Vestmik

et suur – väike   »   da stor – lille

68 [kuuskümmend kaheksa]

suur – väike

suur – väike

68 [otteogtres]

stor – lille

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti taani Mängi Rohkem
suur ja väike s--r -g li-le stor og lille s-o- o- l-l-e ------------- stor og lille 0
Elevant on suur. El------- e- -t-r. Elefanten er stor. E-e-a-t-n e- s-o-. ------------------ Elefanten er stor. 0
Hiir on väike. Mu----er l---e. Musen er lille. M-s-n e- l-l-e- --------------- Musen er lille. 0
pime ja valge m-rk -g---s mørk og lys m-r- o- l-s ----------- mørk og lys 0
Öö on pime. Na--e--er---rk. Natten er mørk. N-t-e- e- m-r-. --------------- Natten er mørk. 0
Päev on valge. D---n-er-lys. Dagen er lys. D-g-n e- l-s- ------------- Dagen er lys. 0
vana ja noor ga------g ung gammel og ung g-m-e- o- u-g ------------- gammel og ung 0
Meie vanaisa on väga vana. V--es-mo--a- - f-rf-- -r m-ge--g-mmel. Vores morfar / farfar er meget gammel. V-r-s m-r-a- / f-r-a- e- m-g-t g-m-e-. -------------------------------------- Vores morfar / farfar er meget gammel. 0
70 aastat tagasi oli ta veel noor. F-- ------si--- var-h-n -t--ig -n-. For 70 år siden var han stadig ung. F-r 7- å- s-d-n v-r h-n s-a-i- u-g- ----------------------------------- For 70 år siden var han stadig ung. 0
ilus ja inetu smuk--- g--m smuk og grim s-u- o- g-i- ------------ smuk og grim 0
Liblikas on ilus. So-mer-ug-en-e------. Sommerfuglen er smuk. S-m-e-f-g-e- e- s-u-. --------------------- Sommerfuglen er smuk. 0
Ämblik on inetu. Ed--rko--en--r--r--. Edderkoppen er grim. E-d-r-o-p-n e- g-i-. -------------------- Edderkoppen er grim. 0
paks ja kõhn ty- o--ty-d tyk og tynd t-k o- t-n- ----------- tyk og tynd 0
100 kilo kaaluv naine on paks. E- k---d---å-1-- ki-- ----y-. En kvinde på 100 kilo er tyk. E- k-i-d- p- 1-0 k-l- e- t-k- ----------------------------- En kvinde på 100 kilo er tyk. 0
50 kilo kaaluv mees on kõhn. E- m--------0-ki-o e- -y--. En mand på 50 kilo er tynd. E- m-n- p- 5- k-l- e- t-n-. --------------------------- En mand på 50 kilo er tynd. 0
kallis ja odav d-r--g b-ll-g dyr og billig d-r o- b-l-i- ------------- dyr og billig 0
Auto on kallis. B-le-----d-r. Bilen er dyr. B-l-n e- d-r- ------------- Bilen er dyr. 0
Ajaleht on odav. A-i-en-e- -i----. Avisen er billig. A-i-e- e- b-l-i-. ----------------- Avisen er billig. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Koodivahetus

Üha enam inimesi kasvab üles kakskeelsena. Nad oskavad rohkem kui ühte keelt. Paljud neist vahetavad tihti keelt. Nad otsustavad vastavalt olukorrale, millist keelt kasutada. Näiteks räägivad nad erinevat keelt tööl ja kodus. Nii kohanevad nad end ümbritseva keskkonnaga. Kuid on olemas ka võimalus vahetada keelt spontaanselt. Seda nähtust nimetatakse koodi vahetamiseks. Sellisel juhul vahetatakse keelt rääkimise ajal. Keele vahetamiseks võib olla palju põhjusi. Sageli ei leita ühes keeles sobivat sõna. Nad suudavad teises keeles end paremini väljendada. Võib ka olla, et kõneleja tunneb end ühes keeles kindlamini kui teises. Nad kasutavad üht keelt era-või isiklike asjade puhul. Mõnikord puudub ühes keeles teatud sõna. Sel juhul peab kõneleja keelt vahetama. Keelt võib ka muuta selleks, et inimest ei mõistetaks. Sellisel juhul toimib koodi vahetus salajase keelena. Varasemalt on keelte üksteisega segamist kritiseeritud. Arvati, et kõneleja ei oska kumbagi keelt piisavalt hästi. Tänapäeval vaadatakse antud nähtust teisiti. Koodivahetus tähendab erilist keelelist oskust. Koodivahetust kasutavate kõnelejate jälgimine võib olla väga huvitav. Tihti nad ei vaheta vaid keelt, mida räägivad. Nad muudavad ka teisi kommunikatiivseid elemente. Paljud räägivad teises keeles kiiremini, valjemini ja toonitatumalt. Või hakkavad nad äkitselt kasutama rohkem žeste ja näoilmeid. Seepärast on kooduvahetus alati natuke ka kultuurivahetus...