures tüüpiline. Antud statistiline meetod parandab automaattõlkeid. Kuid arvutid ei suuda inimesi asendada. Keele puhul ei suuda ükski masin inimese aju imiteerida. Seega jätkub tõlkijatel ja tõlkidel tööd veel kauaks ajaks! Tulevikus võiks lihtsaid tekste kindlasti arvutid tõlkida. Laulud, luule ja kirjandus vajavad aga elavat mõtlemist. Nad põhinevad inimese keeletunnetusel. Ja nii ongi hea ...